Taimkatte levik maal (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Sisukord

Sissejuhatus lk 3

Vihmametsa taimestik lk 4

Savanni taimestik lk 4

Kõrbe taimestik lk 5

Parasvöötme rohtla taimestik lk 5

Tundra taimestik lk 6

Jäävööndi taimestik lk 7

Lisad lk 8

Kokkuvõte lk 9

Kasutatud kirjandus lk 10
Sissejuhatus
Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike . Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhineb taimede elu ja kasv. Tuntakse umbes 400 000 taimeliiki, haruldastest eksootilistest lilledest kuni tavaliste köögiviljadeni.
Mina räägin oma referaadis taimede levikust maal ja ma rühmitan neid loodusvööndite kaudu.
Vihmamets
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatturid on + 25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid 2000mm ringis .
Vihmametsad on maailmas väga oluliseks looduse komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ning ladestavad sele oma juurtesse, tüvedesse, okstesse ja lehtedesse. Seega mõjutavad vihmametsad väga oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti, ja ühtlustades veeringet. Kuigi vihmametsad katavad ainult 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigidt taime- ja loomaliikidest . Kuna seal ei ole erinevaid aastaaegu, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsas on kolm rinnet . Kõige kõrgemal on 30- 40 meetrised vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Keskmisel rindel on 20- 30 meetrised puud. Puud on varju- ja niiskuslembesed ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill , palm, orhidee ja viigipuud.
Savann
Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad , millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest.
Maapiinda kattavad 1- 2 meetrilised kõrrelised. Neil on tihe jatugevasti põimunud juurestik, mis kasutavad ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked raskesti põlevad puud. Näiteks akatsiaad ja ahvileivaüuud. Pärast vihmaperioodi lõppu tekib tihti järvi ja soiseid alasid, mis kuivavad küll kiiresti, kuid nende läheduses kasvab kõige enam puid ja teisi taimi.
Kõrb
Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kllimaga aladel ning hõlmavad ligikaudu veerani kogu maismaa pindalast. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kuigi kõrb võib tunduda elutuna, on see väga huvitavate taime- ja loomaliikide kasvu- ja levikualaks.
Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised.
Nende lehed on väikesed ja tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Mõnedel kõrbetaimedel on pikad juured, et saada kätte sügaval maa sees peidus olevat vett. Teised teevad kõik selleks, et kpguda endasse vett lühikeste vihmaperioodide vältel, kui ümberringi on palju vett.
Kõrbetes kasvavad sellised taimed nagu prospoosis, velvitšia, raagpõõsas, käokuld, agaavi ja palju erinevaid kaktuseid.
Parasvöötme rohtla
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused . Need on alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem, kui jõuaks auruda, mistõttu kliima on kuiv. Looduslikus taimkattes on ülekaalus rohttaimed, mille jäänused igal aastal rikastavad mulda huumusega. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Rohtlas sajab suhteliselt vähe, 350- 550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Enamik neist langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena, andes soodsa lathe taimekasvuks. Suved on seevastu kuumad ja kuivad, paiguti põuased.
Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihnikupuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein., preeriate kõrgerohustus on kuni paari meetri kõrgused habeheinad, preeria - ja piisonirohud. Kõik nad on võimelised säilitama niiskust kuivaperioodil. Nad keeravad põua ajal lehed rulli, et vähendada auramist. Kõrrelistega kõrvuti kasvavad poolpõõsad, need on taimed, mille maapealne osa on rohtne , maa-alune aga puitunud . Neist on enam levinud mitmed pujuliigid. Kõrreliste puhmikute vahele jääb piisavalt ruumi samblike ja lühiealiste õistaimede jaoks. Kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest, siis kasvab väikesel maa- alal koos palju taimeliike.
Tundra
Tundra on üks maailma lihtsama liiigilise koosseisuga loodusvöönedeid, mida ilmestavad üpris vähesed taimed ja loomad. Tundras erineb suvi talvest tunduvalt.
Tundra on kaetud sammalde- samblike ja puhmastaimedega. Tundarataimede hulgas on ülekaalus madalakasvulised ning padjanditena kasvavad taimed. Nad hoiavad end soojendava maapinna ligi, kus lumi neid talvel külma eest kaitseb. Kevadel hakkavad paljud tundrataimed kasvama juba lume all ja enamik neist puhkeb õide mõne sooja päevaga. Nende areng lühikese suve jooksul on kiire, sest enne külmade tulekut peavad seemned valvima.
Jäävöönd
Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.
Aasta ringi negatiivsed temperatuurid jäävööndis ei võimalda kasvada suurematel maismaataimedel. See-eest leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavaid ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakoloonite asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja soolast. Orgaanilist ainet lagundavad vaid vähesed bakterid ja seened.
Vetikad
Lisad:
Lihasööja taim
Kõrbe taimestik
Kokkuvõte
Väga palju taimi on veel olemas maailmas, mida mina oma referaadis ei jõudnud käsitleda. Ning paljud liigid ootavad veel avastamist, eriti troopikas . Looduslike kasvukohtade hävimise tõttu on umbes 25 000 taimeliiki väljasuremisohus. Et need taimed, mis veel alles on püsiksid, siis peaksime meie neid hoidma ja kaitsema . Sest taimed on ühed väga tähtsad liikmed ökosüsteemis. Ja, kui me ise tahame ka kaua elada siis tuleb ka taimi kaitsta.
Kasutatud kirjandus

