BIODIISEL Seoses fossiilsete kütuste hindade tõusuga ning fossiilsete kütuste kasutamisel atmosfääri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on
lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2-3 tundi. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse. Biodiisli eelised: *On biolagundatav; *Toodetakse taastuvatest allikatest *On väävlivaba (alla 0,001%) *Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50%, põleb puhtamalt kui konventsionaalne diislikütus *Paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju CO2, kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud *Ei sisalda bensooli ega ka teisi aromaatseid ühendeid *Vähendab süsivesinike emissioone
Paljud teadlased teevad iga päev ränk rasked tööd, et leida alternatiive naftale. Sellega kaasnevalt tahetakse ka parandada looduse olukorda. Kuid kas biokütus ikka üksi suudab alistada maailma kõige vägevama vastase, nagu seda on nafta? Biokütus see sõna kõlab juba selliselt, et ju see üks mõnus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise. Majandusministeeriumi kunagine nõunik Heido Vitsur ütles kord, et biokütuse tootmine on tulevikumuusika! Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav metüülester, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist, neid lõbusaid ühendeid nimetatakse ka rasvhapete metüülestriteks ehk FAME. Kuna erinevalt naftast on rapsiõli taastuv, siis sellepärast Vitsur seda kiidabki. Nüüd statistika juurde: et biodiiseliga käima lükata kõik Eesti autod, selleks on vaja 55 000 ruutkilomeetri suuruse
Toodang saab aga suureneda rapsi saagikuse kasvamise arvel . Kuigi Eesti rapsikasvatuses on märgata positiivseid trende, ei piisa kodu-maisest rapsiseemnest suuremate biodiislikoguste tootmiseks. Et Eesti kliima on suhteliselt külm ning rapsi saagikus (kuni 2000 t/ha) oli 2002. aastal EL-i keskmisest (3300 t/ha) ligikaudu 1,7 korda väiksem, jääb biodiisli tootmine ja selle hind Eestis suuresti sõltuma rapsiseemne maailmaturuhindadest. Miks biodiisel kasulik on? Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust . Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest selle väävlisisaldus jääb alla 0,001%; tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; biokütuse kasutamisel loetakse CO2- neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti
tootva Eesti Elektrijaama põhjalikult uuendatud plokid kannatavad veel pikka aega välja konkurentsi biokütustega. [15] Eesti vedelkütuste vajadus umbes 1 miljon tonni aastas. Biokütuseid tuleks toota seega umbes 50 000 tonni aastas. Eestis oli tekkis esialgu palju väiketehaseid, nagu näiteks Bio Oil OÜ, Gammatrade OÜ, OÜ A&O BioD, Atko Õlitööstus OÜ, kuid need kõik lõpetasid tegevuse vähemalt 2007. aastaks. 14. augustil 2008. aastal avati biodiisli tehas Paldiskis (Paldiski Biodiisel AS). Momendil kasutab Paldiski biodiislitehas toorainena ainult rapsiõli (20% tuleb Eestist), kuid kasutada saab ka pea kõiki teisi taimseid õlisid, millest levinumad on soja- ja palmiõli. Tehas toodab 300 000 tonni biodiislit aastas. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läheb ekspordiks peamiselt Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Selle põhjuseks on peaaegu olematu kodumaine tarbimine. Vahepeal oli plaan
............................................................................................. 6 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused ..................................................................................... 6 2.6 Hargnenud ahelaga eeterlisandid ................................................................................. 7 2.7 Maagaas ja veeldatud bensiini gaas ............................................................................. 7 2.8 Biodiisel ....................................................................................................................... 7 3. Kokkuvõte .............................................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 10 2 1
on tarvis mootoreid ümber seadistada. Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE- ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Taastuvatest energiaallikatest toodetakse umbes 50% ETBE-st. Segude (etanool ja bensiin, biodiisel ja diislikütus) CO-, SO2- ja tahkete osakeste emissioon on tavakütusega võrreldes väiksem. Veel alternatiivkütuseid Maagaas (metaanisisaldus üle 84 %) sobib kütuseks nii ottomootorile kui gaasidiislile. Eelised: Puudused: kõrge oktaaniarv, vähene energiasisaldus kõrge kütteväärtus, mahuühiku kohta, hajub kiiresti õhus, sest on väike tsetaaniarv,
Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks. Tehas toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. [5] Vaatamata asjaolule, et aastaks 2011 on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks tõsta biokütuste osakaal 5,75 protsendini mootorikütuste kogukäibest, puudub Eestis praegu riiklik arengukava biokütuste kohustuslikuks muutmiseks. Meie lähiriikidest on näiteks Leedus juba paar aastat kohustuslik 5% biokomponendi lisamine fossiilsetesse mootorikütustesse. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läks ekspordiks Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Põhjuseks olematu kodumaine tarbimine. Käesolevaks ajaks on tehasel majandamisraskused. [5] Plaanis oli bioetanooli tehase Viru Distiller ehitus Kundas. Tehase planeeritav aasta võimsus on 120 000 tonni 99,8 %-st bioetanooli. Selleks kulub 350 000 tonni teravilja. Jääkprodukt - praak kuivatatakse ja granuleeritakse loomasööda lisandiks 200 00 tonni aastas
Kõik kommentaarid