ning sellega peab arvestama, muidu võib see nõrgestada ja kustutada eluvaimu, sellega et nad ei suuda, tugeva inimesega sammu pidada, nagu seda juhtus Andrese naise Krõõdaga. Visadus ei seisne ainult töö tegemises, vaid ka oma arvamistes ja käitumisega saab visa olla. Andres oli seda kindlasti, ajades taga tõde ja õigust. Alguses oli tal tõesti õigus. Tänu oma visadusele suutis ta Oru Pearuga kohtus käia, kraave kaevata, Pearu koerustükkidele samaga vastata. Paljudel on kindlasti sellest õppida, et kui keegi tuleb sinu vara kahjustama, sind taga kiusama, siis peab olema visa ja õigluse jalule seadma. Tänu sellisele suhtumisele sai Andres teada ka seda, et Oru Pearu oli tema maad endale mõõtnud, mille Andres kohtus käimise visadusega jälle korda sai. On aga vastupidist mõju visadusest näha Andrese puhul, kui ta ei tahtnud oma tütart Liisit mõista, kui too Pearu pojaga
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigust" võib tinglikult pidada eesti rahva eeposeks. See kirjeldab Eesti taluelu, meie loodust ja tõelisi Eesti inimesi koos nende heade ja halbade külgedega. Kõik teavad Andrese ja Pearu kemplemistest ning Mari ja Krõõda kaudu naiste raskest saatusest tollases Eestis. Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal
d) Psühholoogsust oli seal teoses küll. Näitas kõige paremini taluniku arenemist. Just õigete asjade väärtustamist. Näitas seal ka Mari eneseväärikust ja julgust meestele vastu hakata. Et naine ei ole kaup. Mõisnik on koguaeg tark ja kaval olnud tal tähtis ainult tema ise. Tõde ja õigus 1.osa 1. Kirjelda 7 lausega teose põhisündmusi.Tegevus toimub väikses küla mida nimetatakse vargamäeks. Jutt käib seal teoses põhiliselt kahest talust. Peremehed on seal Andres ja pearu, Pearu talu nimetati oru taluks või siis ka tagapereks. Andrese talu oli mäe talu või siis eespere. Jutustatakse seal nende kahe talu tegevustest ja omavahelistest sõdimistest. Raamatu nimi on kooskõlas selle teose tegevusega. Andres ajab seal koguaeg oma tõde taga raske töö ja vaevaga, aga pearu jääb alati tänu oma kavaluse alati õigeks. 2.Kas järgmised väited on tõesed või valed. Argumenteeri a) Andres armastas tõesti Krõõta, kuna Krõõt sünnitas talle lapsi
,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa Peategelased Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Põhiprobleemid,sündmustik ja toimumispaik
Samuti oli mõlemas juttu jumalase uskumisest. Keskenduti kahe perekonna tegemistele. ,,Maa õnnistuses oli rohkem tõde ja õigust, kui ,,Tões ja õiguses" endas. Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust. Mitmeid kordi Pearuga kohtus õiglust jalule seades ta kaotas, ühe korra võitis, kui Pearule krutski tegi. Pearu võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Ta oli hella hingega, kuid püüdis seda varjata. Kunagi ei armastanud ta oma vigu tunnistada. Andresega sai ta alguses hästi läbi hiljem enam mitte. Krõõt oli Andrese naine. Ta oli hoolitsev ja sõbralik. Temalt nõuti palju, aga talle ei pööratud tähelepanu. Tegi palju tööd. Sünnitas lapsi. Poja sünnitamisel suri. Mari hakkas Krõõda asemel lapis kasvatama
