Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda
aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustati ka esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana eesti rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1989.a taastatud iseseisvuspäeval, 24. veeb. pandi alus kodanike komiteede liikumisele ning 1990. a veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, mille esimene istung toimus juba kuu aega hiljem. Kuid mitte kõik perestroika ajal tekkinud organisatsioonid ei pooldanud Eesti iseseisvust. 1988.a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise
lülitusid haritlased. Pleenumil p öörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulole matust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenu mi nõud misi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse m o odustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne k õige suure maks rahvaliiku miseks. 1988. aasta aprillis toi munud muinsuskaitsepäevadel toodi esi me st korda avalikkuse ette sini mustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulole matus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka ko m munistlikus parteis
Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning sellepärast oli ka eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka
pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Prantsusmaal ja Inglismaal säilis demokraatia. Prantsusmaal olid demokraatlikud traditsioonid tugevalt juurdunud , seega ei olnud diktatuuri pooldajatel võimu haaramiseks piisavalt toetajaid. Kommunistide ettevõttel loodi riigis fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid kõik pahempoolsed jõud. 1936 saavutasid nad parlamendivalimistel ülekaaluka võidu. Rahvarinne lagunes septembris 1938 ja suurenes taas parempoolsete erakondade mõjuvõim, kuid demokraatia oli päästetud. Inglismaal oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust, põhiseaduslik monarhia toimis hästi, valitsus küll vahetus kiiresti, aga diktatuuri ohtu siiski polnud. Eelnimetatud riikides oli poliitiline areng märgatavalt kiirelt arenenud. Inimeste elutingimusi parandati ning seadusi muudeti pidevalt, et kõigi elu muutuks veidi inimlikumaks, kuid
10.Mis on dominioon? Too niteid. Dominioon Briti rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtussteem ja seadusandlus. 11.Seleta mistet Briti impeerium. suurbritannia ja temast sltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle thtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada, austraalia , uus-meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari 12.Kuidas nnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Diktatuuriohuga vistlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja pahempoolsed erakonnad. 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne lekaaluka vidu ning moodustasid valitsuse.kommunistid keeldusid valitsusse minemast kuid lubasid seda toetada 13.Iseloomusta USA vabaturumajandust peale I maailmasda, too niteid. 14.Seleta mistet majanduslik liberalims. Majanduslik liberalism e. vabameelne majandus on suund, mis lhtub kigi inimeste vabadusest ja igustest, mida kaitseb riik.
pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning sellepärast oli ka eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka konservatiivide põhiliseks vastaseks. Nende arvates oli riigi kohus
Peaaegu kõikides Euroopa riikides tunti Prantsusmaa kalakaupu. Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev, mida ainult tugevdas võit I maailmasõjas. Tegutses palju parteisid. Keskmiselt oli valitsuse eluiga lühike: 20 aasta jooksul 41 valitsust. Suutmatus Prantsusmaal majanduskriisi alla suruda, suurenes soov diktatuurile. 1934. aastal toimus meeleavaldus, üritati hõivata parlamendihoone, kuid see suudeti peatada. Prantsuse ühiskonnas tekkis ohutunne. Loodi Rahvarinne diktatuuriohuga võitlemiseks. Nad võitsid valimised ja hakati ümberkorraldusi tegema. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, vähendati töönädala pikkust palka muutmata, võeti vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. USA sisepoliitika Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president
(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
· 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas väga toetas pleenumi seisukohti · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. juunil määrati Karl Vaino asemel EKP juhiks Vaino Väljas · 17. juunil toimus u. 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul · augustis loodi ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. See oli esimene poliitiline