Are Kont , Jussi Jauhiainen. 2003, loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. Avita , Tallinn

Dorling Kindersley. 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley, London

LeslieColvin, Emma Speare. 1992, laste looduseentsüklopeedia. Usborne Publishing Ltd, London

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tiiger95 Õppematerjali autor

Referaat

vihmametsa taimestik savanni taimestik kõrbe taimestik parasvöötme rohtla taimestik tundra taimestik jäävööndi taimestik bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia kordamine 8.klass

· Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav.

Geograafia

sxw

Kliimavööndid

ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vees

Bioloogia

docx

Loodusvööndid

Mis on loodusvööndid? · Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib

Geograafia

doc

Parasvöötme kliima

ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima.................................................................................................................5 Taimestik...........

Geograafia

docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti

Geograafia

doc

Savann

Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemi

Geograafia

docx

Bioomide kirjeldus

Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni 1,5 meetrit), lammidel polügonaalsood (ala jaotub 15-20 m külgedega ruutudeks; piki külgi lõhed ja vallid, keskel märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt meandreeruvaid jõgesid, mille tõttu märgalade kooslused on suures ülekaalus.

Biogeograafia

docx

geograafia 8-klass kokkuvo�te

vaheldumine mingis piirkonnas. Iseloomustamiseks kasutatakse mitmekümnete aastate ilmavaatluste tulemusi. Kliima mõju keskkonnale: - Mis riided tuleb muretseda - Taimed - Põllukultuur - Loomad Kliima kujunemine: - Päikeselt saadav kiirgushulk - Geograafiline laius - Õhumasside liikumine - Aluspinna erinevused, maismaa vs ookean - Merehoovused - Pinnamood Atmosfäär: Atmosfäär e. Maad ümbritsev õhkkond on u. 1000 km paksune, see ei lase maal üle kuumeneda ega öösel liialt jahtuda. Kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest. Õhk – 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud gaasid Kuigi õhk on väga liikuv, püsib see maal tänu külgetõmbejõule. Troposfäär – elusloodusele kõige olulisem kiht, 9-16 km paksune. Valdav osa õhkkonna massist, õhk kõige tihedam. Tekivad pilved ja sademed, sest siin on enamik atmosfääris sisalduvast veeaurust, õhk on pidevas liikumises.

Alusharidus

Rohkem sarnaseid