Rabelais Olustvere Teenindus-jaMaamajanuskool Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
,,Mungaelu mugavused", ,,Religiooni ahelad", ,,Vannutatud meeste karvupidikähmlus", ,,Pistis vaimulike prokuröridele" jne. Autor kritiseerib ka enesetähtsuse kütkeis teadlasi, näiteks võib tuua inglise teadusemehe ja Panurge sõnadeta dispuudi, mis koosneb veidratest näomoonutustest ja zestidest. Samuti Pariisi noormehe, kes prantsuse keelt püüab pealinlase kombel eriti peenelt rääkida, kuid tegelikult emakeelt väänab ja moonutab. Rabelais pilab ka võltsmoraali, näiteks võib tuua loo sellest, kuidas Panurge nipsakat abielunaist püüab võrgutada. Lahingud kivist sõjarüüd kandvate hiiglaste ja nende hirmuäratava pealiku Libahundiga naeruvääristavad mõttetuid sõdu, lahinguid ja verevalamist. Väga tabav on kirjandusteadlase Jüri Talveti ,,Päevalehes" ilmunud arvamus romaani ,,Pantagruel" kohta : ,,Selle tagant, mis eelteadmisteta lugejale võiks tunduda rõvetsemise ja rämeduste meeletu
aastal, kirjandusse tulid manifestiga 'Prantsuse keele kaitse ja ülistus'. Manifestis võetakse ülesandeks süstemaatiliselt arendada rahvuskeelt ja kirjandust nii, et see suudaks igal ajal võistelda vanade kreeklaste ja roomlastega. 'Plejaadi' kuulusid seitse luuletajat, kellest üle-euroopalise kuulsuse saavutas Pierre de Romard. Ta on kirjutanud sonette, oode, eleegiaid, tema eeskujuks oli Petrarca. 18. aastaselt jäi kurdiks. Prantsuse renessansi suurim kirjanik Francois Rabelais (1494-1553) on pärit rikkast perest, tema isa oli rikas maaomanik. Maaelust on pärit ka tema mahlakas keelekasutus ning sõnavara. Hariduse sai ta kloostrikoolides, kus asusid suured raamatukogud. Nii tekkis Francoil huvi kirjanduse vastu. Isa surve tõttu hakkab mees algul mungaks, kuid põgeneb peagi kloostrist ning õpib ülikoolis arstiks. Francois oli üks esimestest, kes lahkas ja uuris laipu. Samuti kirjutas ta naeru tervendavast mõjust. Tema viieköiteline
Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe
Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. A...
Andmed sõna tähenduse kohta (näiteks varud mingiks otstarbeks). Märgendid, kus sõna terminina kasutatakse (nt. MAJ-majandus, BIBL- raamatukogundus). Looksulgudes sõnad, mida soovitatakse vältida (näiteks laenutus+fond). Geeni+fond=geno+fond st võrdväärsed keelendid 13. Kuidas on vorm, mis vastab küsimusele kuhu? Soome linna Lappeenranta nimest? Soome linna Lappeenrantasse 14. Kuidas häälduvad prantsuse nimed Jaques, Boileau, Rabelais ja Pasteur? Moodusta neist ainsuse osastav ja alaleütlev kääne? Jaques -[zah] Jaques`i (osast. k) Jaques`ile (alaleütl.) Bolileau - [bual'oo] Bolileau`d (osast. k )Bolileau`le (alaleütl.) Rabelais -[rablee] Rabelais`d (osast k.) Rabelais`le (alaleütl.) Pasteur- [pastöör] Pasteur`i (osast, k) Pasteur`ile (alaleütl.) 15. Kas on õige ja, jaa või jah? Jaatussõnad on jaa, jah.
Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1 · nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga · Dumas [dümaa] Dumas´le · Renault [renoo] Renault´ga · Versailles [versai] Versailles´rahu · Rabelais [rablee] Rabelais´d · Goriot [gorjoo] Goriot´d Võõrnimede käänamine 2 · nimi lõpeb häälduses kaas-, kirjas täishäälikuga · Wilde [uaild] Wilde´ist · Milne [miln] Milne´iga · Seattle [siätl] Seattle´is · Hume [hjuum] Hume´i õpetus · Google [guug(e)l] otsin Google´ist · Skype [skaip] Skype´i kaudu -lik ja -likkus · missugune? (omadussõna) k:kk · ÕNNELIK õnneliku-õnnelikku-
Dante Alighieri(1265-1321) *teos:Jumalik komöödia *teoseid isel. Sümbolid *armastus:Beatrice *Uus elu-platooniline,õrn Boccaccio(1313-1375) *armastus:Maria *õppis Anpolis *oskas hästi keeli *meeldis F täht *teosed:Dekmeron, Filokolo jne. Petrarca(1304-1374) *armastus:Laura *tõi ausse sonetti *teosed:Africa,Laulude raamat *mahedas stiilis *humanist Thomas More(1478-1535) *õppis oxfordis *tegi karjääri juristi ja poliitikuna *teos:Utoopia Rüütliromaan *ideaalsed peategelased *tavap. Kuju 15 saj II poolel *Cervante Rabelais(1434-1553) *vabamõtleja *räme sõnapruuk *Prantssmaalt *teos:Gargantua ja pantagruel Michel de Montaigne(1533-1592) *prantslane *filosoof, riigiteadlane, kirjanik *teos:Esseed *ülistas loodust, mõistust, elutarkust Martin Luther(1483-1546) *reformatsioon *elas saksamaal Erasmus(1466-1536) *humanist *avaldas uue testamendi lad.keeles *kritiseeris katoliku kiriku rikutust William Shakespeare(1564-1616) *teosed:Tõrksa talts...
loovuse ja teadmise allika juurde.
Karnevali õhkkond teoses peab panema tundma elu väärtuste ja
inimrollide igavest muutuvust.
Selle filosoofia peavahenid on mäng keelega : paiskab kõrge (õpetlik) ja
madala (rahvaliku) keele, arhaismid, leiutatud neologismid ja fantastilised
hüperboolid
Joomise ja söömise janu sümboolika
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Kunstilise žanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose „Dekameron“ autorina. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik oli Shakespeare. Tema tuntumateks teosteks olid „Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui
rahvuseepos ,,Rolandi Dante Alighier ,,Jumalik kirjanduse ,,Odüsseia", Sappho- laul", Hisp. ,,Laul minu komöödia", Francesco Petrarca, olulised esimene naisluuletaja, Cidist", Saks. ,,Nibelungide Giovanni Boccaccio ,,Dekameron", autorid nende Sophokles ,,Kuningas laul", Vene. ,,Lugu Igori Martin Luther, Thomas More (tipp)teosed. Oidipus", Sokrates, Platon sõjaretkest". (,,Tristan ja ,,Utoopia", Francois Rabelais ,,Pidusöök", Aristoteles Isolde" keldi eepos.) ,,Gargantua ja Pantagruel", Miguel ,,Poeetika" Lood lustakast Robin de Cervantes ,,Teravmeelne Rooma: Vergilius ,,Aeneis", Hoodist. hidalgo don Quijote La Manchast", William Shakespeare ,,Hamlet",
saksamaal" essee. Elas prantsusmaal. Austas Lutherit väga sügavalt. Jean Calvin äärmuslik, nõudis puhast usku. Eramus Rotterdamist (1469-1536) Suur mõju hispaania humanismile. Suur sõprus Thomas More'iga, kes oli kuulus inglise humanist. Elas tema juures Inglismaal vahepeal. Seal kirjutas "Narruse kiitus" (1511). Kõik tema looming on ladinakeelne. "Kristliku valitsuse kasvatusest" on traktaat. 1519 "Usalduslikud kõnealused", satiiriliste dialoogida tsükkel. 7. aprill Francois Rabelais (1494 1553) on üks tähtsamaid ja erilisemaid prantsuse kirjanikke. Kirjutas väliselt romaanile sarnase raamatu "Gargantua ja Pantagruel" (4.osa 1532-1552; 5.osa ilmus 1564.a). 4-osaline teos, kuid on ka viies, aga ei teata, kas see kuulub Rabelaisile. Julge teos, kus on peapeale pööratud nt mõned arusaamad kirikust. Läheb kõige kaugemale oma julguse poolest. Oli arst, tundis hästi anatoomiat. Toob jõuliselt inimese keha maailmakirjandusse tänu erinevatele seikadele
don Quijote La Manchast”. 12. Martin Luther, olulisus, looming Wittenbergi usuteaduse professor, nõudis katoliku kiriku poolt võetavate maksude tühistamist, elas 1483-1546, kuulsaim luuletus “Üks kindel linn ja varjupaik” • Francois Rabelais- • Roterdami Erasmus- tollase Euroopa kuulsaim humanist, elas 1469-1536, kuulsaim teos “Narruse kiitus”. 13. Francois Rabelais, olulisus, looming (1494–1553) oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" ja "Gargantua". 14. Roterdami Erasmus, olulisus, looming (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta jäi ise katoliiklaseks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 15. Commedia dell' arte (aeg, olulisus, võrdlus tänapäevaga) Tekkis 16
arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus:
inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut
vestlusi ränfur Hythlodausega, kes jutustas talle peapiiskop John Mortoni juures(More kasvas tema majas üles) toimunud kõnelustest. -Utoopia saar, kus elatakse oma mõistuse ja kogemuste järgi. Platoni vabariigi kirjeldus. Teose viimane osa: ,,Usuasjadest Utoopias". -Uskus loodusesse ja mõistusesse. Ajastu peategelaste konfliktid: Lutheri ja Karl V, Lutheri ja Rotterdami Erasmuse ja Thomas More´i ja Henry VIII vahel. Francois Rabelais (1494-553) Tema romaani,,Gargantuad ja Pantagrueli" nimetatakse sageli esimeseks uue aja romaaniks. -Raamat Pantagruelist on eepose suhtes üsna otsekohene paroodia, raamat Gargantuast on alguses enam karnevallik. -Raamat kirjutati ajal, mil Itaalias ja kogu Euroopas suurenes pettumus võimaluses humanismi teostada kui ühiskonnaelu programmi. -Esimeste raamatute ja kolmanda osa avaldamiste vahe on pikk. ,,Gargantua" ja ,,Pantagruel" olid menukad. 1542
inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Q...
Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid
INGLISMAA: Thomas More (1478-1535) - ''Utoopia'' (kr or topos koht, mida pole) - osavõtt poliitilisest tegevusest tõi talle süüdistuse riigireetmises, mis tõi kaasa surmanuhtluse - 1935. aastal kuulutas roomakatolikukirik More'i pühakuks William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik - Inglismaa sonetid; arutleb selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu - ''Romeo ja Julia'' - ''Hamlet'' - näitekirjanik PRANTSUSMAA: Francois Rabelais (1494-1553) - humanismi tähtsaim esindaja - munk, arst, kirjanik jne - mungana luges salaja antiikteoseid, mis viisid humanismiideede juurde - tõi huumori ja satiiri tõsikirjandusse - Groteski (jämekoomiline kujutlusviis, vastandikud nähtused) looja - ''Gargantua ja Pantagruel'' esimene uue aja romaan, groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga hiidude tegutsemisest HISPAANIA: Miguel de Cervantes (1547-1616)
antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutuvad stroofidesse. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude sajandite jooksul on poeedid just armastusluulet sonetivormis kirjutanud. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. 6
Mirjam Pikki 10 b. Renessans! Renessans jaguneb minu jaoks kaheks: kirjandus ja kunst. Mõlemad on väga tähtsaks ja ilma nendeta ei saaks. Renessans on üldiselt muutnud meie kõigi elu ja peaksime olema väga tänulikud kirjanikudele ning kuntsnikele, kes sel ajal elasid. Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesc...
Uusaja algus · Isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade, skolastiliste teadmiste, seisuslike normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond.
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg.
Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos "Laulude raamat", mis on Laurale pühendatud luuletsükkel; sellel 2 osa: "Madonna Laura eluajal"& "Pärast madonna Laura surma"; kokku 366 luuletust. Suurem osa loomingust lad keeles. proosatraktaat "Saladus" ehk "Maailmapõlgusest". Sonett- leiut It 13. sajandi 1. poolel. Tradits sonett koosneb 2 nelikvärsist e
jalamil asuvale väikesele linnale ümber tugev kaitsevall. Alguses kutsuti seda Roca Forta (ladina keeles 'tugev kindlus') küla oli juba siis tuntud oma hinnatud sinaka juustu poolest. Hiljem nimetati linnake ümber"Roquefort-sur-Soulzoniks. Läbi sajandite on see juust köitnud Prantsusmaa ja Navarra suurimaid mehi: Karl Suur ehk Charlemagne, François I, Louis XIV kõik hindasid seda, samuti suured näitlejad ja kirjanikud, nt François Rabelais. Denis Diderot kuulutas, et Roqueforti juust on vaieldamatult parim juust Euroopas. Brillat-Savarin, Konstitutsioonipartei liige Prantsuse Revolutsiooni ajal, suur gurmaan, ütles, et Lõuna ilma Roqueforti juustuta on nagu kaunis naine ilma silmata. Suur Casanova ise ütles kõhklemata, et Roquefortil on jõud taastada armastust ja tuua õilmitsevasse armastusse täiskasvanulikkust. Roquefort on vaieldamatult juustude kuningas. Kasutatud kirjandus http://nammy.pbwiki.com/Sinihallitusjuust
Kopernikus 16. saj-l Päikese süsteem. Inimese ja maailma suhe muutub. Usu ja kiriku mõju hakkab kahanema, ent ei kao kuhugi. Ülikoole rajatakse. 16. saj-l saab alguse ka realistlikumat laadi kirjandus (eriti just 16. saj-l). Peegeldatakse sotsiaalset olu, poliitilist, seda mis toimub Euroopas. Narruse kiitus on väga kriitiline. Utoopia esimene osa on Inglismaa kriitiline analüüs, teises on vihjamisi ja sümbolite kaudu edasi antud kriitikat. Rabelais teosed on loodusfilosoofilised, näidatakse looduse tumedamat poolt, ürgset, seksuaalsest ja füüsilist seost. Tormese Cazarillo. Don Quiote. Filosoofilsielt mõtestatud teosed, aga reaalsus on ikkagi seal, mitte rüütliromaanilikult kaugel. 18. saj-l saab juba realistlik romaanitüüp täielikult valitsevaks. Esimene teema: Üleminek keskajalt renessanssile kõige varasem üleminek Itaalias. Dante Alighieri looming.
• Mihhail Bahtin: rahvalik naerukultuur ei ole uurijate tähelepanu leidnud Bahtini rahvakultuuri ajaloo kriitikat • Rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust, samas kui tänapäeval otsitakse pigem nende ühisosa ja kokkupuutepunkte. • Rabelais’ ei ole siiski kuigi esinduslik rahvakultuuri esindaja, vaid esindab pigem eliidikultuuri arusaame rahvakultuurist; Bahtin teatud mõttes „populariseeris“ Rabelais. • Hindas mõnevõrra üle ilukirjanduslikke tekste kui rahvakultuuri allikaid. Ilukirjandus on parimal juhul suulise rahvakultuuri tõlgendus, mitte kajastus. • Tema käsitus karnevalist ei vasta päriselt ajaloolisele tegelikkusele, vaid esitab väga lihtsustatud mudeli karnevalist Aron Gurevitš (1924–2006) • Katse kaardistada keskaja Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke. • Peamised teemad: ◦ pühakutekultus
Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja ainsatele õpetlastele teoloogidele ja vaimulikele. Nt. Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. 3. Dante Alighieri 13. ja 14 sajand. Sündinud Firenzes. Sai tavalise hariduse, aga oli suur iseõppija: uuris ise antiikaja kirjandust. Tema eeskujuks oli Vergilius. Teda peeti oma aja kõige haritumaks Firenzelaseks. Teosed: 1) ,,Uus elu"- Autobiograafiline teos. Koondas nii proosat kui luulet. Muusa Beatrice. Selle teosega- uus filosoofiline suhtumine armastusse. 2) ,,Pidusöök" sisaldab filosoofilisi traktaate
(protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine. Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat. Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks. Mõjutas kogu järgnevat Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. "Narruse kiitus" tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Narrus esitleb end naisena, kiidab end oma ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatus. Raamatu algul pilab elukauget teadust nii kesk- kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimaplusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatism; ahned mungad, paavstid, piiskopid; poliitikute kisklemine). See on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest.
Arutleb „Esseedes“ kõikvõimalikel eluteemadel, kuid neid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Õnne kehastab nauding. Imetleb inimeses elutäiust, kaitseb loomulikkust. Rõhutab ka mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust, mis peavad loodust abistama. Taunib äärmuslikkust, „Mida ma tean?“. Elukogemuse tarkus. 12.Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.): rüütliromaan, pastoraalromaan (RA), Fernando de Rojase „Celestina“ (RA), François Rabelais (Gargantua, Pantagruel, MKL, RA), kelmiromaan (Tormese Lazarillo elukäik, RA), Cervantes (Don Quijote, Näitlikud novellid, Koerte kõnelus) XV saj 2. pool – romaan hakkas omandama oma tänapäevast kuju. Üleminek proosale. Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest. Ka lihtsalt ajaviitelektüüri. Renessansi romaanide kujutusviis on märksa konkreetsem ja looduspärasem
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Re...
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus. Esitab enamasti loomalugusid, milles koomilises rüüs peegelduvad kõikvõimalikud inimolukorrad, seltskonna ja õukonnaelu, iseloomulikud
Sissejuhatus Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees on Konstantin Päts. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonil Eesti Vabariigi hävinguga seotud sündmustes aastatel 1939 ja eriti 1940. Eesti Vabariigi esimene periood personifitseerub suuresti just Konstantin Pätsi isiku kaudu. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine. Nii mõnedki Pätsiga seotud nähtused polnud päris vabad isikultuslikest elementidest. Sii...
mäestikus, kui teel tabavad neid mäestikujõe tulvaveed. osa neist 5 daami ja 5 noormeest leiavad varjupaiga kloostris, kus nad on sunnitud veetma mitu päeva. Iga seltskonna liige peab jutustama 10 lugu ajaviiteks. Valmis ainult 72 novelli. Seltskonda kuuluvate isikute taga on püütud näha prototüüpe, enamasti on tegemist tõestisündinud lugudega õukonnaelust, mid M on kas ise pealt näinud või kelleltki kuulnud. Ülevaade 16.sajandi salongielust. Francois Rabelais (1494-1553) arst ja teadlane 1532 "Väga kuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua ppoja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid"; 1534 "Suure Gargantua, Pantagueli isa hindamatult väärikas elu"; 1546 "Kolmas raamat õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel
humanistid. Inimest püüti vabastada kiriku tohmadest mis püüdsid inimese vaimu orjastada. Humanistide arvates pidi inimene olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt vaba. Renessanss soodustas ka teaduste arengut. Väga oluline samm oli trükikunsti leiutamine. Johan Guttenberg leiutas kirjakunsti. 1440. ja tänu sellele ei olnud raamat nii haruldane nähtus. Renessanssi aja vaimuinimesed lagunesid kahte: ühed kes ühistasid maiseid rõõme ja maised naudinguid ja sinna kuulub Boccaccio, Rabelais. Teised aga pidasid maiseid naudingud liiga madalaks ja selleasemel tahtsid taevarõõmu ja puhast armastust, näiteks Dante, Petrarca. Renessansil olid ka omad negatiivsed küljed vabanes saamahimu. Mis viis Ameerikas põlisrahvaste hävitamiseni. Sisemised vastuolud viisid renessanssi kriisini ja tekkisid uued kunstivoolud, uus mõtteviis ja tuli barokk. Dante Alighieri 1. Dante oli üleminekuaja luuletaja kes oli keskajas viimane ja uusajas esimene. 2
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule ka teise osa, mis ilmus 1615. ...
Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda. Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning ,,Kalevipoega", mille ta tõstis endale reaalkooli IV klassis. Maailmakirjandusest oli ta vangistatud Cervantese ,,Don Quijote'st" ja Rabelais ,,Gargantua'st". Suure huviga luges Luts ka Dickensi, Kiplingi, Maupassant'i ja Hamsuni teoseid, kuivõrd need olid talle kättesaadavad saksa- ja venekeelses tõlkes. Kirjandus, keeled, ajalugu, loodusteadus - need olid reaalkoolis Lutsu lemmikained, milles ta osutas kõigis klassides häid teadmisi. Kuid matemaatikas, eriti algebras, ei tahtnud ta vedu võtta. Neljanda klassi lõpetamisel määrati talle eksam algebras, mille õiendamine sügisel ebaõnnestus. Härra Rastorgujevi
Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles
See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted.
Referaat Miguel de Saavedra Cervantes Heilo Altin Elva Gümnaasium 10a 2001 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Cervantese elulugu.............................................................4 Cervantese looming............................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote"........................................................
☼ 1969. aastal sõitis Moskva ☼ “Dostojevski loomingu probleemid” ☼“Francois Rabelais’ looming..”– tekkis huvi rahvakultuuri vastu, ilmus heal ajal: katse uurida keskaja ja renessansi kultuuri ☼ keskajakultuuri taustal saab mõista FR loomingut ☼ keskaja rahvakultuur - karnevalikultuuri (karneval - enne paastu, suur pidu) mitte kriitika, vaid karnevali kultuurist kriitika: ☼ must ja valge vastandus ☼ kas Rabelais on rahvakultuuri esindaja? - Bahtin muutis Rabelais’i rahvakultuuri esindajaks ☼ kasutas rohkem ilukirjandustekste kui rahvakultuuri allikaid ☼ karneval - lihtsustatud mudel, liialdas karnevali tähtsusega Aron Gurevitš (1924-2006) ☼ keskaja uurija ☼ “Keskaja rahvakultuuri probleeme” – otsis rahvakeelseid tekste ☼ “rahvakult asemel võiks rääkida kõrgest ja madalast kultuurist”
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus ...
kirja · Platon vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos ,,Politeia" · Aristoteles vanakreeka filosoof, Platoni õpilane · Dante itaalia kirjanik, 14 saj, ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca itaalia kirjanik ja filosoof, 14 saj, ,,Secretum" · Giovanni Boccaccio 14 saj, Itaalia, ,,Dekameron" · Giovanni Pico della Mirandola 15 saj, itaalia, renessanss · Lodovico Ariosto itaalia poeet, 16 saj · François Rabelais "Pantagruel", renessanss, Prantsusmaa · Michel de Montaigne prantsuse kirjanik, 16 saj, ,,Esseed" (renessanss) · Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks) · William Shakespeare Inglismaa, 19 saj, ,,Torm" · John Milton Inglise luuletaja, 17 saj, ,,Kaotatud paradiis" · Daniel Defoe inglise kirjanik, 17-18 sajand, ,,Robinson Crusoe" (klassitsism)
kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumatud kirjanikud olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut
on ajalooliselt muutuv. Ment.ajaloo käsitlus. 1. Iga ühiskond varustab oma liikmed teatava "vaimse varustusega", mida neil ei ole võimalik ignoreerida. 2. Ajaloolase eesmärk on uurida teda huvitava ajastu "vaimset varustust", mis koosneb esmajoones mõistetest, väärtustest, hoiakutest, ja mis kujundavad raami, mille sees inimesed teatud ajastul tegutsevad. 3. Febvre ise huvitus ennekõike suurte isiksuste vahekorrast ajastu "vaimse varustusega": Martin Luther, François Rabelais, Marguerite de Navarre. "Igal kultuuril on oma vaimne varustus, veelgi enam, igal kultuuriajastul [...] on oma uuenenud varustus, mida on arendatud enam ühtedele vajadustele vastavaks ja vähem teistele: ükski kultuur ega ajastu pole suuteline pärandama täielikult oma vaimset varustust neile, kes talle järgnevad; see varustus teeb läbi mitmeid teisenemisi, muutusi ja märkimisväärseid moonutusi, nagu ka parandusi, täpsustusi ja uusi täiustusi."
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mi...
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
