Referaat: Graafika (lametrükk-litograafia) (0)

Häädemeeste Keskkool
Lametrükk - litograafia
Koostaja : Tiiu Hanson
Juhendaja : Marika Ristmäe
Häädemeeste 2009
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Graafika .......................................................................................................................................4
Lametrükk...................................................................................................................................5
Litograafia...................................................................................................................................6
Kokkuvõte...................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8
Sissejuhatus
Nähtavas maailmas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte. Viimastel on enamasti mingi selge praktiline ülesanne, aga peale selle võivad nad endas kanda ka hingelisi ja vaimseid teateid oma valmistaja kohta ning olla oma ajastu inimeste maailmasuhtumise ja inimeste omavaheliste suhete välhjenduseks või tähistuseks. Üheks väljendusviisiks on kindlasti kunst . Nii ka graafika.
Graafika
Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st.
Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi - või tušijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend.
Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad tõmmise tegemise mooduste järgi kolmeks põhiliigiks: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
Kõrgtrükis kannavad värvi paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum- või metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse plaadile paber ja asetatakse surve alla.
Sügavtrüki puhul on värvikandjaks trükiplaadi (peamiselt tsink - või vaskplaat) süvendatud osad. Süvendatud joonis saadakse väga mitmel viisil (mehaaniliselt või keemiliselt), kuid trükkimiseks tambitakse kogu plaat trükivärviga üle ja pühitakse siis uuesti puhtaks. Metallplaadi poleeritud pinnalt tuleb värv ära, aga süvendatud joontesse jääb püsima. Plaadile pannakse niiske pehme paber ja vändatakse läbi sügavtrükipressi tugeva surve all. Sügavtrüki hulka kuuluvad vasegravüür, kuivnõel, metsotinto, ofort, akvatinta, pehmelakk jt. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet.
Lametrükk
Lametrüki puhul on trükivormi pind tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vanadest lametrükitehnikates on tuntuim litograafia.
Monotüüpia – lametrüki tehnika, kus värviga metall- või klaasplaadile maalitud kujutisest saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis.
Litograafia
Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō ' kirjutan ') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati
Trükkimiseks on vaja litokivi . Selleks võetakse 8–12 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tušiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga.
Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile – värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse litopressiga ning tõmmiste arv on piiramatu.
Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv.

• Autolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava tušiga (tušimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer).
  
• Fotolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile fotograafiliselt.
  
• Kromolitograafia võimaldab mitmevärvilise kujutise trükkimist.
  

Litograafia 1850. aastast.
Kokkuvõte
Graafika on väga väljendusrikas kunstiliik just oma paljude erinevate ja huvitavate tehnikate poolest. Ka madaltrüki tehnika litograafia.
Kasutatud kirjandus

• Kangilaski , Jaak (1997): Kirjastus „ Kunst “, Tallinn: „Üldine kunsti ajalugu“
  
• www.annaabi.com
  
• http://images.google.ee/images?q=lametr%C3%BCkk&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i
  
• www.google.ee/search?q=lametrükk&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org. mozilla :en-US:official& client = firefox -a
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Graafika
  

8