Aine- ja energiavahetus (0)

1 Hindamata

Aine- ja energiavahetus

TUNNUS
ENAMIK AUTOTROOFE
VÄIKE OSA AUTOTROOFE
HETEROTROOFID
Energia kasutamine
Päikesevalgus
Anorgaanilise aine oksüdeerimine
Orgaanilise aine oksüdeerimine
Süsiniku allikad
Raua-, väävli-, vesinikdisulfiidi, ammoniaagi, nitriti ioonide oksüdeerumisel saadud vesinikust CO2-st
Orgaanilised ained
Millised organismid kuuluvad rühma
Rohelised taimed
Vetikad
Tsüanobakterid
Samblikud
Mikroobid
Bakterid
Arhed
Loomad
Seened
Enamik baktereid
Algloomad
Energia kasutamise tõhusus
Tõhusam
Vähemtõhus
Kuna orgaanilistes ainetes sisaldub rohkem energiat, siis hapnikuga oksüdeerimisel vabaneb rohkelt energiat.
Eelised ja puudused
+ sõltuvad teistest organismidest vähem, hangivad kõik eluks vajaliku eluta loodusest.
-saadud energia suunatakse süsinuku muutmiseks, orgaanilise aine tegemiseks
+orgaanilised aine „põletamisest“ saadud energia suunatakse kasvamisse ja sigimisse.
-sõltuvad toidust ja teistest organismidest, võivad
Tunnus
DISSIMILATSIOON ehk lõhustus reaktsioon . Üks protsess üksi ei toimi. (katabolism)
ASSIMILATSIOON ehk süntees. Terviku koostamine. (anabolism)
Org. ühentite lõhustamine või süntees
Toiduga saadud org. ühendite lõhustamine
Organismile vajalike ainete süntees
Tekkivad ained
Valk- aminohape ;
Süsivesik- glükoos ;
Rasv - rasvhape, glütserol
Sahhariidid Nukleiinhapped
Valgud
Lipiidid
Energia vabeneb või neeldub
Vabaneb
Neeldub (vajab täiendavat energiat ja ensüüme)
Näited
Süsivesikute lõhustamine
Valkude lühustamine
Rasvade lõhustamine
Käärimine
Fotosüntees
Nukleiinhapete süntees
DNA süntees
Vitamiinide süntees (K, D)
GLÜKOLÜÜS
TSITRAADITSÜKKEL
HINGAMISAHELA
Toimumise koht
Tsütoplasmavõrgustik
Mitokondris maatriks
Mitokordri harjakesed
Lähteained
1 glükoosi molekul
2 püroviinamarihappe molekuli ehk püruvaati
10 NADH2
2FADH2
6O2
Saadused
2 püroviinamarihapet
2 NADH2
2ATP
2H2O
8NADH2
2FADH2
2ATP
6CO2
10 NAD
2 FAD
32-34 ATP
12 H2O
Tähtsus
AEROOBNE
Hapniku külluses
ANAEROOBNE
Hapniku puuduses
Toimumise koht
Tsütoplasmavõrgustik
Tsütoplasmavõrgustik
Lähteained
1 Glükoosi molekul
1 Glükoosi molekul
Saadused

2 kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli
2 NADH2
2ATP
2H2O

2 molekuli piimhapet
2 molekuli etanooli ja CO2

FOTOSÜNTEES
HINGAMINE
Toimumise koht
Kloroplast
Mitokonnder
Sõltuvus valgusest
Sõltub
Ei sõltu
Lähteained
Süsihappegaas ja vesi
Orgaanilised ühendid ja hapnik
Saadused
Org. ühend ( suhkrud ) ja hapnik
Süsihappegaas ja vesi
Energia kasutus
Valgusenergia -keemiliseks energiaks
Orgaanilise ühendi oksüdatsioon hapniku abil ja energia salvestamine makroergilistesse ühenditesse- ATP-sse
Ööpäevane rütm
Toimub päevavalguses
Toimub nii öösel kui päeval
Metabolismi protsess
Assimilatsioon ehk lihtsamate ühendite lõhustamine keerukamateks
Dissimilatsioon ehk keerukamate ühendite lõhustamine lihtsamateks
Summaarne võrrand
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 12H2O
Valgusenergia ja H2O CO2 (seotakse glükoosiga)
ADP
NADP
VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM
ATP
NADPH2
O2 (tekib veest) Varuained
Aminohapped , lipiidid
SUHKRUD
Organismid jagatakse auto- ja heterotroofideks energia ja orgaaniliste ühendite saamise järgi.
Miksotroof -organism, kes vastavalt tingimustele valguses on autotroof ja pimeduses on heterotroof. ()
Metabolism -organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tem aine- ja energiavahetuseümbritseva keskkonnaga.
ATP( adenosiintrifosfaat )- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis, mille lagunemisel enegia vabaneb.
ATP-d kasutatakse:

