õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et
Humanism. Demokraatlike ideede levik, tõusva kodanluse vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele ja kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mõistuse ja teaduse arendamine, hariduse ja teadmiste levitamine. Looduse ees on kõik võrdsed. Nt: Voltaire ,,Zadig ehk Saatus" ja ,,Candide ehk Optimism". 4. Valgustusajastu tuntumad kirjanikud, levinumad zanrid. Kirjanikud: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Goethe, Schiller, Levinumad zanrid: Proosa tegi eriti kiire arengu Inglismaal ja Prantsusmaal, tekkis filosoofiline romaan või jutustus. Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel (nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
,,Eesti Postimees", mida jörgmise aasta jooksul toimetas A.Grenzstein, läks 1881. a löpul V.Justi kötte. Elanud pärast tulemusteta ravikatseid kpmme aastat masendavat varjuelu Tartus oma poja Eugeni perekonnas, suri Jannsen 13. juulil 1890. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jannsen on esinenud köigis kolmes kirjanduse pöhiliigis, köige tulemusrikkamalt ning produktiivsemalt aga proosas. Ainestikult jaguneb Jannseni proosa kaheks suuremaks rümaks . külajuttudeks ja ajaloolisteks juttudeks, mille körval leidub ka väheseid linnaainelisi. ,,Vanemuisele" repertuaari soetamiseks on Jannsen kirjutanud kom vähenöudlikku farssi: ,,Pärmi Jaagu unenögu", ,,Tuhalabida valitsus", ja esitamata jäänud ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle".
5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
niivõrdm kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, sellest polnud miskit kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Nabokovi loominguline pärand on aukartust äratavalt mahukas: vene keeles on ilmunud 8 romaani, mitukümmend jutustust, sadu luuletusi, lisaks näidendeid. Alates 1940. aastast lisandub sellele ingliskeelne looming: 8 romaani, autobiograafiline proosa, loengusarjad ja tõlked. Tänapäeval peetakse Nabokovit postmodernistiks, kirjanikuks, kes vaatleb maailma kui mängu, muudab koomiliseks mis tahes elusituatsioonid; kes heidab pilgu ajaloole kui omamoodi karikatuurile ja kirjutab isiksusest, kes oleks justkui väljaspool ajalugu, sest ajalugu on end lõplikult kompromiteerinud, ja kõigi inimeste saatus sellel karikatuuril on olla pagulane.
Eesti Seltsi ning Eesti Kirjameeste seltsile, viimane kogus rahvaluulet. Kui aga Kirjameeste selts peatati, kogumistööd vähenesid, ent 1907.aastal loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas seda. Sellest ka nentimus, et loodus tühja kohta ei salli rahvustraditsioonide säilitamine jätkub nii või naa, selle pärast pole meil tänapäevalgi ilmselt tarvis muretseda, kuniks aga tegijaid on. Kirjanduse poole pealt viljeleti rahvusromantilist isamaalüürikat, mis esialgu proosa tahaplaanile surus, ent peatselt hakkasid ilmavalgust nägema erinevad jutustused, nt Eduard Bornhöhe (,,Tasuja"). See pani aluse XIX sajandi lõpul ülemineku poeesialt proosale ning teosed muutusid romantilisest realistlikumaks. Murranfuks eesti kirjandusmaastikul sai 1905.aasta, mil loodi rühmitus Noor-Eesti, mille juhtfiguurideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Jah, murrang- rühiti jõudasti edasi eestluse poole
Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heinrich Koppel- meedik Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa
1957 ,,Janu" Psüholoogiline tippteos. Tegevust pole, peategelane puudega. Mälestused. Helbemäe Novellid. Romaanid. ,,Sellest mustast mungast" Tallinn 16.sajandil. ,,Õekesed" Psühholoogiline, õdede konfliktid, võimuvõitlus. Maja Nõmmel. ,,Ohvrilaev" traagiline armastuslugu, ohvrilaeva müüt Kreekast. Iseloomulikku: kroonik-ajaloohuvi; realist ja müstika, surm; tegelaste jahenenud suhted (perekonnaga); osa tegelasi on loobujad. Toona-Gottschalk 1. romaan ,,Puuingel"1964. Luule, proosa, kuuldemängud. ,,Lotukata"1968+joonistused (järg ,,Kolm valget tuvi"1992). ,,Sipelgas sinise kausi all"1974 ,,Kaleviküla viimne tütar"1988 Lepik Luule: I kogu ,,Nägu koduaknas"-kodupiltidest isamaaluuleni.Õrrituseks sokeerimist, protesti ilutsemise vastu, huumorit. Heaoluühiskonna kriitika, pagulaste mugavus- irooniline. Usulis-filosoofiline. Hoiatab eestlasi vigade ja tuleviku eest. Poliitiliselt terav. Vabadusvõitleja. RAHVUSLIK! Nagu Rundel, Rummo, A.H Tammsaare.
Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast harima. Tähtis oli ka, et inimene oleks looduslähedane.Enim ühiskonnaelu reaalselt mõjutanud kirjandussuund. Proosa tõuseb esmakordselt esile. Näitekirjandus e draama jäi klassitsismi ajastule ja luule oli teisejärguline, renessanssi aja tasemel. Voltaire(1694-1778) Tõeliselt maiesteetlik inimene, sündinud kõrgseltskonna jaoks. Eluajal väga populaarne ja väga võimulähedane. Veetis elulõpu vanglas, kuna võim vahetus. Basdille kindlusesse pandi vangi. Tal olid väikesed matused. Ta maeti ümber pante kalmistule. Oma teostes räägib maailmas valitsevast kurjusest ja inimeste arutusest
kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele" Gaius Julius Caesar (10044), lisaks sellele, et ta oli edukas riiklikus ja sõjalises tegevuses, oli ta ka mitmekülgselt andekas kirjanduslikus plaanis Caesari stiili juures torkab silma lihtsus ja tema jutustused on meelega kunstitud sellega ta taotleb apologeetilisi eesmärke. Kuid see ei tähenda, et ta alati tõtt oleks rääkinud, faktide koha
kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul), sisult jagunevad need poliitiliseks ja kohtukõnedeks. Cicero esimesed kõned kaldusid asianismi, kuid hiljem kujunes välja tema isikupärane stiil. Talle on iseloomulikud võõrsõnadest ja vulgarismidest vabad, retooriliste iluvõtetega parajalt küllastatud, loogiliselt ja keeleliselt selged, rütmilised järjestatud lauseperioodid. Cicero keel sai peagi ladinakeelse proosa klassikaliseks normiks ning on seda senini. Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Dabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma riigi palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev ,,Institutio oratoria", kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest
Romaan Romaani alaliigid Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar
4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt
Popi ja Huhuu analüüs Valisin analüüsiks Friedebert Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu". 1. Sündmuste areng selles teoses jälgib klassikalise proosa reegleid. Lugu algab sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma
tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare suri 1.märtsi 1940. aastal oma töölaua taga südamerabandusse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
"Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925) sisaldavad kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud novelle. Autori ideaaliks oli arendada oma novellitehnika müüdilähedaseks, kuid 1920. aastate keskel jättis selle suuna varju realistliku proosa hoogne pealetung, millega Fr. Tuglas esialgu kaasa ei läinud. Selleni jõuab autor alles 1930. aastate lõpus lapsepõlveromaaniga "Väike Illimar" (I-- II, 1937). Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks, mida iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine
näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja) arvab, et kirjanik peab olema rahva õpetaja, süüdistab E-d jumalate ja inimeste liig madalas kujutamises, mittehoolivust erakordsetest kangelastest, keskendumist argisele elule/keskmistele inimestele. Aischylos võidab. Mille poolest erinevad Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni ajalookäsitlused? Herodotos - Esimene ajaloolise proosa esindaja, kelle tööd on säilinud, tegi Kreeka-Pärsia sõdades ise kaasa. ,,Ajaloo isa" Herodotos. Jutustav ajalooteemaline kirjand. Kergeusklik nägemine ajalooprotsesside kujunemisest, usub jumalatesse/oraaklitesse. ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud. Kui on kahtlus loo õigsuse kohta, märgib ära, et lugu ei pruugi õige olla. On arvamusel, et Pärslaste kaotuse põhjus on uskmatus
