Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aine- ja energiavahetus - kordamine (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on assimilatsioon ?
  • Kuidas on nad omavahel seotud?
  • Miks esimesed fotosünteesijad hapnikku ei tootnud?
  • Millist osa päikesevalgusest taim FS - il kasutab?
  • Milliseid pigmente taim FS-il kasutab?
  • Mis toimub valgus- mis pimedusstaadiumis?
  • Kus toimuvad Kuidas valgus - ja pimedusstaadium omavahel seotud on?
  • Miks mitokondrid võivad ise paljuneda?
  • Mis on ja kus toimub anaeroobne glükolüüs ?
  • Mis on etanoolkäärimine ?
  • Kes läbi viib Kuidas kasutatakse?
  • Mis on piimhapekäärimine ?
  • Mis on anaeroobne hingamine ?
  • Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof . Kemo- ja fotosünteesijad . Näiteid.
    Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad)
    Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. ( vihmauss , loomad)
    Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest . Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid)
  • Mis on assimilatsioon ? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud?
    Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid.
    Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.
  • Makroergilised ühendid. ATP ehitus, omadused, universaalsus . Kui palju energiat üle kantakse? ADP. Kui palju energiat saab süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel?
    Orgaanilised ühendid, mis suudavad energiat salvestada .
    ATP - ADP + valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiintrifosfaat).
    Makroergilise sideme lõhkumisel saadakse ~30 kJ/mol.
    ADP - ANP +valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiindifosfaat).
    Vabaneb vähem energiat.
    GTP (valgu sünteesil)
    CTP, TTP, dTTP, UTP - DNA ja RNA süntees
    1g sahhariid 17.6kJ
    1g lipiid (rasv) 38.9kJ
    1g valk 17.6kJ
  • Miks esimesed fotosünteesijad hapnikku ei tootnud? Millist osa päikesevalgusest taim FS-il kasutab? Milliseid pigmente taim FS-il kasutab?
    Neelab nähtavat värvust väljaarvatud roheline. Kasutatakse klorofülli, kloroplaste ning bakterirakul tsütoplasmat.
  • Mis toimub valgus-, mis pimedusstaadiumis? Kus toimuvad? Kuidas valgus- ja pimedusstaadium omavahel seotud on? NADP? FS üldvõrrand.
    Valgusstaadiumil vajab energiat, toimub kloroplasti tülakoidi membraanis. Valgus ergastab pigmendi molekulid ja neist eralduvat elektronid. Jääkproduktiks O2.
    6CO2+12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O
    Pimedusstaadiumil ei vaja valgust, toimub kloroplasti stroomas . Tsükliline Calvini protsess. Lähteained CO2 ja NADPH -ga kohale toodud H+. Tulemuseks glükoos .
  • FS tähtsus? FS-i mõjutavad tegurid.
    Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine. Glükoos põhiline energiaallikas . Toiduahela esimene lüli. Lähteaine teiste orgaaniliste ainete sünteesis. Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke ( nafta , kivisüsi, maagaas).
    Mõjutab valguse tugevus, süsihappegaasi kontsentratsioon õhus, taime varustatus vee ja mineraalainetega, taime füsioloogiline seisund, temperatuur, lehe vanus, taimeliik.
  • Rakuhingamise(RH) üldvõrrand. RH etapid. Kus toimuvad? Mis toimub aeroobsel glükolüüsil , tsitraaditsüklis, hingamisahelas? Lähteained? Lõpp-produktid? Kasu? NAD, FAD?
    C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O
    Toimivad kõigis elusorganismides (kõik taime organid hingavad). Toimub pidevalt. Toimumiskohaks mitokondrid . Vajab hapnikku ja glükoosi, lõppproduktiks vesi ja süsihappegaad. Eesmärk on toota ATPd.
  • Miks mitokondrid võivad ise paljuneda? Mis ühist on mitokondril ja kloroplastil?
  • Mis on ja kus toimub anaeroobne glükolüüs ? Kasu? Miks ei saa glükoosi lõplik lagundamine toimuda ilma hapnikuta?
  • Glükolüüs - 10 järjestikust reaktsiooni, mille käigus glükoos muudetakse PVA-ks (pürovaadiks)
  • Tsitraaditsükkel - PVA edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses tsükliliselt. Eralduvad CO2 molekulid (rakust välja) ja H- aatomid , mis liidetakse NAD-ile ja FAD-ile. Tekib 8NADH2 ja 2FADH2. Samas tekib 2ATP -d.
  • Hingamisahel - vajab O2. Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel. 10NADH2 ja 2FADH2 oksüdeeritakse, energia seotakse ATP-sse. H NADH2 ja FADH2 küljdst seotakse O2-ga, tekib H2O. 10 NADH2 kohta sünteesitakse 30 ATP-d. 2FADH2 kohta sünteesitakse 4ATP-d. Kokku 34ATP-d.
    Kokkuvõte
  • Glükolüüs 2ATP + 2NADH2
  • Tsitraaditsükkel 2ATP + 8NADH2 + 2FADH2
  • Hingamisahel 34ATP
  • Lõpptulemus 38ATP
    Kui O2 ei ole piisavalt, siis NAD ei vabane hingamisahelas ja ei saa glükolüüsil H liita. H liidetakse PVA-le.
    Toimub lihastes O2 puudusel ja piimhappebakterites.
  • Mis on etanoolkäärimine ? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse?
    2etanool + 2CO2
  • Mis on piimhapekäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse?
    2piimhape
  • Mis on anaeroobne hingamine ?
    Anaeroobne hingamine on terviklik protsess. Hingamisahelas ei kasutata O2 vaid mingit muud ühendit (väävlit, nitraati, rauda). Energiat saab vähem kui aeroobsel hingamisel.
  • Võrrelge hingamist ja fotosünteesi.
    Fotosüntees
    Hingamine
    Rohelistes taimeosades
    Kõigis elusorganismides (kõik taime organid hingavad)
    Vajab toimumiseks energiat
    Toimub pidevalt
    Assimilatsiooniprotsess
    Dissimilatsiooniprotsess
    Kloroplastid
    Mitokondrid
    Toimumiskoht
    Vesi, süsihappegaas
    Hapnik, glükoos
    Lähteained
    Glükoos, hapnik
    Vesi, süsihappegaas
    Lõppproduktid
    Orgaanilise aine (glükoosi) tootmine
    ATP tootmine (energia)
    Eesmärk
    Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
    Energia salvestamine energia rikkasse ühendisse ATP-sse
  • Aine- ja energiavahetus - kordamine #1 Aine- ja energiavahetus - kordamine #2 Aine- ja energiavahetus - kordamine #3
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Blefish Õppematerjali autor
    Kordamine kontrolltööks :)

