ning kõrget vererõhku alandava vahendina. Naistepuna Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim, kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal. Sagedamini tehakse seda teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on ka kibedaid veine toodetud. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa Kibuvits Kõige enam kasutatakse kibuvitsa marju. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. . Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. Münt
haiguse vastu. Naistepunal arvati olevat koguni nõiavägi. Rahvapärased nimed: Jaanilill, luuvalurohi, neitsipuna, vereseletuserohi, viinalill Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal ja sellest ka paljud Jaaniga seotud nimed. Õitsvaid naistepunasid võib edaspidi paari kuu jooksul kohata. Parimaks ravimiks on siiski suve alguse taimed, kui õied on alles noored. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa. Kuivatamiseks võib naistepunad kimpu siduda, et neid oleks siis hea kuhugi sooja ja pimedasse riputada. Kuidas siis seda väärtuslikku ravimit kasutada? Sagedamini tehakse seda teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on ka kibedaid veine toodetud. Lõuna-Eestis kutsutakse naistepuna sageli viinalilleks seepärast, et teda pandi sageli kosjaviina sisse, et viin võimsam ja armuasjade ajamine kindlam saaksid
4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi.
Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. – Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest. – Sasisalmilisus – kitsas ja korrapäratu kiudude paiknemine
ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi valmistamiseks, kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Põhja-Euroopa peamine jõulupuu. Kuuske kasutatakse ka haljastuses ning tuulekaitseribana. Eelistab
vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG) Vars Millised on varre ülesanded? vars kannab pungi, lehti, õisi ja vilju varre kaudu liiguvad vesi ja toitained juurtest teistesse taimeosadesse võimaldab paremaid tingimusi fotosünteesiks Mille poolest erinevad rohttaimede ja puude varred? rohtsed ja puitunud, rohtsetes fotosüntees ja nad on lühemad, kuna on nõrgemad ja nad on lühikese elueaga (talveks närbuvad) Täida tabel varte kohta! püstine kasvavad alt üles roomav kasvavad mööda maapinda väänduv pikad painduvad varred kasvavad teistele taimedele vm. toetudes ülespoole roniv pikad varred kinnituvad köitraagudega teistele taimedele Kuidas toimub varres ainete liikumine?
ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti. Keskmisel soomusel õlinääre, mis sisaldab tugevalõhnalist eeterlikku õli. Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on horisontaalsete okste ja tõusvate võrsetippudega, koonusjas-munajas, latv püstine. Koor noorelt sile, punakaspruun, õhuke, vanemas eas oranzikas kuni hallikaspruun, pikisuunaliselt lõhenenud ja kestendab. Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna. Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased
vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG) Vars Millised on varre ülesanded? vars kannab pungi, lehti, õisi ja vilju varre kaudu liiguvad vesi ja toitained juurtest teistesse taimeosadesse võimaldab paremaid tingimusi fotosünteesiks Mille poolest erinevad rohttaimede ja puude varred? rohtsed ja puitunud, rohtsetes fotosüntees ja nad on lühemad, kuna on nõrgemad ja nad on lühikese elueaga (talveks närbuvad) Täida tabel varte kohta! püstine kasvavad alt üles roomav kasvavad mööda maapinda väänduv pikad painduvad varred kasvavad teistele taimedele vm. toetudes ülespoole roniv pikad varred kinnituvad köitraagudega teistele taimedele Kuidas toimub varres ainete liikumine?
