5) Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 6) Publius Vergilius Maro (70 eKr 19 eKr) Oli rooma kirjanik. Tema peateoseks peetakse eepost ,,Aeneis". Rooma kuulsaim luuletaja. Esimene tähtsaim teos ,,Bucolica"(,,Karjaselaulud"). Põgenemine looduse ja armastuse keskele kodusõja ajal
ajalugu kujundavad peamiselt kangelased ja üksikisikud · Dekabristid olid romantikud · Mihhailovskojes taandus Puskinist romantiline külg · Ta arvamus muutus, kui jäi nende toetajaks 1820 ndate aastate lõpp · Tal oli väga palju naissuhteid · Armastas riskida, püssi lasta · Saavutas oma loomingulise küpsuse · Töötas "Jevgeni Onegini" kallal · Kirjutas poeemi "Poltaava" ja palju luuletusi · Küpsesid näidendite ideed · Pöördus proosa juurde · 1827. aasta suvel alustas romaani "Peeter Suure moorlane" Peeter I ajastust, mis jäi lõpetamata. 1830 · Lõpetas "Jevgeni Onegini" · Kirjutas Mihhailovskojes kavandatud väikesed tragöödiad · "Ihnus rüütel" · "Mozart ja Salieri" · "Kivist külaline" · "Pidu katku ajal" · Esimesed lõpetatud proosateosed · "Belkini jutustused" Puskin ja Natalja Gontsarova · Kihlusid 6. Mail 1830 · Pulmade
Veel erilisest novellilõpust. Lõpu teravus ja tähenduslik kaal on vahetus seoses pikkusega: lühemates novellides on lõpp suurema tähendusliku koormusega. Puänt on tegelikult üks novellilõpu erijuhtum. Ka ilma üllatuslikkuseta jäävad lõpulaused eelnenut mõtestama. Struktuuri koha pealt rõhutab Liiv novelli piiratud mahtu, lühidust, kvantitatiivset eripära, mis tingib kvaliteedi. Huvitav fakt oli minu jaoks see, et väidetavalt on novelli pikkuseks 1000- 8000 sõna. Eepilise proosa zanride täpne ning jäik liigendamine on ilmselt võimatu Nn puhaste zanrinäidete kõrval leidub alati siirdevorme. Proosazanrite nimetuste kirevus tuleneb zanriliigenduse põhjendamatust põimimisest rahvuslike nimetuste ja tähistamistavadega, arenguloolise küljega. Kasutatud kirjandus: Toomas Liiv, 1997. Novellist, novelliteooriast ja "Dekameronist".- Proosast.Tallinn: Kirjastus AS Virgela. (Esmailmumine: Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, lk 513525.)
[Kooli nimi] Mees, kes tundis ussisõnu Andrus Kivirähk Referaat [Nimi] [Klass] [Juhendaja] Tallinn 2010 Sisukord Ülevaade........................................1 A.Kivirähki elulugu.......................2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatu...
Neist ehk kuulsaim TANNHÄUSER (13. sajandi keskpaik), kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper "Tannhäuser" RÜÜTLIEEPIKA (rüütliromaan) 12. sajandi keskpaiku puhkes kurtuaasne kirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid hakati kutsuma TRUVÄÄRIDEKS. Nende peamiseks loominguzanriks kujunes romaan, Ajapikku omandas "romaan" tänini püsinud tähenduse - pikem väljamõeldud lugu. Algse värsivormi asemele tuli 13. sajandist alates üha sagedamine proosa, mis on tunnuslik ka 14. sajandil Itaalias tekkinud novellizanrile. Seepärast nimetatakse mõnes keeles tänini "romaani" "novelliks". Põhilised rüütliromaani teemad olid armastus ja sõda, peale selle pidi neis esinema fantastiline element. Üks kuulsamaid sellest zanrist on 13. sajandil loodud ,,Aucassin ja Nicolette", kus krahvipoeg Aucassin on valmis oma armastatu Nicolettei pärast isegi taeva põrgu vastu vahetama.
Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30.ndate aastate Tallinn", Karl Ristikivi ,,Hingede öö" 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (nostalgia) -(Under, Suits, Adson)
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. ...
ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema
hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma foniloogilist arengut, mis tõi kaasa põhjalikke muudatusi lauseõpetuses. Kirjakeele ja kõnekeele kujude lahknemine oli suuresti hõlbustatud igasuguse massmeedia puuduse tõttu sellel perioodil nagu ka üldise hariduse puudus ja põlisrahva keelte mõju Rooma impeeriumi provintsides. Aastaks 600 pKr olid need kaks keele vormi nii eristatavad, et harimata inimesed ei saanud kirjakeelest enam aru
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jaan Kaplinski Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 ...
iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemid Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). Proosa 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Romantiline luule
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab)
Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240) · Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr) · Theokritos (sünd. u 300 eKr) 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Pastoraalzanri looja tõi kirjandusse idülli. Theokritose idüllid avaldasid väga suurt mõju Vergiliusele teose ,,Bucolica" loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. 18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas: 1) ajalooproosa; Herodotos ,,Historai" käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut?
(+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32. Vabalt valitud pilet.(+) Pilet number 1 Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus
· http://www.ilumaailm.ee/index.php?lang=est&main_id=2&id=957 · http://et.wikipedia.org/wiki/Kerttu_Rakke · http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/fem/kerttu_rakke.htm · Barbi Pilvre "Kalevipoeg, vibraator ja Visa-kaart", Looming nr. 12, 2000, lk 1894- 1897 · Marko Mägi "Kes on Kerttu Rakke?", Areen 25. jaanuar 2001, lk B4 · Karl Martin Sinijärv "Kerttu, Rakke, Mõis ja praadimata munad", Looming nr. 2, 2001, lk 310-311 · Vaapo Vaher "Eesti proosa 2000: infantiilsusest seniilsuseni", Looming nr. 3, 2001, lk 429-442. · Jaanus Hämarsoo, Sven Haljand "Blondide käts", Kroonika 23. aprill 2002, lk 10- 13 · Evelin Kivimaa "Kerttu Rakke: Eramaa! Tulistan!", Eesti Naine nr. 7, 2002, lk 8- 12 · www.kertturakke.com · Kerttu Rakke "Mitu juttu", Kadikas 2001 · Kerttu Rakke "Iluasjake", Kadikas 2002 · http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/fem/kerttu_rakke.htm
Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925) sisaldavad kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud novelle. Autori ideaaliks oli arendada oma novellitehnika müüdilähedaseks, kuid 1920. aastate keskel jättis selle suuna varju realistliku proosa hoogne pealetung, millega Fr. Tuglas esialgu kaasa ei läinud. Selleni jõuab autor alles 1930. aastate lõpus lapsepõlveromaaniga "Väike Illimar" (I--II, 1937). Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks, mida iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine.
Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel. ******************************************************* MINULT ON umbes 120 punkti, Teie lisage nii, et kokku saab 200. Üle neljanda lehe ei tohi minna. Lõpuks paigutage alla (võib vähendada kirja suurust, panna ühte ritta või kahte tulpa, võtta bold ära, just nii, nagu ära mahub): Hindamine:
Sellepärast ongi see koguteos ühtlasi raamat, mida mitte ainult ei saa olemas olla, vaid mida mingis väga olulises mõttes polegi olemas ühelgi normaalsel inimesel ei õnnestu seda isegi suhteliselt pika aja jooksul ühekorraga läbi lugeda. Et see üleüldse läbi lugeda, on vahepeal vaja unustada, mis eelnevalt loetud. Kas see on siis kellegi "läbilugemine"? Juba seepärast tasuks see raamat endale soetada. See jutt käib ennekõike Oksa proosa kohta. Oksa luule on tundeline, riimiline ja püsiva rütmita manamine, mille kujundid alustavad hardalt kuklaspäi ja libisevad siis kiiresti tabamatult kaugele vasakule ära. Ju Oks ise oli ka toona veidi ahtama metatasandiga mees kui meie täna teda lugedes. "Neljapäevaga" hakkab alles päriselt pihta ning tsükliks "Meestele vastu" lisab auru juurde. See, et Oksa jaoks on inimesed pelgalt "isased" ja "emased", on veel köömes. Kui tuleb ikka
kirjanduselu sama tavaarusaami trotsivalt, kui ta elas oma äärmustesse kalduvat elu. Tema ema jättis ta lastekodusse ning kasuvanemad nimetasid teda vargaks (4, 122) Tema esimene teos oli romaan Notre-Dame des fleurs (1944), mille ta kirjutas vanglas pliiatsiga jõupaberile, kus ta pani ühtlasi kirja ka oma autobiograafia ,,Varga päevik" (Le Journal du voleur, 1949) (4, 122). Tema teemad olid tihti jäledad, kuid tema proosa kaunidus on hoolikalt valitud ,,räigele" sisule vastukaaluks (4, 122). Draama ,,Toatüdrukud" ( 1947) võtab õdedest teenijannade mäss rituaalse mängu vormi, milles üks neist kehastab prouat (1, 353). Valitseb rituaalne ja unenäoline õhustik, kus tegelikkus on asendunud ,,absurdsete" mõistetega, mis paistavad sama tegelikena kui reaalne maailm, mida nad peegeldavad. ,,Palkoni" (Le Balcon, 1956) tegevus toimub bordellis, kus petistest aukandjad elavad
Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eel...