Thomas Mann (1875-1955) Saksa rahvakirjanik Inimese hingeelu Sotsiaalne keskkond Naeruvääristab lihtsakoelisust Vaimuiimese üksildus maailmas Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“ Herman Hesse (1877-1962) Saksa proosakirjanik ja esseist Isa oli baltisakslane, kes sündis Paides Pühendas oma elu kirjutamisele Oli mitu korda abielus Impressionistlik proosa Looming: „Stepihunt“ (sügavalt autobiograafiline, kirjaniku „mina“ otsingud) Ülesanne Ma arvan, et mina kuulun esimese lugejatüübi alla. Ma loen raamatuid enamasti meelelahutuseks ning mulle meeldivad raamatud, mis on kaasahaaravad. Nagu Hesse on kirjeldanud, siis esimese tüübi lugeja järgneb autori mõtetele ning võtab need seisukohad omaks. Põnevat raamatut lugedes lähen ma tihti raamatusse nii sisse ja elan kaasa, et ei pane enam tähele seda, mis mu ümber toimub
üldistuse. · Kujundivõtte oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendatakse · Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse, luuletuse värsi read pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid rohkem vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. · Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama. · Ajalaulikute seas on siiski üks , kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. (August Alle) · Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega , millel on kohati tore koomiline värving. · Alle ajaluule parimaid näiteid on Tarapita hoiakute vaimus kirjutatud ,,Eesti päev", mis lähtub
Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate
Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas, musikaalsust ootab luulelt, riim ple nii oluline Mjutas srrealistlikku luulet MAURICE MAETERLINCK Pimedad 12 pimedat, mets, elavad saarel, varjupaigas, preester Saar ookeanis->maakera universiumis Surnud preester->usk Vike laps->trkav elu Valgus->idee, usk Salk pimedaid->inimkond Sinilind 2 last, kes otsivad sinilindu, kes peaks nne tooma. Unengudes kivad
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
Valgustus 1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda.
Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Traadi luule valimikke on ilmunud vene, läti ja bulgaaria keeles. Peaaegu kõik proosa väärtteosed ka vene keeles. Suhteliselt palju tõlgivad ta romaane soomlased. "Tants aurukatla 4 ümber" on ilmunud 8 võõrkeeles. Kokku on teoseid tõlgitud 30 keelde. Traat on tegutsenud ka tõlkijana, näiteks on ta vahendanud läti luuletaja Uldis Berzinsi loomingut. Ta on tõlkinud poola, tsehhi, makedoonia, vene, soome ja läti luulet. Tunnustused Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007)
m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a.) - antiikaaja kuulsaim filosoof, kes ise ei kirjutanud midagi üles, vaid õpilased kirjutasid. Platon (427-347 e.m.a.) - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhiline kirjapanija. Filosoofilise sõnavara looja. Aristoteles (384-322) Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja.
Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam · ideaalik loomulik inimene päritolu ei tohiks olla tähtis · `' Looduse ees on kõik võrdsed'' Rousseau lause · hakati looma entsüklopeediaid · filosoofide ideed jõudsid ühiskonna ilukirjanduse kaudu · proosa tekib romaan kui zanr VOLTAIRE'i SAJAND 1694-1778 · 18. Sajandit nim. Voltaire'i sajandiks, sest ta oli oma aja viljakamaid autoreid ja ta kirjutas väga erinevaid asju. · Ta oli kõige universaalsem mõtleja ja tema loomingusse oli kogunenud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. · Tema mõju ulatus Prantsusmaalt välja · `'Ladig'', `'Gandide'', `'Mikromegas'' teosed Voltaire'l
simbolismo Birgit Riimann Click to edit Master text styles Second level Maalikunst Third level Fourth level Fifth level Luule Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Skulptuur Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Proosa Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles ...
