Nimetu (0)

Põllupeenrail, aruniitudel, kuivades võsades kasvav 30-60 cm kõrgune taim. Õied on kuldkollased, mustatäpilised, viie teravaotsalise kroonlehega. Lehed on ovaalsed ning läbi vaadates näeb palju heledamaid läbipaistvaid punkte. Vars on ümmargune, seest säsijas, ülemises osas oksine ning piklikümmargused varrelehed on vastakuti. Mitmeaastasel seest säsijal juurikal on mitu püstist vart . Õige taim eritab õisi ja ka noori lehti hõõrudes punakat vedelikku, millest ka taime nimi.
Ravimitooret korjatakse taime õitsvaid latvu ühes lehtedega õitseajal või õitsemise eel ning kuivatatakse vilus.
Kasvukoht: Kasvab kuivemal, sageli liivasel või kivisel pinnasel valgusküllastes kohtades, harvem ka metsades ja põõsastikes: päris- ja looniidul, palu-, loo- ja laanemetsas.
Koht ökosüsteemis Loomadele söögiks kõlbmatu, küll aga toituvad taimest mõned putukaliigid, keda on püütud kasutada naistepuna biotõrjeks karjamaadel.
Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim , kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Egas siis ilma asjata öeldud, et jaanilaupäeva öösel korjatud jaanirohud aitavad terve aasta iga haiguse vastu. Naistepunal arvati olevat koguni nõiavägi.
Rahvapärased nimed: Jaanilill, luuvalurohi, neitsipuna, vereseletuserohi, viinalill
Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal ja sellest ka paljud Jaaniga seotud nimed. Õitsvaid naistepunasid võib edaspidi paari kuu jooksul kohata. Parimaks ravimiks on siiski suve alguse taimed, kui õied on alles noored. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa. Kuivatamiseks võib naistepunad kimpu siduda, et neid oleks siis hea kuhugi sooja ja pimedasse riputada. Kuidas siis seda väärtuslikku ravimit kasutada? Sagedamini tehakse seda teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on ka kibedaid veine toodetud. Lõuna-Eestis kutsutakse naistepuna sageli viinalilleks seepärast, et teda pandi sageli kosjaviina sisse, et viin võimsam ja armuasjade ajamine kindlam saaksid. Samuti andvat naistepuna õied värvitule viinale kauni punase värvuse.
KASUTUSVIISID
Naistepunatee regulaarne joomine stimuleerib sapieritust ja reguleerib vereringet. Tee pikaajaline tarbimine võib leevandada depressiooni. Naistepunaõli võib kasutada välispidised reuma, päikesepõletuse ja lendva vastu. See kiirendab paranemist ja leevandab nikastuste, nihestuste, hematoomide ja ohatistega kaasnevad valu.
Naistepunatee aitab kopsuhaiguse, tiisikuse, hingeldustõve, kõhutõve, maksahaiguse, verekusemine ja allakusemise, ishiase ja puuduliku ning valusa kuupuhastuse puhul. On kosutav ka verevaesuse ja ergurikete korral.
Naistepunaõli vaigistab krampe ja seesmisi valusid. Väliselt sooja õliga sisse määrida aitab jooksvahaiguse, paistetuse, haavade , tulehaavade ja paiste puhul.
Loomade ravimina on see taim väga laialt tarvitusel. Antakse kolm korda päevas loomadele kopsuhaiguse vastu sisse anda.
Naisepuna viina- leotis on rohuks " venituse " vast
TOIME: Depresioonivastane ja rahustav
Sapi-, maksa- ja põiehaigusi raviv
Seedetegevust korrastav ja kõhulahtisust pärssiv
Veresoonte ja soolestiku silelihaseid lõõgastav
Kapillaarveresoonte seinu tugevdav
Venoosset vereringlust ja siseelundite verevarustust parandav
Põletikuvastane
Lõpetuseks aga ka väike hoiatus . Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepunamürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.
Rahvapäraste nimede järgi võib otsustada, et naistepuna on mitmete naistehaiguste ravimisel tähtis taim. Seda ta tõepoolest on. Kuid naistepuna aitab ka mitmete muude siseelundite, eriti aga seedeteede häirete korral. Välispidiselt on naistepuna kasutatud haavade, paisete ja põletuste raviks ja igeme- ning suu limaskestade põletike korral kuristamiseks. Ergutava vahendina on ta õige taim ka paljude teiste hädade puhul, eriti hästi mõjub ta hingamisteedele. Naistepunal on aga ka lihtsalt kogu keha rahustav toime.
Paljunemine: Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus: Levinud peaaegu kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad), kuid ka Kaukaasias , Lääne- ja Ida- Siberis , Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas. Sisseviiduna on saanud kosmopoliidiks, esinedes ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias. Eestis tavaline.
Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.