Autor EEVA PARK Luuletaja ja prosaist Eeva Park sündis kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Numme perre 1950. aastal Tallinnas. Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid, aga tema esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus alles 1983. aastal, kui kirjanik pärast teistel aladel töötamist kirjutamise juurde naasis. Alates aastast 1985 on Eeva Park vabakutseline kirjanik. Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine", ,,Homsed uudised" ja ,,Tulearm" süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia. Uusimat
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4 Looming………………………………………………………………………………...……5,6 Kirjanikuks saamise teekond…………………………………………………………………..7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viiv...
See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
(Jaak Urmet juuni 2007) 7 Luulekogu ,,Atlas" analüüs "Atlas" on õhuke kogu, mis sisaldab vaid 25 teksti ja raamatu toimetaja Jürgen Rooste järelsõna. Uus luulekogu tundub olevat läbimõeldum ja viimistletum. Kui rääkida stiiliotsingutest, siis need on teatud mõttes lõpule jõudnud: "Atlase" vabavärss on napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel teemaring, mida ta raamatust raamatusse on lihvinud ning mis "Atlases" üha teravamaid ja mõjuvamad piire omandab. Ühe väikse omaette kimbu moodustavad kõikenägeva silma luuletused, kus mingi omnipotentne vägi teab kirjutavast subjektist rohkem kui ta ise. (Mariliin Vassenin 2009)
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lu...
· Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. · Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust, seega olid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine need hoovad, mis pidid kindlustama õnneliku elu. · Esikohal: proosa, filosoofiline romaan või jutustus, draama, luule 5. Voltaire prantslasest valgustuskirjanik · "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. · ,,Candide ehk optimism" rüütli- ja seiklusromaani paroodia. Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse
Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas" kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Mõisted Romaan jutustav proosa suurvorm, mis kujunes valitsevaks zanriks 19.-20. sajandil. Romaani iseloomustavad probleemirohkus ja mitmekülgsus elu kujutamisel. Võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Ilukirjandus e belletristika kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval.
· Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus Strukturalist Roman Jakobson · "Poeetiline funktsioon kannab ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt üle kombinatsiooniteljele." · "Veel hiljuti peeti värsi ja proosa põhiliseks ja ainsaks eristajaks esimese suuremat rütmilisust, kuid tänapäeva vabavärss ja mitmesugused eksperimendid [...] on sellegi tõekspidamise kummutanud. Ainsa ühise välistunnusena seob kõigi rahvaste luulet värss teksti segment (lõik), mis on kõnes teistest samasugustest segmentidest eraldatud pausidega, mis trükipildis tavaliselt moodustab omaette rea ja mis sageli osutab sama teose teiste värssidega mingil alusel ühismõõduliseks
ÜLEVAADE VENE KIRJANDUSEST 20. SAJANDIL 20. sajandi kirjanduslugu on suurel määral selle perioodi juhtivate kirjanike lugu. 20. sajandile oli omane kirjanike rohkus: sel ajaperioodil oli tunduvalt rohkem kirjanikke kui varem. Sama kehtib ka kirjandusvoolude kohta, kuigi 19. sajandil alguse saanud modernismi ja realismi ning 20. sajandi lõpu poole kujunenud postmodernismi peetakse kogu sajandi hiiglasteks. Realism pidas kõige olulisemaks päriselus toimuvaid probleeme. Realistlikule kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20. sajandi kultuuripärandisse võib lugeda proosa- ja draamakirjaniku Anton Tsehhovi, kelle enamik teoseid jäi küll eelneva sa...
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming Gailit oli väga tagasihoidlik öeldes, et tähtis pole mitte kirjaniku isik, vaid ta looming. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
Tema esimeseks kirjanduslikuks katseks oli 1950. aastal noorsooajakirjas ,,Tulehoidja" ilmunud gaiditeemaline meeleolupilt Järgmistel aastatel avaldati samas väljaandes, hiljem ka Stockholmi eestikeelses ajalehes Helga Raukase vesteid, lühijutte, reportaaze, illustratsioone jm. Kirjanik ise peab oma ilukirjanduslikuks debüüdiks 1962. aastal ajakirjas ,,Mana" ilmunud novelli ,,Kell kaheksa". 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhisanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi. Ta otsis uusi teemasid ja erinevaid tekstilisi vahendeid ning sellega on ta avardanud eesti proosa võimalusi. Romaan ,,Tiiger, tiiger" ilmus 1969. aastal. Teos vahendab valdavalt selle
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja li...