Lisals popoulaarteadusele ja ilukirjandusele asus valgustusidee aktiivse levitamise teenistusse ajakirjandus. Valgustus kirjandus on suures osas filosoofia kallakuga Romaani kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat. Teater mõjutas ühiskonda isegi rohkem , kuna seal publikus oli ka rohkelt neid kes romaane ei lugenud. Areng luules aeglustus , kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Ülistati mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid. Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava satiirilise loominguga. Ta sündis vaesunud vaimuliku peres inglismaa krooni alla kukkunud Iirimaal Dublinis. Teenis sealse tähtsa riigimehe ja diplomaadi sir William Temple’i juures, kes äratas swiftis kirjandus huvi. 1692,aastal lõpetas Swift Oxfordi ülikooli usuteaduskonna. 1695 määrati ta vaimulikuks ühes väikeses koguduses. Ta sai kuulsaks iiri rahva vabadussaadete innustajana ja Briti ülemvõimu karmi kriitikuna
· 1981. a ilmus ta loomingut kokkuvõttev valikkogu "Mu süda laulab" · Luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse · Eripära: loodusekujutuse eksootilise väljendusega dekoratiivsus August Gailit · 1891-1960 · Töötas ajakirjanikuna, sõjaväeametnikuna ja sõjakirjanikuna · Elas mõned aastad Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · 1932-1934 "Vanemuise" direktor · 1944 põgenes Rootsi Looming: · Erootilise ainega proosa · Kuulsaimad romaanid "Purpurne surm" ja "Muinasmaa", kuulsaimad novellikogud "Saatana karussell" ja "Rändavad rüütlid" "Kõigist tundmusist koledaim on see, kui sa usu oma rahvusesse ja isamaasse kaotad." - "Ristisõitjad" Johannes Semper · 1892-1970 · Luuletaja, prosaist, esseist, kriitik, tõlkija · Sündis Viljandis, õpetaja peres · Õpingud Peterburis, Riias · Peale I maailmasõja algust mobiliseeriti
1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja ''Pärast madonna Laura surma'', sisaldab 366 luuletust,neist 317 sonetti. 1341 krooniti Roomas poeta laureaadiks Sonett 14 värssi (4+4+3+3) Petrarca sonett klassikaline e itaalia e Petrarca sonett inglise e Shakespeare'i sonett Renessansiaegne proosa -Rüütliromaan(seiklused) -Pastoraalromaan(ideaalarmastus,ülitundeline) -Kelmiromaan(realistlik,pisipetised, kuidas ühiskond rikub süütuid inimesi) 1543 ilmus saksa keeles piibel ja see pani ause rahva haridustaseme ja kirjaoskuse tõusule. Reformatsioon leidis aset,sest riikide valitsejad tahtsid pääseda paavasti võimust. Uuenduslik liikumine. Prooviti pöörduda tagasi piibli algelisuse juurde. M.Luther 95 teesi e põhimõtet.
Mõisted 1)kana-zshi Need on peamiselt silptähestikus ja väheste hiina märkidega kirjutatud teosed.Puhtalt meelelahutuslikud, õpetlikud, lugeja intellektuaalse valgustamise eesmärgil kirja pandud. 2)ukiyo-zshi- ,,raamatud voolavast maailmast" on nimetus populaarkirjanduse teostele, mida avaldati Osakas Ja Kyotos alates 17.saj lõpust kuni 18.saj lõpuni. 3)Haikai- Tekkis renga-traditsiooni alusel.Meelelahutuslik ja humoorikas.Arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue linnakultuuri vastastikusest mõjust. 4)hokku - Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile.Hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry- 17...
pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressionistliku luule jõulist, ohjeldamatut väljenduslaadi sobib iseloomustama ka Johannes Barbaruse luuletuse pealkiri ,,Anarhiline poees". Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama. Ometi ei saa ajalaulude kunstitaset pidada eritikõrgeks. Need on üsna ühetoonilised ja meenutavad saksa eeskujusid. Lihtne on välja noppida tüüpilisi võtteid ja kujundeid, kuid hoopis raskem eristada autorite isikupära või leida äravahetamatuid, meeldejäävaid üksikluuletusi. Ajaluule oli enamikule autoritest pigem teatud väljendusvahendite katsetamise kui saavutuste järk. Ajalaulikute seas on siiski üks, kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus
Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros
Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. Kangelasteks olid Conchobar ja Cuchulinn. Keldi eepika laulud, mille sisuks olid pagandlikud müüdid ja pärimused, veel ka müüdid. Proosa oli mõjutad rüütlikirjandusest. Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased. Luules ei olnud algselt riimi, mõjutusi selleks saadi aga romaani rahvaste luulest. Esitajateks olid samuti filid ja bardid, kes andsid loomingut suuliselt edasi. 4. Iseloomusta ja nimeta keskaegseid eeposi. Mille tõttu on nad edaspidist silmas pidades olulised ? Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand). Eeposeid esitati lauldes
Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub järjest tugevamaks, lõpuks paduvihmaks, lambipirn põleb läbi, sukapüksid on katki jne). Loo algusest on aru saada, et midagi halba juhtub. Lugejas tekitatakse pinget, toimub järjest rohkem halbu asju ja jõutakse kulminatsioonini. „Ajaloo keerises“ on modernistlik proosa, tegu ei ole kindlasti realistliku teosega. Narratiivi arenedes saame lugeda väga mitmeid õõva tekitavaid ja absurdseid vanatädi mälestusi, näiteks kuidas keegi Niina olevat trammis sünnitanud ja Alberti naine sünnitas jää peal või kass kukkus hirmust 1944. aasta Tallinna pommitamise ajal korstnasse, aga korstnapühkija arvas, et keegi on liha hautanud jpm. Vanatädi jutustab neid ühtejärge, ilma üleminekuteta ning pikib sisse nimesid, kes tema
Kunstnik muudatused luules, kuhu ehk geenius ehk eriline, tuli ka sentiment sisse) Jumala sarnane, ei allu 19.saj algust valitseb luule reeglitele kirj palju kurbi Rom peamine zanr- armastusluuletusi lüürika. Rohkem !- looduse teema; looduse- metafoore, tähenduste ja talupojanostalgia, sest mõtestamisi. Ka proosa on ühiskond aina allutatud lüürika reeglitele industrialiseerub: Samm-sammult hakkavad . James Thomsoni poeem kunst, muusika ja kirj ,,Aastaajad" (tõlgiti palju), käima käsikäes sama motiiv tuli ka Segatakse ülevat ja kuj.kunstis ja muusikas.
Iseloomustasid vastandid: mäss-alandlikkus, suurus-tühisus, kurjus-headus. Aleksander Puskin- Suurim esindaja enda riigis. Poliitilise ja patriootlikusega seotud teosed. Hiljem lisandus tunded, armastus, kirg jne. "Kaukasuse vang"- Kõige byronlikum teos. "Jevgeno Onegin"-värssromaan. Tegelased ei ole liigitatud headeks või halbadeks. Suhtus kõigisse sümpaatiaga ja ei mõstnud hukka. Mihhail Lermontov- Eredamaid andeid. Vene Byron. Luules valitses romantiline suund. Suundus realistliku proosa poole teosega "Meie aja kangelane". Ameerika- Valgustuslkud ja demokraatlikud ideed mõjutasid 18.-19.saj noort kultuuri. Kirjandus arenes koos ühiskonnaga. Kehtestas ennast kui uut ja iseseisvat kirjandust. Inglise romantism+indiaani folkloor("metsik lääs"). James Fenimore Cooper- Rahuvsliku kirjanduse aluspanija. Indiaani lood nt. "Hirvekütt". Loodus-ülev ja karm kuid kaunis. Teostes olid indiaanlased õilsad ja ausad inimesed, reaalses elus vihkas ja põlgas neid samamoodi nagu teised.