Kaheksa saate jooksul selgub sel viisil kokku kuusteist laulu, mis konkureerivad finaalsaates eestlaste armastatuima laulu tiitlile. Võitjalaulu selgitab finaalis välja televaatajate telefonihääletus. Ühe 8-st koosneva saate salvestusel käisin ka mina ja see toimus Vanemuise kontsertmajas 06.04.2009. Seekordsel salvestusel esitasid erinevad Eesti artistid välismaiste autorite laule. Laulud esitajateks olid Ivo Linna, Anne Veski, Jana Kask, Noorkuu, Pearu Paulus ja Els Himma. Sellel salvestusel valisid akadeemia liikmed võitja lauluks Pearu Paulus ''Naerata'' ja teise finaali pääseva laulu valivad televaatajad. Mulle isiklikult meeldis see salvestus väga, sest kõik laulud, mis esitati olid väga head. Varem Jana Kase esitatud laulud mulle ei meeldinud, kuna ma polnud otse kuulnud, kuidas ta laulab, aga sellel kontserdil üllatas ta mind väga ja mu arvamus tema kohta on muutunud. Ma arvan, et
erinevat asja. Muidu lööks reaalsus unistuse segamini ja sellele ei saaks raskel ajal toetuda. Paindlikkus on ka meie unistuste puhul oluline. Hea, et ta tunnistas seda endale. Hetkeks ma juba kartsin, et ta annab alla. Laseb oma unistuste Vargamäe pildil kildudeks kukkuda. Väikesed eesmärgid mis on lihtsamini saavutatavad, peavad andma meile uhkust, rõõmu ja uut jõudu, et oma saavutatamatu unistuse poole liikuda Peremehe elu tegi raskeks naisepeksja Pearu, kes pühendas ennast koos oma olematu südamega Andrese plaanide segamisele. Miks pidi Pearu kogu Andrese elurõõmu välja imema oma tempudega? Seda järjepidevalt juba hetkest, millal Vargamäele koliti. Igavlev Pearu pidi ju proovile panema, mis mees ta naaber ikkagi on. Kuna kurja naabri isa oli terve oma elu rabanud, et pojal elus lihtsam oleks, uskus ta siiralt, et tema asi on elu nautida. Tegi ta seda kahjuks kas kõrtsis räusates ja kodus naist pekstes või naabri hinge kallal närides
ja kasvatas. Mitu aastat pidi Krõõt vett tuppa tassides astuma üle kõrge tõkke ukse ees, et loomad tuppa tulla ei saaks. Andres oli töö kõrval väikesi asju unustamas, mis Krõõda elu raskendasid. Tol ajal ei olnud naisel piisavat sõnaõigust, et mehele vastu hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga. Ta õppis tõde väänama ja krutskeid tegma just nagu Pearu, kelle jaoks elu ja inimesed näisid pelgalt ühe suure mänguna. Krõõt tegi vaikides oma igapäevaseid toimetusi ja muutus üha väsinumaks, kuni oma esimese poja sünnitusel suri. Tütreid, kes julgesid oma tutvusest Pearu poistega vaid emale rääkida, jäid ilma emata ning Pearu jäi igavesti rääkima Krõõda heledast jaalest kui viimane sigu kutsus. Andres mõistis alles nüüd, kui oli juba hilja, millist vaeva pidi Krõõt taluma
aeg. Lootuseküünal süttis, kui Krõõt sünnitas talle ta esimese poja ning tol hetkel nägi Andres, et ehk on veel võimalust, kuid sellegi sära kustutas heledahäälse Krõõda surm. Krõõt suri, sest tema teadis kohe, kui Vargamäele tuli, et see pole koht temasuguse jaoks. See koht tappis ta tööga,kuna ta polnud piisavalt tugev Vargamäe jaoks ning tänu sellele kadus kiirelt ta silmist see õnn ning lootus. Pearu täitis Andrese vaba aja kohtukäimisega. Pearu oli üks inimestest kes Andreses suurt viha tekitas ning tänu sellele kannatasid mõlemad perekonnad.Andrese võidu puhul, peksis Pearu oma naist ja lapsi, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta kodu mure ja kurbus. Peale kohtuskäike ei andnud ikka Paeru rahu, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks.
peremehest ja naisest kujunesid tõsised ja tööd rühkivad inimesed. Andrese eesmärk viis õnnetu pereeluni. Ülemäärane nõudlikkus ja vaikiv hingeelu muutis pingeliselt rutiinseks kõik päevad. Hoolimata sellest soovis Krõõt olla Andrese meele järele. Krõõt oli väga õnnetu, kui kolmas sündinud laps oli taaskord tütar, sest ei tahtnud Andresele pettumust valmistada, et endiselt ei ole neil Vargamäe pärijat. Andres pööras Krõõdale hetkeks tähelepanu siis, kui naabrimees Pearu Krõõdaga kokku sattus. Kogu oma elu korrutas Pearu: "Veart eit sel nuabrimehel! Väga veart!". See tegi Andrese armukadedaks, aga ei pannud välja näitama oma hoolimist naisest. Ilmselt on see eestlaste ürgne tunnus. Eestlane tunneb vaeva ja väärust, aga oma tagasihoidlikkuse ja vaikiva iseloomu tõttu jätab vajaliku tegemata. Neljanda lapse ootel ei jätnud Krõõt Andrest töös üksi ja ega Andres ei andnudki harjumusest
Filosoofiline põhitees rõhutab, et kogu inimese tegevust ja võitlust saadab õiguse ja tõeotsimise keerukas protsess, mis oma olemuselt on vastuoluline. Skeptikuna järeldab Tammsaare, et tõetunnetus ei jõua saavutada õiglust kui iseaali, sest tõde on ise suhteline. Kuid inimene ei tohi loobuda tõeotsimisest ja õiglus kui ideaal ei kustu inimese vaatepiirilt. Põhiideestikku kandvaid tegelasi on Tammsaare kujutanud antipoodidena. Vastandid on Andres Paas ja Pearu Murakas, Indrek Paas ja härra Maurus, Indrek ja revolutsioon, Indrek ja tema abikaasa Karin, Indrek ja Andres 1 osa- Inimese võitlus maaga 2 osa- Inimese võitlus jumalaga 3 osa- Inimese võitlus ühiskonnaga 4 osa- Inimese võitlus iseendaga, oma eluõnnega 5 osa- Alistumine 24)Tammsaare ,,Tõde ja õigus,, 1. osa. TÕDE JA ÕIGUS I 1. Andrese ja Krõõda tulek Vargamäele (I ptk.) Nad tulid Vargamäele hobuse ja vankriga. Krõõt istus vankril ja Andres ajas hobust.
Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu omanik, hobuseparisnik ja mõisale härgade ostja. Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda
„Külmale maale“ Algul on Jaan aus mees ning pärast hakkab varastama. Sõnum: äärmine vaesus tekitab meeleheidet, see tõttu peaksid rikkad vaeseid aitama. Kuritegevus ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde. A.H.Tammsaare 20.saj kuulsaim kirjanik, parim prosaist. „Tõde ja õigus“ 19 saj lõpust 1930ndsteni. Kujutatakse eestaslike iseloomujooni.Peategelased: Vargamäe Andres ja poeg Indrek, kes saab õpetajaks. I osas on Andrese tülid naabri Pearuga. Andres on õiglane, Pearu kaval. Pearu on uhke ning meeldib Andrese naine. Sõnum: elu toob kaasa raskusi, vahel saavutab vale ja kavalusega rohkem, kui õiglusega, aga enim armastusega. „Kõrboja peremees“-armastus nende vahel, selle takistused. Sõnum: Vahel on raske oma puudustest võitu saada. Selleks, et armastus võidutseks, peavad mõlemad tema eest võitlema.
Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus.
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, 1926 1. ,,Tõde ja õiguse" I osa on avar panoraamromaan, mis kujutab möödunud sajandi lõpu eesti talupoja elu. 2. Tegevuse aeg -19.saj. 70-ndatest aastatest sajandivahetuseni. 3. Ainestik 3 esimest kõidet on kõik seotud kirjaniku biograafiaga, kodu- ja lapsepõlvemälestuste ja muljetega. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi, Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi....
ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga Tõnul hea, siis on Mairlgi hea ning hea ka nendel, kes neist kord maha jäävad. II A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest. Noor abielupaar Andres ja Krõõt asuvad elama Vargamäele. Nad näevad ränka vaeva, et Vargamäest saaks korralik talukoht. Andres peab ka tihti kohtus käima, kuna tema naaber Pearu keerab talle kogu aeg käkki. Krõõt sünnitab Andresele kaks tütart ja ühe poja, kuid peale poja surma sureb Krõõt. Andres võtab omale uueks naiseks Sauna- Mari, kelle abikaasa Juss tegi enesetappu. Mari sünnitab veel Andresele paar last ning jätkub ka suur töö tegemine Vargamäel. Üldiselt räägibki teos Andrese pere elust Vargamäel, töö tegemisest, kõrtsielust, naabriga tülidest ja laste kasvatamisest. 2. Kas järgmised väited on tõesed? Argumenteeri
kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus millegipärast ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Pearu proovis alati just kavalusega õigust enda poole meelitada, Andres oli teistlaadi mees, kes kasutas õiguse saavutamiseks tõde ning ausus. Kuid nagu välja tuli, siis mitte alati ei saavutanud õigust aus ja töökas mees Andres, vaid hoopis osavalt luiskav Pearu, kes oskas suurepäraselt väiteid enda kasuks pöörata. Nii näitaski Tammsaare oma romaanis, kuidas õigust (ei pruugi saavutada alati ausal viisil/teel) ei ole alati ausal mehel.??? //tõde ja õigus ei käi käsikäes.