Shakespeare’i ajastu tragöödia on kõigist Algne struktuur > vaatused ja stseenid Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog jäljendavaim ning ka Tegelaste kõne > isiksuste erinevused Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, oma esimesed kulminatsioon õpingud teeb jäljendamise abil; EEPIKA: Nii proosa kui värsivorm jäljendused novell, muinasjutt, laast aga Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, valmistavad kõigile Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia Klassikaliselt värsivorm, tegelased: rõõmu”. kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv Antiikkultuurist Välismaailma kirjeldamine Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud
kirjanduses koodide (seksuaalsed, religioossed, rassilised) rikkumise ja piiri ületamisena. Kaur Kender. Hard-boiled krimiromaan, peamised esindajad Raimond Chandler ja ..seda leidub ka Kenderi „Iseseisvuspäevas“, „Check out“, „Comeback“. Need mõjuväljad on märgata nii tegelaskujude kui keelekasutuse osas. *Mihkel Samarüütel. 00ndate alguses Sauterliku/Kenderliku liini esindaja. 2 raamatut: „3“ 2002 ja „Evol“ 2003. Tema jutud trotsivad traditsioonilisi proosa vorme. Iseloomustab kõnekeelsus, suur lihtlausete osakaal, suurtähtede puudumine lause alguses, ingliskeelsed poplaulu katkendid või käibefraasid. Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad. Tegelased lihtsad inimesed, neid iseloomustab trots ja küünilisus, pessimistlik hoiak kapitalistliku maailma suhtes, omavahelistes suhetes ja üleüldse elu suhtes. Ei ole väga sügavmõtteline, nt 3 täh, et raamatu vahel on 3 juttu, mitte mingi
Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. 6.10.2011 Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel. Kirjandusteoreetik on see, kes üritab mingeid piire paika panna: mis kirjandus on, kuidas seda uurida jne. Selliseid teoreetilisi momente on olnud Euroopa kirjandusloos õige mitte. Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne. Paljude autorite loomingus leiame J. Locke'i vastupeegeldusi ja ühisvõtteid- see on näiteks eemaldumine, distantseerumine . Eri autoritel on siiski eri maneer. Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse
asemel tuleb Mari, sellepärast tapab end Juss. Andres ei hoolinud Krõõdast ega Marist-tähtis oli vaid talle töö ja rivaalitsemine Pearuga. Kogu aeg olid jamad Pearuga, iga asja pärast sõimati ning võideldi. Pearu tahtis iga hinna eest Andrese maa peal välja süüa. Pearu peres oli probleeme vägivallaga-peksis oma naist ning sõimas. Kasutatud kirjandus: Noor-Eestist Arbujateni, Eesti luule 1905-1940, Õpik XI klassile, Tallinn Koolibri 1996 Tuglasest Ristikivini, Eesti proosa 1906-1940, XI klass, Tallinn Koolibri 1997 ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Rohtaed" Karl Ristikivi ,,Ekke Moor" August Gailit ,,Tõde ja õigus" I osa A.H.Tammsaare ,,Juudit" A.H.Tammsaare ,,Lodjavahi surm" Peet Vallak novellid ,,Popi ja Huhhuu" , ,,Toome helbed" F. Tuglas
Valitseb ka žanrite paljusus. Üldiselt areneb žanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. ● Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned ? Lüürika: sonett, haiku, hümn, pastoraal, ood, ballaad- Peegeldab autori sisemaailma, kogemust, isiklik, tundeline, sageli “mina” vormis Eepika: eepos, romaan, novell, muinasjutt, jutustus, essee, laast- võib olla nii luule kui proosa vormis. Jutustab kangelastest, kes mõjutavad maailma. Keskendunud pigem tegevustele, mitte tunnetele, arenev sündmustik. Kolmandas isikus Dramaatika: draama, tragöödia, komöödia, kuuldemäng- Autori kohalolu lavamärkustena, dialoogid, traagiline, kõne peegeldab isiksuste erinevusi ● Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused) ? Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus
1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" see kujutab kunstnikuisiksuse kujunemisteed, mille elutarga juhtmõtte sõnastab G ise: ,,Kõik, mis meiga juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." *Draama ja proosa kõrvale viljeles ta ka luulet. Tunde- ja loodusluule motiividel: ,,Ränduri öölaul" ,,Mignon" ,,Nõmmeroosike" *Ballaadid: ,,Haldjate kuningas"(,,Metshaldjas") *G: ,,Kõik mu luuletused on sündinud mingi juhtumuse alusel, nad on ajendatud tegelikkusest...õhust võetud luuletusi ei loo ma mingi hinna eest." *Tõenäoliselt aastatel 17731775 kirjutas Goethe draama "Faust" algvariandi. Ühtekokku tegeles ta selle näidendiga ligi 60 aastat. "Fausti" esimene osa valmis 1806