Kuid pikka aega on botaanikute poolt põdrakanepit käsitletud eraldi perekonnana. Viimasel ajal peetakse teda taas üheks pajulilleks - ring on täis saanud. Eesti keeles on talle siiski jäetud nimeks põdrakanep, sest see on väga laialt levinud. Põhierinevuseks pajulilledest on see, et kõik varrelehed kinnituvad vahelduvalt ja õie sigimik ning tolmukad on longus. Ka ei moodustu põdrakanepi varre alusel leherosetiga võsundeid. See-eest on põdrakanepi tugev puitunud risoom rohkete võsunditega, mistõttu suudabki see taim enda alla kiiresti võtta suhteliselt suuri alasid. Kuid kiire paljunemine on tingitud ka rohketest hea levimisvõimega seemnetest. Põdrakanepi kitsad kõtra meenutavad pikad kuprad lagunevad neljaks ja neist lendavad välja pikkade lendkarvadega arvukad seemned. Õige pea vallutavad need uue raiesmiku, põlendiku või muu kasutult seisva ala. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine.
tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes. SINIKAS Sinikas (ka joovikas, rukkisinikas, soomari. mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas kanarbikulistesugukonnast. Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvabrabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega,
Muu oluline informatsioon salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja õlist loobuma. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest. Eestikeelne nimetus on Aed-liivatee ehk tüümian Ladinakeelne nimetus on Thymus vulgaris Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus Püstiste, alusel puitunud, 30-40 cm vartega igihaljas poolpõõsas. Oksad kergesti harunevad ja kergesti puituvad. Õitseb juuni kuni august. Viljaks pähklike. Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. VARS võib olla tõusev, kuid ei ole kunagi lamav LEHT Kitsjas, nahkjas, allapoole käändunud veidi rullis servaga, näib nõeljana. ÕIS valkjas, roosa või lilla männastesse koondunud õis õisikuna varre tippudes. SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike.
epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! · Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. · Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. · Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude · Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. · Paiknemine Varres.
epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. Paiknemine Varres.
kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud 8. Seejärel võis lina ketrama hakata 1.4 Teised kiudained 1.4.1 Kanep Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee
süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos (roo-, peedisuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur). 9. Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. Tärklis mugulas, sibulas, risoomis (kartulis), tselluloos puitunud varrega taimed (puud), glükogeen loomorganismides (inimene), kitiin lülijalgsete välisskeletis (põrnikad). 10. Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtsioonist. Energeetiline - annavad energiat, aitavad energiat säilitada; ... 11. Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Rasvad, vahad, õlid, steroidid vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused
peale hakata: 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga. 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama. 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks. 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud. 8. Seejärel võis lina ketrama hakata. Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist
Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümb- ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned; on mürgised. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Jugapuu ei lõhna ja ta on ainuke vaiguta okaspuu. Noorena kasvab ta väga aeglaselt (2...3 cm aastas), 10 aastaselt on meie oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad.
ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused. Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus
Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil Anaeroobsetes tingimustes nagu järved ja sood säilivad: * Taimsed makrojäänudsed- nt seemned, taimede puitunud osad *Õietolm- võimalik määrata perekonna, sugukonna v liikide rühmani Setteproovide vanust määratakse: Põhiliselt radiosüsiniku meetodil Denodrokronoloogia abil- kui leitakse settest puutüve või puuosa kus on võimalik aastarõngaid vaadata Lendtuhaosakeste abil- fosiilsete kütuste põlemis tuleb atmosfööri lendtuhka, selle konstepsiooni järgi teab kus ajas me oleme Taimkatte arengulugu Arktiline kliimaperiood Vanem kiviaeg- asustuse jälgi pole leitud