Temperatuuri hoidmiseks
Mitmesugustes liikumisprotsessides
Ainete rakusisesel ja rakkude vahelisel transpordil

ATP tekib:

Fotosünteesi valgusstaadiumis
Glükolüüsil (käärimise käigus)
Hingamise käigus ( hingamisahel )

Glükoos täieliku oksüdatsiooni võrrand C6H12O6 + 6O2= 6CO2 + 6H2O
Fotosüünteesi summaarne võrrand 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O
Fotosünteesi lähteained on süsihappegaas ja vesi.
Fotosünteesi toimumiseks vajalikud tingimused on valguse ja klorofülli olemasolu.
Fotosünteesi saadused on hapnik ja orgaaniline ühend (suhkrud).
Pimedusstaadiumi järjestikku toimuvad reaktsioonid moodustavad tsükli. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse aminohapete ja lipiidide süntees.
Fotosünteesi tähtsus:

Fotosünteesi saadus hapnik osaleb kõigi organismide hingamisel ehk energia saamisel
Glükoos on põhiline energiaallikas enamikel organismidel(nii heterotroofidel kui taimedel endil)
Võimaldab muuta valgusenergia keemiliseks energiaks
Hapnik on oluline osooni tekkimisel, mis kaitseb UV-kiirguse eest (ka põlemisel)

Osoon neelab ultraviolettkiirgust (suur hulk UV-kiirgust tekitab keharakkudes kahjulikke muutusi) ja kaitseb Maa elusolendeid. Atmosfääris olev hapnik pärineb fotosünteesist.
Süsihappegaas tekib aeroobse ja anaeroobse lagunemise käigus, glükoosi täielikul lagundamisel.
Selle tähtsus
Glükoosi varud talletuvad taimedes tärklisena(energiaallikas), taime vartes tselluloos (ehitusaine) ja loomades glükogeenina maksas ja lihastes, kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas.
Fotosünteesi protsessis kasutatakse ja kulutatakse energiat:

Fotosünteesiks on vajalik valgusenergia olemasolu; fotosünteesi käigus muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LAA Õppematerjali autor

lõhustamine valgusenergia saadus saadused lähteained süsihappegaas autotroof oksüdatsioon valgusenergia keemiliseks aineja energiavahetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

tselluloos  Noortematel  Vanematel inimestel Millal või kellel on  Kasvavatel  Füüsilisel koormusel see protsess organismidel  Haiguste perioodil ülekaalus?  Puhkefaasis  Rasedusperioodil 6. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus?  Seedimine (väljutamine) -- rakusisene ainevahetus (metabolism) -- lõpp-produktide imendumine 7. Faktid  Keskmine 70 kg iniene toodab 1 päeva jooksul 40-100 kg. Kogus sõltub kui palju inimene päeva jooksul energiat tarbib/kulutab  Igal ajahetkel on inimese kehas 250 g ATP-d  Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid

Bioloogia

pdf

Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

Metabolismi mõiste Organismid saavad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (toitumisel, hingamisel) biokeemilistes protsessides lagundavad nad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid jääkproduktid (seedimata toiduosakesed, vesi, süsihappegaas, mitmed lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või ise sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsamateks molekulideks (biopolümeeride hüdrolüüs (tärklisglükoos), glükoosi oksüdeerimine). Energia vabanedes talletatakse see makroergilistesse ühenditesse u 40% kasuteguriga ATP. Ülejäänud energia, 60%, eraldub soojusena.

Bioloogia

doc

Ainevahetus: Glükoosi lagundamine ja Fotosüntees

Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik. Heterotroof - organism, kes kasutab oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Makroergiline ühend - energiarikas madalmolekulaarne org ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt mitmed nukleotiidid: ATP, NADP, NAD jt. Metabolism - organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast

Bioloogia

docx

Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise,

Bioloogia

doc

BIOLOOGIA: glükoosi lagundamine ja fotosüntees

lähteained toidus sisalduva orgaanilise aine lagundamisel (glükoosi lagundamine). 4. Fotosüntees tuleusena moodustub glükoos (C6H12O6), jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Üldvalem: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O 5. Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Taimed täiendavaid orgaanilisi aineid väliskeskkonnast juurde ei vaja. 6. Metabolism organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga (hingamine, toitumine). Selle võib omakorda jagada kaheks: a. Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisprotsessid (nt toitainete lagundamine). Toiduga saadud orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsamateks ühenditeks (biosünteesireaktsioon). Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneb energia, mis salvestatakse makroergilistesse e energiarikastesse ühenditesse

Bioloogia

doc

Aine-ja energiavahetus

Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad

Bioloogia

docx

Aine- ja energiavahetus - kordamine

1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. Makroergilised ühendid. ATP ehitus

Bioloogia

doc

BIOLOOGIA I periood 3. osa

BIOLOOGIA I periood 3. osa Metabolism Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on  Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis sahhariidid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga  1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat  Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse Järgnevalt kasutab organism rasvu orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)  1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat

Bioloogia

Rohkem sarnaseid