kesale lastud kari. Keskmisel rauaajal jätkus mitmel pool matmine tarandkalmetesse. Juba rooma rauaaja lõpus hakati ehitama uut moodi kalmeid ebakorrapäraseid kivivaresid, mille vahele puistati põlenud luud ja hauapanused, üksikjuhtudel maeti ka põletamata surnuid. Ebakorrapäraseid kivivaresid rajati ka tarandkalmete kõrvale. Selline laiendus on näiteks Kadrina Ojaveski tarandkalme ja Tallinna lähedal Proosa üksiktarandi kõrval. Hauapanustega pandi kaasa ka relvi. Keskmisel rauaajal hakati matma ka liivakääbastesse, mis rajati enamasti rühmiti metsastele liivikutele jõeorgude kallastele. Linnuste rajamine räägib sõjakast ajast. Vaenlane, kelle eest end linnuses kaitsti, ei pruukinud tulla sugugi teiste rahvaste hukgast. Keskmise rauaaja tavalisimad relvad olid odad. Viikingiaeg kestis 800-1050 aastatel pKr. Kuna naabritele jäävad omad maad kitsaks,
Romantikud olid sageli hardalt usklikud Eesti kirjanduses ei avaldunud romantism puhtal kujul, vaid selle mõjud puudutasid tolleaegset kirjandust Ehedal kujul pääses romantism võidule ärkamisaja kõrgperioodil isamaalüürikas (Koidula, Veske, Reinvald, Kunder) Eesti romantiline luule sisendab lugejasse elu- ja võitlustahet, soovi elada kaasa isamaa kannatustele minevikus ja olevikus ning püüab kujutada tema tulevikku Proosa ja näitekirjanduses oli valdav realism. Friendrich Robert Faehlmann ( 1798-1850) Oli esimene eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Oli ühtviisi edukas nii kutsealal kui ka kirjanduses ja teaduses 1838 organiseeriti tema ettevõtmisel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastail 1843-1850 ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine. 1839- esines ta ÕES-s ettekandega Kalevipojast, milles ühendas temale tuntud
*Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu: *Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *Paljud noored helikunstnikud alustasid loometeed *Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas
Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned: * Pille ei kasutata saatel – a capella (ilma saateta) * Laulavad mungad * Ladina keelne * Ühehäälne laulmine * Puudub kindel taktimõõt, muusika rõhud olenevad sõnadest * Aluseks vaimulik proosa tekst Uus laulutüüp tekib alles 10. sajandil. Tekivad ordud. Kirikusse tagasi orel 9. sajandil. Tekib kahehäälsus – esimene laul on organum. Organum – kahehäälne kirikulaul, mille alumine hääl laulab alati Gregoriuse koraali. Kasutati 10-13 sajandil. Leoninus – kirjutab kahehäälseid organumeid (12 sajand). Perotinus – kirjutas kahe- ja kolmehäälseid organumeid (13 saj.) 13
(19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Ju...
· balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid: · Paul Pinna · Netty Pinna · Hugo Laur · Ants Lauter 16.Kunsti areng. Vihik. Loominguvõimeliste kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas.
1994 aastal oli Hanoi ülikoolis 10 000 üliõpilast ja ülikooli raamtukogus ligi miljon kasutajat. Kultuur Kirjandus Vietnami kirjakeel tekkis 14 sajandil. Esimene kirjandusklassik oli Nguyen Trai. 16-17. sajandil sugenes ühiskondlik õiglusetuse teema, viljeleti ka looduse ja isikulüürikat. 18-19. sajand oli kirjanduse õitseaeg, mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust. 20. Sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism, proosa ja draama. 1920-30. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. Aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme nagu: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine. Kunst Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati budistlikke kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr ...
Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1. õrnõhkav rüütliluule 2. rahvapärane veidi labane luule. Romaane kirjutati 13-14saj proosa vormis, teema sõdimine ja armastus. Sai aluse geldi müütidest, rääkisid peamiselt Briti kuningast Arturist ja 12 rüütlist, nimetatakse ümarlaua romaanideks. Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
