DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. ...
keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Protestiti ja sunniti sellega ametkondi sellest plaanist loobuma. 1987. esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 23.08 Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 1987 lõpul loodi I demokraatlikel põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts, järgmisel aastal poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988 aprill üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Septembris ,,Eestimaa lau" kus kõlas ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16.nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõestatud Eesti riikluse küsimus. 21
SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist -Liidulepingu sõlmimine -Hetkeseisu jäämine
süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3). 1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. NSVL toetas vabariiklasi. 1936-1937 olid edukamad vabariiklased, NSVL toetas neid relvade ja sõduritega. 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 2) Austria Anschluss. 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler
-1938 a Päts Eesti Vabariigi esimene president, nimetas uue valitsuse eesotsa K.Eenpalu *Lõppes üleminekujärk uuele korrale *Põhiseaduslik kord taastus *Riik väljus poliitilisest kriisist *Valimisõigus al. 22 aastaselt -Eestis oli välja kujunenud isikuvõimu režiim e. juhtiv demokraatia - Riigikogu kokkukutsumine ''vaikiva oleku''lõpp ja teatud sammud demokraatia suunas -Säilis eneseavaldamise võimalus, kultuuri ja teadusloomingu vabadus. - Moodustati Rahvarinne põhiseaduse toetuseks -Valitsus ei lubanud ikka erakondade tegevust, kuna põhjendas, et see seab ohtu sise- ja välisjulgeoleku Poska – kirjutas alla Tartu rahulepingule, Eesti delegatsiooni juht ja välisminister Päts – Eesti riigitegelane, üleminekuvalitsuse riigivanem, esimene Eesti Vabariigi president Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja pärast 1924.a dets relvastatud riigipöörde katset Sirk – Eesti Vabadussõjalaste üks juhtrollidest
• Sisepoliitika oli ebastabiilne. Iseloomulikud olid sagedased valitsuskriisid (1919 – 1939 oli Prantsusmaal 41 erinevat valitsust). • Oht demokraatiale oli fasistide poolt 09.01.1934 toimus fasistide demonstratsioon Pariisis. Suuri fasistlik organisatsioon oli Tulirist. • Ühisrinde fasismi vastu moodustasid kommunistid ja sotsialistid. 1934.a. kirjutati nende poolt alla tegevusühtsuse paktile ja esitati rahvarinde idee 1936.a. moodustati RAHVARINNE, mille programmilised nõuded olid: * ametiühingu õiguste laiendamine * fasistlike organisatsioonide sulgemine * tööliste elatustaseme tõstmine * monopolide võimu piiramine * julgeolekusüsteemi loomine Euroopas * rahvusvaheline koostöö Rahvasteliidus 1936 parlamendivalimistel Rahvarinne võitis ja valitsusjuhiks sai LEON BLUM.
o Kuigi üritada segada seda üritust 1-2parill 1988 loomingulise liitude pleenum · Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused: · Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV ja luhtkonna tegevuse üle · Avaldati isaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes Rahvarinde loomise ettepanek · 13.aprill 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks Tartu muinsuskaitsepäevad · Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid · Üliõpilased räägivad rahvusvärvidest vabalt Tartu muusikapäevad 1988 · Esitamisele tulid A.Mattiseni 5 isamaalist laulu · Tartu muusika päevi peetakse laulva revolutsioonu alguseks o Eesti lipp toodu ühes tükis välja Öölaulupeod juunis 1988 16.juuni 1988
1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid protestiga, kuigi Hitleril polnud tol hetkel jõudu lääneriikidega sõdida. Hitler sai protestidest hoopis hoogu juurde. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika. Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda oli Hispaania kodusõda - 1936. Valimised võitis Hispaanias kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne. Levisid kuuldused, et kehtestatakse peagi diktatuur. See jagas Hispaania sisemiselt kaheks leeriks: vastuhaku juht kindral Franco (Saksamaa toetus), teisel pool Rahvarinne (NSVL toetus). Lääneriigid ei sekkunud vahele. Sõjas katsetasid NSVL, Saksamaa, Itaalia uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed võitsid, kehtestati Franco diktatuur - 1939. 1938. a oli Hitleri positsioon Saksamaal ja rahvusvahelises poliitikas niivõrd tugev, et võis alustada oma maailmavallutamisplaanidega
said väga populaarseks. [2, lk 11] Aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu 5 rahvuskultuuri olukorrale ja ENSV tegevusele. Rahva toetus uuendustele aina kasvas ning rahulolematust hakati üha rohkem, selgemini ja kõvemini väljendama. Moodustati Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (edaspidi RR). See võitis kiiresti rahva toetuse ning kujunes kõige suuremaks kodanikualgatusega poliitiliseks rahvaliikumiseks. [1, lk 141-142] Kasvas rahulolematus ENSV juhtkonnaga ning Karl Vaino vabastati Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. [1, lk 142] Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23
kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu
nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino
Samuti säilis kõigis Baltiriikides emakeelne kõrgharidus. Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused. Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne, MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus:öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid. 1978.aastal hakati Eestis välja andma põranda alust kroonikat"Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis ", kuhu koguti kõik tähtsamad avaldused, memoraudumid, poliitikute kohtuprotsesside ülevaated jms.teated. Avaldati artikleid Eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naabermaade eriti Läti, Leedu ja Poola kohta.
Lennart Meri had three children sons Mart (1959) and Kristjan (1966) and daughter Tuule (1985) and four grandchildren. Lennart Meri died in 14 March 2006, because of the brain tumor. New words 1. Statesman riigimees 2. In addition lisaks millelegi 3. Deported küüditati 4. Faculty teaduskond 5. Reconstructs taastab 6. Co-operation koostöö 7. Estonian Popular Front rahvarinne 8. Counterparts kolleegid 9. Minister of Foreign Affairs välisminister 10. Ambassador saadik 11. Establish looma, kehtestama 12. Brain tumor aju kasvaja 13. Dramatist - dramaturg Questions 1. How many languages he speaks fluently? (five) 2. In what theatre he was as a dramatist? (Vanemuine) 3
1987. aasta septembris hakati välja töötama ka Isemajandava Eesti (IME) programmi. Ettepaneku tegid neli meest: Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Alustati käsumajanduse lammutamist ning erasektorile loodi soodsamad majandamistingimused. 1988. aasta aprillis loodi Eestimaa Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks. See kujunes kiiresti kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Sel ajal toodi esimest korda avalikkuse ette ka sinimustvalge rahvuslipp. 1988 juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine parteijuht Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. 1988. aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. 14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. 17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24.
Lennart Meri had three children – sons Mart (1959) and Kristjan (1966) and daughter Tuule (1985) – and four grandchildren. Lennart Meri died in 14 March 2006, because of the brain tumor. New words 1. Statesman – riigimees 2. In addition – lisaks millelegi 3. Deported – küüditati 4. Faculty – teaduskond 5. Reconstructs – taastab 6. Co-operation – koostöö 7. Estonian Popular Front – rahvarinne 8. Counterparts – kolleegid 9. Minister of Foreign Affairs – välisminister 10. Ambassador – saadik 11. Establish – looma, kehtestama 12. Brain tumor – aju kasvaja 13. Dramatist - dramaturg Questions 1. How many languages he speaks fluently? (five) 2. In what theatre he was as a dramatist? (Vanemuine) 3
3. Kodanikuühiskond 3.1. Miks on vaja kodanikeühendusi? Esindusdemokraatia elab nii Eestis kui mujal maailmas üle teatavat kriisi. Seda näitab noorte inimeste valimistest osavõtu madal protsent ja erakondade populaarsuse langus. Eestis leitakse tavaliselt, et peamisteks põhjusteks on vead valitsuse ja erakondade tegevuses ning meie noores demokraatias. Samas näeme, et analoogilised probleemid on ka neis riikides, kus demokraatia traditsioon on pikk ning kontroll riigivõimu üle tugev. Viimasel ajal kerkib aga järjest rohkem esile küsimus: kui meil on esindusdemokraatia, siis keda ja kui hästi ta ikkagi esindab? Lahenduseks pakutakse välja ideed, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused. Erakonnad pakuvad välja ideid, mis lähtuvad tihti traditsioonilistest ideoloogiatest ja poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõ...
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
registreerita. kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus. Kodanikuü. Eestis kujunes 19 saj seoses laulu ja mänguseltsidega. EV loomisele järgnes kodanikuühenduste arvu kasv. Eesti liitumisel NSVL keelati kodanikuorganisatsioonid. Taasloomine oli 1980a.te lõpus. Loodi EÜS, Eesti Muinsuskaitse selts, Rahvarinne. Eesti kodanikuü. erijooned: * Organisatsioonide suur arv *Väikeste maaseltside suur osatähtsus * killustumus ja koostöö puudumine * rahva passiivsus *Vähene oskus oma huve läbi suruda. Kodanikuü on vajalik sest: 1)cäljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid 2)Piirab riigivõimu 3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info. 6)riik pälvib kodanike lugupidamise kui toetab nende aktiivsust.
Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. ...
sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Ligi 2 miljonit inimest seisid käsikäes 600- kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Liikumisele anti 1988. a kevadel ametlikult ka tegutsemisluba. Võimud lootsid liikumise legaliseerimisega ühiskonnas valitsevat poliitlist rahulolematust suunata. Rahvarinne omakorda taotles ühiskonna demokratiseerimist ja muutusi liiduvabariigi juhtimises. 10. 1) Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Demokraatlikus riigis teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat
konflikti ees. RO - prast 2.MS (1945) asutatud thtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmrk on kikide rahvaste hendamine, et vltida sdu, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gaklgset koostd. liriik - erakordselt vimas suurriik, mille mju ulatub le kogu maailma; kas tavaliselt USA ja NSV kohta. rkamisaeg sai alguse fosforiidikampaaniast. Perestroika ajal tekkisisd hendused nagu Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei ja Rahvarinne. Impeeriumimeelsed liikumised taotlesid Eesti jmist NSV alla, kritiseerisid keele ja kodakontsusseadusi. 23.aug 1989 korraldati Balti kett (669 km ja 2miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. IME on Isemajandava Eesti majandusprogramm. Siim Kallase, Tiit Made, e Savisaare ja Mikk Titma ettepanek ajakirjanduses kogu Eesti viia le tielikule isemajandusele. Kaugemaks sihiks oli eraldumine NSV majanduskompleksist, saada
järjekorras: 1987 a. september - Isemajandava Eesti kontseptsioon. Ajalehes ´Edasi´ ilmunud ettepaneks viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada ma raha. Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 a. lõpp Eesti Muinsuskaitse Seltsi EMS asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon. 1988 a. loodi Rahvarinne. 1988 a. kevad/september toimus laulev revlutisoon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased)
Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks Viimane tuntud liituja Oudekki Loone, tuntud lahkujad Olga Sõtnik, Aivar Riisalu, Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir Edgar Savisaar 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena 1982 dotsent NLKP 1987 IME 1988 Rahvarinne 1990-1992 peaminister 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Edgar Savisaar Eesti Keskerakond Keskerakond laulab: http://www.youtube.com/watch?v=IJBLWH aYO2g&feature=related Savisaar laulab: https://www.youtube.com/watch?v=VdIjvQ 96AtU Keskerakond vs Reformierakond: http://www.youtube.com/watch?v=hZoypPj 91qU&feature=related Eesti Reformierakond Asutatud 1994
looduse saastatuse ja migratsiooni. Rahva protestiaktsioonide tulemusena oli Moskva sunnitud oma plaanidest loobuma. 1987. loodi esimene poliitiline ühendus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mis teavitas rahvast salaprotokolli olemasolust ja rääkis selle tagajärgedest. 1988. loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Kõige massilisemaks rahvaliikumiseks kujunes aga Rahvarinne, mis moodustati perestroika toetuseks 1988. aprillis 1988. kujunes Eestis välja võimukriis. Moskva otsustas välja vahetada eestlaste poolt vihatud parteijuhi K.Vaino, et sel moel peatada rahvaliikumist. Uueks EKP esimeseks sekretäriks nimetati Vaino Väljas. 1988. septembris korraldas Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse "Eestimaa laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik.
Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Varem põllumajandusmaa olnud Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Samuti tugevdas prantslaste usku demokraatiasse võit Esimeses maailmasõjas. Prantsusmaal oli ka palju parteisid, seetõttu oli valitsuste eluiga lühike. Äärmuslased üritasid 1934. aastal korraldada riigipööret, kuid see õnnestus maha suruda. See sündmus aga äratas Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriga võitlemiseks loodi Rahvarinne. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Näiteks vähendati töönädala pikkust 48 tunnilt 40-le, kusjuures palk jäi samaks. Puhkuseseadus võimaldas töötajatele iga- aastase kahenädalase tasustatud puhkuse. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada. Kokkuvõttes saab öelda, et demokraatia säilis riikides, kus majandus oli tugevam,
järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco. Euroopa riigid ei sekkunud, leping 27 riigi poolt keelamaks Hisp- sse relade vedu. It ja Sks toetasid Hisp relvade ja sõduritega, Rahvarinde valitsust toetas NSVL (võttis üle kogu julgeolekuteenistuse). 1937 Franco väed kontrollisid juba suuremat osa Hisp-st
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele t...