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse a...
(tegelaste kõned, ekfraasid), samuti deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine. Selleaegne kirjandus on moraliseeriva sisuga ning enam fragmenteerunud ehk puudub ühendav lugu. Perioodi tuntumateks autoriteks olid Lucanus, Valerius Flaccus ja Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? Lüürikale eelnenud rütmistatud proosa lühivorme (loits, vanne, needus jt) nimetati carmen'iteks. Neid iseloomustab algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enam-vähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus). Tuntud on Cato Vanema ,,Põllupuhastuspalve". Kirjutati ka liisusalme ja mõistatusi. 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos
Ka on see "Väikese Illimari" kõrval neid harvu Tuglase teoseid, kus antud sõnaõigust huumorile. Pariisi memuaarid kirjeldavad sajandialguse eesti noore kunstirahva sealset eluolu ja Pariisi ennasr kui maailma kunstimetropoli oma hiilgeajastul Kõik piirizanrilised teosed on Tuglas kirjutanud niisama valitud stiilis nagu novellidki. Tema ja Johannes Semper rajasid eesti kunstipärase reisikirjelduse. Dekoratiivsetest loodusmotiividest kubiseb kogu Tuglase ilukirjanduslik proosa ja neid jätkub külluses ka reisikirjeldustesse. Tuglase stiliseeritud ideaalmaastikud ei tarvitse köita seda lugejat, kelle suhe loodusega on vahetu. Siiski tuleb au anda tema oskusele tuua sõnadega maalimise teel esile teatud paiga eripära. Tuglas on ka leidlik kujutlusmaastike looja. Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega:
Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA lk 7-8 4. 1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS lk 9 5. ,,SINUGA JA SINUTA'' ANALÜÜS lk 10 5.1 ,,ÕIED JA OKKAD'' lk 10 5.2 ,,RÄNDAJA'' lk 11 5
Keegi või miski kirjutakse anaalidesse Tema üheks teoseks on Germaanlased. Seal ta mainib aestid, arvatskse, et ta on seal meid maininud. Juilius Ceasar 100-44 eKr. Märkmed gaelia sõjast ja märkmed kodusõjast. Neid iseloomustab selge ja lihtne keel. Siia maani kasutatakse ladina keele õppimiseks. Ruubiconi ületama võtab vastu saatuliku otsuse. Liisk on langenud - mida ei saa tagasi võtta. Kangelaseepos Lood legendaarsetest kangelastest, proosa või värsi vormis. Poeemid mida ühendab kangelase isik või sündmustik. Tacitus :"oma esivanemate eeskujul ründasid poolpaljastena, rabutasid peakohal kilpe ja ergutasid end sõjalaudega. Germaanlaste mütoloogiline mälu säilis kõige täiuslikumalt islandi saarel. Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643
pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust tegevustik toimub Napolis. Lugu on ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, õnneliku lõpuga. pilkab rumalust ja jumalasulaste ,,Filocolo" liiderlikkust ja silmakirjalikkust. · Kirjutatud 1335. 1336. aastal, ning seda · Ükski novell ei puuduta otseselt peetakse esimeseks novelliks, mis on ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid kirjutatud proosa kujul. ega filosoofilisi teemasid. · Põhineb selle aja populaarsetel lugudel · Boccaccio andis omaaegsest Itaaliast Hispaania kuningapoja Florio ja sügavama läbilõike kui ükski teine Biancifiore vahel. renessansikirjanik. · Raamatu pealkiri tuleneb Florio · Puutumata ei jäänud ükski ühiskonnakiht pseudonüümist Filocolo. (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, ,,Teseida"
ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga.
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