1987 september neli meest (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma) avaldasid ajakirjanduses ettepaneku viia kogu Eesti üle täielikule isemajandamisele. 1987 lõpp loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988 moodustati esimene poliitiline erakond: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988 aprill loominguliste liitude ühispleenum. 1988 aprill esitati üleskutse moodustada Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988 juuni Vaino Väljas nimetati uueks parteijuhiks. 1988 17. juuni rahvas tähistas võitu massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988 september Rahvarinde eestvedamisel korraldati Lauluväljakul ,,Eestimaa Laul". 1988 suvi suurte üleliiduliste tehaste juhid moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise). 1988 sügis moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu
Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu
suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1
otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? 7. Sündmused Eestis 1987- nõudsid Balti riigid M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. fosforiidikampaania 1988- loominguliste liitude pleenud, kus kritiseeriti olukorda eestis. Laulev revolutsioon, rahvarinne 1989-balti kett 1990-interrinne proovis eesti ülemnõukogusid laiali ajada, eesti kongressi valimised. 1991-augustiputs-riigipöördekatse, iseseisvuse taastamine 1992- raharehvorm-kroon 8. Isikud: M.Gorbatsov-sai NSVL juhiks, alustas ümberkorraldustega. R. Reagan-USA president, kes võitles NSVL liidu ja kommunismi vastu. Lech Walesa-Oli elektrik,poola president, kes juhtis streiki mille tulemusel loodi solidaarsus.
25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist. 26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest.
iseseisva riigina IME- Isemajandava Eesti ettepanek, "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi 1988.aasta oli Eesti poliitikas kujunenud 3 olulist suunda. Millised olid nende eesmärgid? Nimeta mõni tuntud poliitik, kes seda suunda esindas. Rahvuslikud jõud- 13. aprillil 1988. aastal tegi Edgar Savisaar telesaates „Mõtleme veel“ ettepaneku luua (asutada) Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR- Rahvarinne). 13. aprilli loetaksegi Rahvarinde asutamiseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed jõud- Loodi (asutati) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi
Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust. Sel ajal kui Nukogude liidus augustiput oli, tegutses Eesti kiiresti vabaduse saavutamisega. leminekuperiood lppes.
1988 aasta aprilli alguses toimus Tallinnas loominguliste liitude ühispleenum, millel kritiseeriti EKP liidreid ja nõuti Karl Vaino tagasiastumist. Aprillis algatati ka Rahvarinde loomine, mille etteotsa tõusid E Savisaar ja Marju Lauristin. Gorbatsov kutsus juunis NLKP erakorralise konverentsi, millel ta lootis läbi suruda partei reformimist. Eestis pandi konverentsile suuri lootusi ning K. Vaino vanameelsete delegaatide valimised tekitasid meelepaha. Surve avaldamiseks kutsus Rahvarinne 17.juuniks kokku meeleavalduse. Meeleavalduse vältimiseks tagandati K. Vaino EKP KK esimese sekretäri kohalt ning asemele nimetati Vaino Väljas, kes soojalt vastu võeti. 1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane Interliikumine, mis ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
16.11.1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda. 1989 Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel. 24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis. Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud. Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad
Prantsusmaal tegutses erinevalt Inglismaalt mitu parteid ning president. Nende poliitiline elu oli palju kirevam. Kui majanduskriis laienes Prantsusmaale, siis innustas äärmuslasi riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada meeleavaldust korraldama. Suur riigipöördekatse suudeti maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, mis asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Rahvarinne aitas ületada majanduskriisi ning diktatuuriohu. Tänini on Inglismaa ning Prantsusmaa säilinud demokraatia. Saksamaal on asendunud diktatuur demokraatiaga ning Venemaa on muutnud rahvavõimuga riigiks, kuigi endiselt on tunda seal diktatuuri mõjutusi.
Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. 23
Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a. juunis – toimusid Tallinnas öölaulupeod. • K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. • 17
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aast...
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks murranguliseks. Aprilli algus toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Pleenumis kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas . Aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. Aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). 16. Juunil vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele sai tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas M. Gorbatsov. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas pinget, mis oli tekkinud ühiskonnas.
Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel moodustati "Eestimaa Rahvarinne" mille eesmärk oli perestroikat toetada ning lühiksese ajaga sai rahvarindest suurim rahvaliikumine. 1988. aasta lõpupoole oli Eestis välja kujunenud kolm arvestatavat poliitilist suunda. Rahvuslikud jõud kes soovisid omariiklikuse taastamist. Impeeriumimeelsed kes leidsid, et kõik peab jääma vanaviisi, ning Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st kes pooldasid liidulepingut, mis oleks taganud Eestile suuremad võimalused ise otsustada ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. 16. Novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine Kasutatud on ka Einar Värva ja Tõnu Tannberg ,,Lähiajalugu" Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes
Augustiputs-Riigipöördekatse 19 august 1991 Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardamine Samtrevolutsioon-- vägivallatu võimuvahetus Tsehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel Sametlahutus-1992 Tsehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariik. ERSP-esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei RR-Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Eestimaa laul-Lauluväljakul korraldatud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Suveräänsusdeklaratsioon-16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-23 augustil moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km ja ~ 2 miljonit inimest
televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni,
Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988
1987 sept IME viia Eesti isemajandamisele 1987 dets EMS Eesti rahva ajaloolise mälu ,,äratamine" 1988 alg ERSP Eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade tähistamine 1988 apr Loominguliste liitude ühispleenum Pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas 1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa laul) avaldada survet ENSV juhtidele:seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid)
Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
demokraatiasse. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhatusel. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks
· 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada
natsionaalsotsialistidele juurde veel rohkem pooldajaid. Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine. Kuna Prantsusmaal oli raske ületada majanduskriisi said paljud diktaktuuri pooldajad sellest innustust. Äärmuslased korraldasid meeleavalduse. Üritati teha riigipööret mis aga maha suruti. Ühiskonnas tekkis tänu sellele ohutunne. Loodi Rahvarinne kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu tänu millele hakati vastu võtma seadusi, mis tagasid elanikele väärikama elu. Majanduse elavnemine hoiti ära diktaktuurioht kuid uueks välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik. Tekkis suur tööpuudus. Söe hind kallines ning tänu sellele alandati palkasid. Tekkisid suured kaevurite
takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel 2 toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. IME 1987.a. septembris loodi Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmunud ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus
kõik. 1988 massiliikumise aasta. Algas Tartus 24. veebruar, organiseeriti Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Pöördeliseks aprillialguses olnud 2 päeva, kui Tallinnas toimus Loomeliitude pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui 'Rahvarinne Perestroika Toetuseks'). Muutus massiliikumiseks, kaasas inimesi, ettevõtteid jms. Lõppeesmärk oli ISESEISVUMINE. Sellega algab massiliikumine. Kriis jõuab EKPsse.Tekivad rahvuskommunistid (Ilmar Toome), on kommunistid, kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks
demokraatia vastu 3) Majanduslik olukord Saksamaal väga raske (majanduskriis, tööpuudus, inflatsioon) 4) Parteide omavaheline kemplemine 5) Kaotatud Esimene Maailmasõda ja võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse 6) Hirm kommunismi ees 5.Miks Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia? Suurbritannias loodi Tööerakond kelle inimesed hakkasid konservatiivideks ja Prantsusmaal loodi Rahvarinne 6.Anna hinnang käsitletud riikide poliitilisele arengule. Ma arvan, et on hea et diktaatorid tulid võimule, sest nüüd inimesed teavad mis diktatuuriga kaasneb ja nad ei ole enam diktatuuride poolt. Riigid ei lase enam diktatuuri võimule.
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16
1988 NLKP XIX konverents poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti
Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus Perestroika võimalusi kasutasid ärakõige enam Baltimaad. MRP salaprotokollide avalikustamise ja tühistamise nõudmine. Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei julgenud võimud demonstratsioone keelata ega laiali ajada. Loominguliste liitude pleenumid-mõned kommunistid kritiseerisid olukorda Baltimaades. Laulev revolutsioon- toodi välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp ja nõuti Eestile vabadust. Loodi Rahvarinne, kus teatati, et kehtivad ainult need NSVLiidu seadused, mis on ENSV Ülemnõukogus kinnitatud. Eesti kuulutas end suveräänseks. 23.august 1989 moodustati Baltikett. Hakati toetama iseseisvuse taastamist.
sest parteisid oli palju. Majanduskriisist said nad edukalt välja, sest neid aitasid uued riigiga liidetud alad, suured edusammud erinevates tööstuses ja kalanduses. Ka Prantusmaal oli oht diktatuuriks. Pärast äärmuslaste mässu mahasurumist loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Kommunistid keeldusid valitsusse astumast, kuid toetasid seda siiski. Rahvarinne viis läbi palju muudatusi, mis pidid rahvast igat pidi aitama. Suudeti küll diktatuurioht kõrvaldada, aga 1930. aastate lõpul kerkis silmapiirile suur välisoht Saksamaa näol. Üldjoones olid diktatuurid tol ajal vajalikud ja loomulikud tekkima. Diktatuurid tekkisid neis riikides, mida majanduslangus kõige rohkem laastas. Lihtsalt oli vajadus, et keegi karmikäeliselt riiki valitseks ja nad põhjast taas välja tooks. Osad olid aga pettunud Versailles' süsteemis
Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest. Selles osales ligi 150 000 inimest. Järjekordne massiüritus oli ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse eest ka üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 16. novebril 1988. aastal võttis Eesti
● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks miljonit Balti riikide elanikku üksteisele käed, moodustades inimketi, mis kulges Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. ● Balti ketti korraldasid Baltimaade rahvuslikud liikumised: Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus. ● Uudisteagentuuri Reuters andmetel kogunes 700 000 inimest Eestis, 500 000 Lätis ja 1 000 000 Leedus. Tingimused ● Alates NSVL-i osaks saamisest 1940. aastal pidid Baltimaade elanikud elama kommunistliku partei diktatuuri tingimustes – mõtte- ja sõnavabadus ei olnud tagatud. ● 1986. aastal võttis Nõukogu Liidu kommunistlik partei vastu nn avalikustamispoliitika keskkonnakaitseküsimustes ja seoses stalinismi kuritegudega
aksepteerib. selle seaduse poolt, et Tekkis küsimus, kui kehtib see, mis palju saab iga riik öeldakse Tallinnas. otsustada enda riigi küsimustes MITMEPARTEILIS MITMEPARTEILIS MITMEPARTEILIS ED ED ED NSVL paragrahv 6 Eestis tühistatakse 11.01.1990 07.12.1989 23.02.1990 Alternatiivsed Rahvarinne TF Sajudis 14.96.1988 võimuorganid Eesti oktoober 1988 Kodanike Peakomitee Leedus määratakse 11.11.1989, neil oli Gorbatsovi valimised Gorbatsovi valimised eesmärk taastada Eesti 11.03.1990 24.02.1990 nagu ta oli enne II MS Leedu parlament
poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. Kuigi oli imperiumi meelsete jõudude vast liikumine (INTERLIIKUMINE) suur, suutsid eestlased koos VÄINO VÄLJAGA (MIKS SEE OLINE OLI)võtta vastu suveräänsus deklaratsioon 16nov 1988 millega
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne · Rahvas pettunud valitsevas demokraatias · Riiki tabas majanduskriis: 1. Tööpuuduse suurenemine 2. Äärmusliikumiste tugevnemine · Äärmusliikumiste võimule pääsemise vastu sõlmisid sotsid ja kommunistid koostööleppe, moodustati Rahvarinne 1936 · Rahvarinne suutis stabiliseerida riigi poliitilist olukorda · Välispotiiliselt muutus riik aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas INGLISMAA · Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke · Poliitiline olukord stabiilne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