    Sarnased õppematerjalid

    Aine- ja energiavahetus
    8
    docx

    Aine- ja energiavahetus

    O2 (tekib veest) Varuained Aminohapped, lipiidid SUHKRUD Organismid jagatakse auto- ja heterotroofideks energia ja orgaaniliste ühendite saamise järgi. Miksotroof-organism, kes vastavalt tingimustele valguses on autotroof ja pimeduses on heterotroof. () Metabolism-organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tem aine- ja energiavahetuseümbritseva keskkonnaga. ATP(adenosiintrifosfaat)- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis, mille lagunemisel enegia vabaneb. ATP-d kasutatakse:  Temperatuuri hoidmiseks  Mitmesugustes liikumisprotsessides  Ainete rakusisesel ja rakkude vahelisel transpordil ATP tekib:  Fotosünteesi valgusstaadiumis  Glükolüüsil (käärimise käigus)  Hingamise käigus (hingamisahel)

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt-aine- ja energiavahetus-ATP-fotosüntees
    22
    docx

    Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

    tselluloos  Noortematel  Vanematel inimestel Millal või kellel on  Kasvavatel  Füüsilisel koormusel see protsess organismidel  Haiguste perioodil ülekaalus?  Puhkefaasis  Rasedusperioodil 6. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus?  Seedimine (väljutamine) -- rakusisene ainevahetus (metabolism) -- lõpp-produktide imendumine 7. Faktid  Keskmine 70 kg iniene toodab 1 päeva jooksul 40-100 kg. Kogus sõltub kui palju inimene päeva jooksul energiat tarbib/kulutab  Igal ajahetkel on inimese kehas 250 g ATP-d  Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid

    Bioloogia
    Aine- ja energiavahetus
    2
    doc

    Aine- ja energiavahetus

    Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili)

    Bioloogia
    Bioloogia KT
    6
    docx

    Bioloogia KT

    aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja

    Bioloogia
    ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
    4
    docx

    ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS

    ülekannet. Eristatakse assi- ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos-(käärimine)-hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine,mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape v etanool. Assimilatsioon-organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Organismile vajalike biomolekulide süntees. Biomolekulid on vajalikud rakkude ja kudede ülesehitamiseks. ATP-(adenosiintrifosfaat)-kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes valmistab ise elutegevuseks vajalikku org ainet (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Dissimilatsioon- toiduga saadavate org ühendite lagundamine. Toidus sisalduvad toitained lõhustuvad

    Bioloogia
    BIOLOOGIA-glükoosi lagundamine ja fotosüntees
    3
    doc

    BIOLOOGIA: glükoosi lagundamine ja fotosüntees

    lähteained toidus sisalduva orgaanilise aine lagundamisel (glükoosi lagundamine). 4. Fotosüntees tuleusena moodustub glükoos (C6H12O6), jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Üldvalem: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O 5. Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Taimed täiendavaid orgaanilisi aineid väliskeskkonnast juurde ei vaja. 6. Metabolism ­ organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga (hingamine, toitumine). Selle võib omakorda jagada kaheks: a. Dissimilatsioon ­ organismi kõik lagundamisprotsessid (nt toitainete lagundamine). Toiduga saadud orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsamateks ühenditeks (biosünteesireaktsioon). Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneb energia, mis salvestatakse makroergilistesse e energiarikastesse ühenditesse

    Bioloogia
    Ainevahetus-fotosüntees-fotosünteesi tähtsus-rakuhingamine-ATP
    5
    pdf

    Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

    Metabolismi mõiste Organismid saavad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (toitumisel, hingamisel) biokeemilistes protsessides lagundavad nad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid jääkproduktid (seedimata toiduosakesed, vesi, süsihappegaas, mitmed lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või ise sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsamateks molekulideks (biopolümeeride hüdrolüüs (tärklisglükoos), glükoosi oksüdeerimine). Energia vabanedes talletatakse see makroergilistesse ühenditesse u 40% kasuteguriga ­ ATP. Ülejäänud energia, 60%, eraldub soojusena.

    Bioloogia
    Bioloogia - aine ja energiavahetus
    3
    doc

    Bioloogia - aine ja energiavahetus

    aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP ­ molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof ­organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof ­ organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini tsükkel - p

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun