Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust.
Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias........................................................................................4 1.5
saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga
9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga
saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu.
Kõik kommentaarid