Erinevusi tekitas ilmselt ka geograafiline asukoht. Sõja korral oleks eestlastele ilmselt kõigepealt appi tuldud, asume me ju ikkagi peaaegu Lääneriikide hulgas (muidugi kui oleks appi tuldud...). Iseseisvumises võib märgata ka sarnaseid jooni. Olid ju kõik kolm riiki vaevelnud Nõukogude okupatsiooni raudses rüpes. Samuti võib suureks saavutuseks lugeda rahva väga ulatuslikku liikumist ning poolehoidu. Nii Eestis kui Lätis loodi Rahvarinne (Lätis oli juhiks Ivans), Leedus samasisuline organisatsioon "Sajudis", mille etteotsa astus Landsbergis. Ühtne vabadusvõitlus tingis ka Balti Nõukogu loomise 1989, mille esimeseks suuremaks ürituseks ning seeläbi ka ühtsuse tõestamiseks oli Molotov-Ribbentropi pakti 50-ndale aastapäevale pühendatud Balti kett. 23.08.1989, mille suurejoonelisust ning tõelist ühtekuuluvustunnet tundsin ma isegi. Ka majanduses oli kõigil kolmel raske ammendamatust idaturust
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahv...
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3.Pettumine Versailles' süsteemis- vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4....
rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. Suund iseseisvumisele 6 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal
maailmale Faktid kronoloogilises järjekorras: 1990 * Veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad). Valimistel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. * Märtsis peeti Eesti Kongressi esimene istung. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimisi lääneriikidega ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning tastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Kongressi avamine oli väga pidulik ja võimas - koorid ja sümfooniaorkester. Saal oli puupüsti rahvast täis
diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks sai Franco. Kuigi allkirjastati leping, mis keelas vahele sega, siis diktaatorid eirasid seda. Itaalia ja Saksamaa varustasid Francot, Rahvarinnet aitas NSVL. Hispaanias tegelikult katsetasid suurriigid oma relvasid ja jõude. 1937a-ks kontrollisid
maffiad. hullusti. tööstusharudega. Välispoliitika Isolatsionismipoliitika Puudus küllaldane Suurbritanniale -püüdlus maailmas majanduslik ja kuulunud riigid toimuvast eemale sõjaline jõud. tahtsid iseseisvuda jääda. Miks püsis USA presidendiks Loodi rahvarinne, Tuli majanduskriisist demokraatia? valitud Franklin mis poliitilise kiirelt välja kuna Delano Roosevelt tõi olukorra naelsterlingi kiire USA majanduskriisist stabiliseeris.Parandas devalveerimine aitas oma loodud ka inimeste säilitada Inglise reformidega välja. majandusliku taset. tööstuse
D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias,
Valitsused ei olnud stabiilsed, tegutses palju parteisid ning valitsus vahetus umbes iga poole aasta tagant. 17. Miks olid Prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses palju parteisid ning poliitiline elu oli väga kirev. 18. Kuidas moodustati Rahvarinde valitsus? Kui kaua ta valitses? Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Valit- seti aastatel 1936-1938. 19. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, mis elavdas uute sedaustega majandust ning tänu millele kõrvaldati diktatuurioht. 20.Too näiteid, et Rahvarinde valitsus Prantsusmaal tegutses töölisklassi huvides. *vähendati töönädala pikkust palka vähendamata *iga-aastased 2-nädalased tasustatud puhkused 21. Mille poolest sarnaneb, mille poolest erineb USA ja Suurbritannia poliitilene elu? Sarnasused: toimis kaheparteisüsteem, seadusi võttis vastu parlament (USA parlamenti nim. Kongressiks) Erinevused:
aitas kaasa Balti riikide iseseisv, 4)M-avaldus hirvepargis-pol.m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan,hakati avalik-tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises. LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis,laulis kogu öö lippudega,hakati teadvustama ajalugu,ajakirj ja tv vabanesid tsensuuri kammitsatest,korraldati lauluväljakul"Eesti laul" rahv.massim-avaldus Kodanike komitee Rahvarinne ja EKP suht sellesse eitavalt,tõrjuvalt kuid osalesid valimistel.90.märts toim Eesti Kongress,tegevorganiks valiti Eesti Komitee,Kodanlike komiteede liikumine oli tõestanud elujõulisust ja omariikluse taastmist Omariikluse taastamine (20.aug.91)Läti,Leedu riikluse iseseisv järgmisena,riigipöörde katse kukkus läbi,EV ja teised Balti riigid võeti ÜROsse,Balti riigid olid taas maailma pol kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. 3 poliitikut E
tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasin Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujuned 1988.a massiüritus , mida vene võimud takistada ei suutnud.. 1988. a aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, seal pöörati suurt tähelepanu rahvuyskulutuuri olukorrale ning avaldati rahuolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Neid toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks, sellega toetati ka gorbatsovi tegemisi. ERR kujunes kõige suuremaks rahvusliikumiseks. Perestroika- majanduse õmberkujundamine. ERRi toetasid ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ja muidugi ka rahvas. 1988. a toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp, muinsuskaitsepäevadel. Laulev revulotsioon 1988.a kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino
Erinevate valitsuste eri liikmed olid segatud finantsafääridesse, võeti altkäemaksu nt selleks, et mõni sõjatööstusettevõta saaks suurema riigi tellimuse. Neil liikumistel puudus aga üks ühine liider. Seetõttu reaalne pinnas diktatuuri tekkimiseks puudus. Need rühmitused tekitasid ühiskonnas aga ohutunde ja see sundis erinevaid jõude koostööd tegema. Selleks, et diktatuurid ei saaks võimule, moodustati Prantsusmaal Rahvarinne, mis moodustas erinevaid parteisid ja oli mõeldud selleks, et takistada diktatuuri teket. Rahvarindesse kuulusid ka kommunistid. 1936. aasta valimistel võitis Rahvarinne, kes esines ühtse plokina. Võimule tuli Rahvarinde valitsus, mis püsis kuni 1938. aastani. Rahvarinde valitsusse kommunistid ei kuulunud, kuigi olid valitud. Rahvarinne surus läbi: · Puhkuse seadus. Aastas oli võimalik saada 2 nädalat palgalist puhkust kõigil, kes töötasid. See
tapad head väepealikud sest kardab et nad kukutavad ta mis maksab omakorda sõjas kätte, passid ja sissekirjutised, võimude poolt mittesobilikuks kuulutatud raamatute kodus hoidmine ohtlik, eesmärgiks oli maailmarevolutsioon, aadlikud ja ohvitserid ja ametnikud saadeti vangilaagrisse, kolhoosid, sõjakommumism, Stalini isikukultus. Hispaania kodusõda 1936-1939 1936 tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Juhiks tõusis Franco. Algas julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul tegid 27riiki lepingu, et nad ei sekku sinna, aga loomulikult ignoreerisid seda Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Itaalia ja Sakamaa toetasid Francot varustusega ja sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit, kes suurendas oma
juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatsovi üllatas säärane iseseisvuspuhang. Vabadusjanu vaigistamiseks asendas ta vanameelse Eesti kompartei juhi mõõduka kommunisti Vaino Väljasega. Eestisse asustatud venelased aga olid hakanud närviliseks muutuma. 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu. Moskva abiga rajas osa neis iseseisvumisvastase Interrinde. Sept, 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse. Kokku kogunes üle 300 000 inimese. Vene karu-tuleb otsima mett Euroopast. H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti. Käivitati kampaani, et saada Eesti kodanikuks, mõne kuu jooksul registreerus 860 000 in Eesti kodanikeks. Eesti Kongress tuli kokku esimest korda 1990.a märtsis
SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toim...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati spetsiaalne rahvarinne, ärakeelatud erakondadele tegevusvabaduse andmist pidas Päts seevastu enneaegseks. Nii polnud opositsioonil võimalik korralikult organiseeruda, oma seisukohti ühtlustada ega neid propageerida. Seda arvesse võttes saavutasid opositsioonilised kandidaadid märkimisväärset edu, kuid kokkuvõttes saavutas Päts Riigivolikogus siiski täiesti kindla enamuse. Põhiseadus nähi ette ka juhu, kui presidendi kohale esitatakse vaid üks kandidaat. Nimelt pidi rahva
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
kilpidega). Tallinnas küll otsest vägivalda ei kasutatud ning üritati sündmuse eestvedajaid diskrediteerida ja näidata neid kui lääne luuretalituste agente. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
