Ujumine (2)

Ujumine
Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde.
Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette.
Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees , sest see sisaldab organismile vajalikku joodi.
Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa - ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad.
Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades – mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. On inimesi, kes talvel suplevad või ujuvad jääaugus, kuid looduslikes veekogudes on soovitav ja karastav minna ujuma siis, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Ujumistreenerid peavad ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi.
Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem – lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees.
Milleks ujumine hea on?

• Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine.
  
• Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid
  
• Vesi mõjutab aktiivselt nahaaluseid retseptoreid, mistõttu on ujumine eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele.
  
• Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks.
  
• Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam.
  
• Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime – ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale.
  
• Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud.
  
• Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.heas füüsilises vormis kõrge eani.
  

Ujuja riietus
Naised kannavad kerget liibuvat nailonist ujumiskostüümi (trikood), mehed kannavad ujumispükse. Silmade kaitseks vees leiduvate kemikaalide eest kantakse prille . Pähe pannakse kummist või riidest ujumismüts.
Bassein
Basseini pikkuseks on tavaliselt 50 meetrit ja laiuseks 2,5 meetrit. Radade hulk basseinis võib olla neli kui ka kaheksa. Raja lõppemisest annab märku lipurida ,mis ripub lae all. Võistlustel asuvad finišijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega.
Võistlused

Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit. Kõik ujumissstiilid on peale vabaujumise kindlate reeglitega paika pandud. Kompleks ujumises ujutakse iga veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-, selili -,rinnuli- ja vabaujumine . Ujutakse kindlatel määratletud radadel .

Veepall.
Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on lubatud palli hoides seista, palli mõlema käega puudutada või seda rusikaga lüüa .
Ujumisviisid
Ujumisviise on neli.

• Rinnulikrool- kiirem ujumisstiil , mida kasutatakse vabaujumises. Ujuja liigutab jalgu puusast üles alla.Käed ja jalad käivad vaheldumisi. Keha on nii välja sirutatud kui võimalik.
  
• Seliliujumine- ainus ujumisviis, mille start antakse veest. Käed liiguvad vaheldumisi nagu veskitiivad. Keha on välja sirutatud.
  
• Rinnuliujumine( brass )- kõige aeglasem ujumissstiil. Käsivarred ja jalad püsivad vee all. Jalad liiguvad koos konna moodi jõnksutades.
  
• Liblikujumine - kasutatakse tugevaid kahekäetõmbeid,mille abil ennast vees edasi tõugatakse. Jalad liiguvad üles alla nagu delfiinil .
  

Vettehüpped
Vettehüpete puhul hindavad kohtunikud stiili. Vettehüpped jaotuvad hoolaua- ja tornihüpeteks.
On kuus hüppeklassi:rinnutiseisust ette, seljatiseisust taha, rinnutiseisust taha, seljatiseisust ette, kruvihüpped ja hüpped kätelseisust. Need klassid võimaldavad kokku rohkem kui100 erinevat hüpet olenevalt stardiasendist ja liikumisest õhulennul.
Kujundujumine
See sport on nagu veeballett, milles ujujad sooritavad muusika saatel kunstilisi liikumisi vees või vee all. Kujundujumise alad on üksik-, paaris- ja meeskondlik ujumine.
Kasutatud kirjandus:
“Faktivaramu”
fitness.inimene.ee