tähtsaim ja nõutavaim saadus riivitult kondiitri- ja maailmaturul kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja või saamisel. Kastan Õhuke tumepruuni,nõrgalt Süüakse põhiliselt praetult. Sisaldab tärklist, kuni 17% Söödavate kastanite puitunud koorega pähkel, Valmistatakse suhkrut, kaaliumit, C- ja B- erivorm on kollakaspruuni kestaga seeme. jahu,magustoite,püreesid ja rühma vitamiine. maroonkastanid. Väiksed, hautisi.Võib süüa toorelt, muna- või lisada riivituna salatitele südamekujulised,
siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,) Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Puu võra- Noorena korrapärane ja koonusjas, vanemaseas kuhikjas ja ebakorrapärane Okkad- pehmed, lineaalsed, pealt rohelised, 15-70 kaupa kimbus, viimase aasta oksal spiraalselt ja
vastupidavad väänroosid: ‘Jasmina’, ‘Golden Gate’, ‘Aloha’, ‘Amadeus’ Rooside paljundamine • Silmastamine: selleks vajalikud alused saadakse hariliku või koerkibuvitsa seemnete külvist. 1-2 aastased istikud istutatakse puukooli ridadena, vahekauguseks 60-70 cm, taimede vahe 30-40 cm. Silmastamiseks parim aeg meil on alates augusti algusest. (põuaperioodil kindlasti eelnevalt kasta). Silmastamiseks vajalike pungade saamiseks valime parajalt puitunud võrsed. Silmastamine • Põõsalt pookoksi lõigates jätta alles 1/3 leherootsust (0,8 cm). Kuivamise vältimiseks hoida veeämbris. Roosialuse kooresse tehakse seejärel juurekaela lähedale T- kujuline lõige, mille vertikaalne osa on 2,5 cm, horisontaalne veidi lühem. Seejärel lükatakse koorehõlmad veidi laiali, et oleks võimalik pung vahele lükata. Kultuurvõrselt alustatakse lõikamist pungast 0,8 cm kõrgemalt, jättes sama pika osa ka allapoole.
Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed. 1.Rakukesta ül:1)Tugifunkts.Tugikoe rakud juhtkimpudes.Puidukiud,puiduosas ja niinekiud niineosas toestavad kogu taime.2)Juhtfun.Juhtkimpudes olevad juhtkoe rakud.Sooned e trahheed puiduosas ja sõeltorud niineosas.Mööda neid rakke liiguvad ained.3)Kaitsef.Rakud mis paiknevad taime varte välispinnal ja tüvedel.*Epiderm-elusad rakud,mis katavat rohttaimi ja puitumata võsusid.*korkkude-asub puitunud varte välispinnal*korp-esineb puude tüvedel ja koosn surnud rakkudest.2.Turgori teke ja tähtsus-tekib sellest et vakuoolides on lahust ainete konsentratsioon kõrgem,kui ümbritsevas kk-s.Vesi tungib rakku.Osmootne rõhk mis avaldab survet tsütoplasmale,membraanile ja kestale.Veepuudusel kasut taim ära vakuoolides oleva vee,turgor langeb ja taim närtsib.Turgor kindlustab vee liikumise ja taime toitumise.4.Seente looduslik tähtsus-1)toiduahelates on nad taimse materjali
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata Click to edit Master text styles osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult Fourth level lühivõrsete tippu Tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks Fifth level Paljaseemnetaimede ehitus Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad ClickSecond to edit Master text styles level okkad. Third level Fourth level
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil.
o Õied: Valged o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu, luupuu. Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane. o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. o Õisik: meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Õitseb juunis, juulis. o Viljad: marjataolised, erepunased. o Kõrgus: 6-30 cm. o Kasvukoht: Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. o Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. o Looduskaitse III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Cornus mas – kirss-kontpuu o Sordid: "Aureoelegantissima„ , "Tricolor„ , "Variegata„ , "Aurea„ o Kasvutingimused: Päikesepaisteline, aga üldiselt vähenõudlik. Ei talu varju ja kinnitallatud pinnast. o Suurus: kuni 4m kõrge o Lehed: Sügisel lehed värvuvad punakaslillaks. lehed püsivad erkkollastena kogu suve.
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima..................................................................................................
Kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses. Rabaturvas on sobiv allapanu loomafarmides, sest see seob gaase ja peab kinni vedelikke. Turvas on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Turbast saadakse tõrva, vahasid, õlisid, parafiini, värvainei. Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis :
maitsestamiseks peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad. Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Roheline Värskeid ja kuivatatud lehti lisatakse salatitele, juustule, alumises osas puitunud, ülalt kalatoitudele, munaroogadele, aga rohtne. lihatoitudele ning ulukiliha maitsestamiseks. Eriti kõrgelt hinnatakse salveid inglise köögis.
Taimede jagamine 27.04.2016 Marje Kask 70 Põõsaste jagamine 27.04.2016 Marje Kask 71 Jagatud põõsa tagasilõikamine 27.04.2016 Marje Kask 72 Pistokstega paljundamine · Pistokstega paljundatakse enamasti tugevakasvulisi heitlehiseid puittaimi, mis annavad pikki üheaastasi võrseid. · Pistoksad lõigatakse viimase aasta hästi arenenud ja täielikult puitunud, sirgetest okstest. · Pistoks on ilma lehtedeta pistik, seega neid tehakse hilissügisel, pärast lehtede langemist, talvel või varakevadel, mil oksad on puhkeolekus. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti. · Pistokstega paljundamine: https://www.youtube.com/watch?v=XOXLjA8Sk2w 27.04.2016 Marje Kask 73 Pistokstega paljundamine 2 · Pistoksad lõigatakse enamasti 15...20 cm
võrkja pinnaga. Idanevad aeglaselt, idanemiseks vajavad valgust. Marjad on mürgised. Leht: Piklikmunajad terveservalised teravatipulised ja pikarootsulised lihtlehed. Nad on 4...6 cm pikad ja 2...3 cm laiad, rootsu pikkus 2...3 cm. Ülemised varrelehed tavaliselt odajad või alusel kahe hõlmaga, alumised sagedamini südaja alusega. Lehepind on kas paljas või hajusalt lidus karvadega kaetud. Lehed varrel vahelduvalt. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt puitunud tüvest tekkivatest lisapungadest arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: valud, iiveldus, oksendamine, hingamishäired, peapööritus, kõhulahtisus. Raskematel juhtudel krambid ja kõhuhäired. NÄSINIIN Daphane mezereum Rahvapärased nimed: naeseniinepuu, nasinad, küüvits,
2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed
kiirendab närtsimist ja riknemist. Spargelkapsas ehk brokoli Spargelkapsa õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga, kuid lillkapsaga võrreldes on tal eeliseid, sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini konserveerimiseks. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihakate, sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida, kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Parim on kasutada neid värskena, hoida külmikus salati riiulil kilesse mässituna, selleks et vili oma ära ei kuivaks. Sobib ka külmutada. Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit). On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv, väga hea dieettoit
mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. viljakehade tunnuseks on puitunud 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu viljakehad. Üheaastased viljakehad on ravitakse. Seened toituvad nematootidest. 4) lihakad ja vamjad. 2) viljakehad võivad olla biomass- mükoproteiinid e seenevalk. erineva kujuga: a) eenduvad -väljaulatuvad, 5)ensümaatiline aktiivsus- vist kasutatakse b) liibuvad e resubinaadsed 3)hümeniaalkiht ensüüme. Hüüfid eritavad keskkonda erineva kujuga: a) näivalt tasapinnaline, b)
pehmendada liha ning neid võib kasutada marineerides sidruni või äädika asemel. Tüümian ehk Aed-liivatee on 30-40 cm Õied on roosad, lillad või Sobib lihatoitude ning aed-liivatee kõrgune alusel puitunud valkjad, varred ja lehed vorstide maitsestamiseks, vartega poolpõõsas. Varred rohelised. juustukastmetesse, tomati- hästi harunenud ja lehistunud. ja kartulitoitudesse. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes on männastesse koondunud õied. Viljaks on
Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Kalgan (ka kalganijuurikas, apteegijuur ja siiami ingver) Vürts, mida saadakse kolmelt ingveriliste sugukonda kuuluvalt rohttaimelt - väike-, suur -, ja hiina kalganijuurikas. Looduslikult kasvavad kalganid näiteks Lõuna-Hiinas ja Tais, mis on ka peamised selle vürtsi tootjad. Vürtsi saamiseks puhastatakse taime risoomid väliskestast, lõigatakse 5-8cm pikkusteks kangikesteks ja kuivatatakse. Valmis vürts kujutab endast kõvasi, otsekui puitunud, kortsulise pinnaga punakaspruune kangikesi. Erinevalt ingverist on kalganijuurikas läbinisti punakas (ingver on seest hallikasvalge). Ehkki nad kuuluvad ühte ja samasse taimesugukonda, on nende lõhna- ja maitseomadused erinevad. Kalgan on ingverist palju aromaatsem. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Ingver Ingver on mitmeaastane rohttaim mis pärineb Lõuna-Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatakse Hiinas,
3) interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli (sõlmevahe) alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine iga lüli alumisest osast. Kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. 2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva kambiumi (algkude, külgmine e. lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele
kõrbes Swah' oaas, Al-Kufrah oaas ja Wd an-Narn. Seevastu Qarah nõos on vesi soolane, mistõttu seal on vaid soolakuid ja soid. Kõrbete raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: · Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. · Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane
lülideks on monosahhariidid (rohkem kui kolm). Energeetiline ja ehituslik ülesanne. Näiteks tärklis ja tselluloos, glükogeen. 6 C-d 6. Kus leidub erinevaid sahhariide (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, tärklis, tselluloos, kitiin)? V: riboos- RNA, desoksüriboos- DNA, glükoos, fruktoos- toidus, laktoos- piimas, maltoos- linnases (tekib seemnete idanemisel), tärklis- mugulas, sibulas, risoomis, tselluloos- taimed, nt puitunud varrega taimed, kitiin- lülijalgsete välisskeletis ja seente rakukestas 7. Millised on varupolüsahhariidid taimedes ja loomades? V: Glükogeen ja tärklis. 8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka? V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihnikupuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein., preeriate kõrgerohustus on kuni paari meetri kõrgused habeheinad, preeria- ja piisonirohud. Kõik nad on võimelised säilitama niiskust kuivaperioodil. Nad keeravad põua ajal lehed rulli, et vähendada auramist. Kõrrelistega kõrvuti kasvavad poolpõõsad, need on taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud. Neist on enam levinud mitmed pujuliigid. Kõrreliste puhmikute vahele jääb piisavalt ruumi samblike ja lühiealiste õistaimede jaoks. Kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest, siis kasvab väikesel maa- alal koos palju taimeliike. Tundra Tundra on üks maailma lihtsama liiigilise koosseisuga loodusvöönedeid, mida ilmestavad üpris vähesed taimed ja loomad
*Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad, okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. 25) Thuja plicata hiigelelupuu *Võrsed nõtked ja pikad, jämedad
3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni.
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning ...
põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle insektitsiidiga (Mavrik). Põõsa-ebakilptäi - Parthenolecanium corni Kahjustab rohkem kui 300 erinevat dekoratiivtaime. Kolooniad arenevad puitunud vartel ja võrsetel, samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad olla kuni 5 mm pikkused. Emased munevad mais juunis kuni 2000 muna kilbi alla. Munadest kooruvad ühe kuu jooksul vastsed ning nad ronivad taimedele laiali. Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini. Üks põlvkond aastas Tõrje:
1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsali...
Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. 3. Kuidas mõjutavad ainete liikumise kiirust varres järgmised tegurid: 1) Vee pindpinevus, kapillaarsus Vedeliku liikumisel on oluline rohke kapillaarsus, et vesi oleks suuteline jõudmaks alumistest juurte otstest tipmiste lehtedeni välja. 2) Taimeliik Teatud taimedel liiguvad ained kiiremini, kuid mõned vähem kapillaaride ja rohkem puitunud vartega taimedes liiguvad ained aeglasemalt. 3) Vee /keskkonna temperatuur Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri. 4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed. 5) Valgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