õrnem kui Eeva. Kui nüüd ainult ei tuleks meie idülli lõhkuma hea ja kurja tundmise puu. Elupuu, mis külvab puhastes inimestes ahnust ja uudishimu miski, mille tõttu Aadam ja Eeva paradiisiaiast lahkuma peavad. Tänapäeval võib selleks elupuuks olla palju muudki peale ahnuse ja uudishimulikkuse. Selleks võivad olla näiteks veel liigne ambitsioonikus ja egoism, õelus, kadedus ning vahest ligimese halb kavatsus. Tegelikult on hellahingeline ka A. H. Tammsaare tegelane Pearu. Ta on küll riiakas ja hooplev, kuid sisimas nõrk. Õelust ja vendade vahelist kismat võime tänapäeval kohata väga tihedasti. Nendeks ,,vendadeks" võivad olla peale inimeste riigidki. Maailm, kui inimest ümbritsev spetsiifiline mõiste peaks tähendama koostööd. Koostöö peaks toimuma nii inimeste kui ka riikide vahel. Paraku aga kõik riigid minuga ühel meelel ei ole. On olemas riike, mis peavad põhiliseks väärtuseks ja eemärgiks enese heaolu. Võib-olla oleks
vaevas südant. Mari pidi arupidama kuidas oleks käitunud Krõõt tema asemel. Andresele valmistas abielu Mariga pettumuse, sest neil olid teineteisel omad mured ja rõõmud. Lõpuks oli töö ainuke õige ajaviide, ajatapmine, ning tõsine lohutaja. Mari ei julgenud Andresega Jussist rääkida ja mees ei pannud märkamagi, kuidas ta kannatas Jussi meenutuset all. Andres läks alati marru, kui sai aru, et Mari tema õigluses ja õiguses Pearu vastu kahtleb. Maril oli vahel tundmus, nagu ta oleks Indreku sigitusele oma südames aluse pannud juba enne Jussi surma ja surm oleks nagu sellest alusest tekkinud. Indrek oli nagu piinav etteheide Marile. Mari muretses, miks on Indrek nääpsuke ja nõrguke, kui Jussi lapsed olid hoopis tuiakamad. Mari muretses, miks pidid Jussi lapsed surema. Ta arvas, et Jumal peab ainult teda Jussi surmas süüdi. Aga kui suri Anni siis see tähendas, et Andreski polnud Jussi surmas süüta.
müüt reaalsusega. Põrgupõhja Jürka ja Kaval-Ants.Vastuolud inimese soovide-plaanide ja tegeliku käitumise vahel. Keeruline on inimene olla. 4,Tõde ja õigus (1926-1933). Romaani keskmeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Kirjanik avab talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid. Võitlus maaga, armastus maa vastu-Andrese suhe maaga on armastus ja võitlus, lõputu töö.Pearu ja Andrese tülide kaudu tõstatatakse tõe ja õiguse teema, seda väänatakse oma kasu nimel. Pearu oma krutskitega jääb tihti võitjaks, nii õpib Andreski tõde väänama. Vargamäelt kaob armastus inimese vastu, seal ei olda õnnelikud. Armastus maa vastu jätab Andrese elus varju kõik muu, naise, pere, inimlikkuse. Poja Indreku arvates on armastus sundus, vabaduse kaotus, selline armastus on sunnitöö. Indreku ja Andrese vastandamine läbib teost. Tammsaare on öelnud, et tahtis kujutada inimese nelja võitlust: maaga, jumalaga, ühiskonnaga ja iseendaga-ja
III osa- võitlus ühiskonnaga IV osa- võitlus iseenda ja oma eluõnnega V osa- resignatsioon (alistumine, alla andmine) ,,Tõe ja õiguse" läbiv tegelane on Indrek Paas kelle elukäik vaadeldakse sünnist keskeani ,,Tõde ja õigus" ajastu tegevuspaik peategelased I osa u 1870- 1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu II osa 20 saj- algus Mauruse kool, Tartu Indrek Pass, Mauruse tütar Miralda , Tiina III osa 1905 Tallinn Indrek IV osa 1920-ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin
Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest. Oru Pearu, kes oli jõukas, ent kiuslik taluomanik, teadis süütundest väga vähe. Alates sellest hetkest kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu temaga tülitsema. Peale oma tegude tegemist ei tundnud ta kunagi süüd, välja arvatud Krõõda matustel, kui ta tundis häbi kord lõhutud aia ja kõrtsis Mari ja Andrese kohta laimujuttude levitamise pärast. ,,Tõde ja õigus" on teos, mis toob välja süütune erinevad põhjused, näiteks erinevad inimtüüpe ning nende inimlikke omadusi
Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on teoses kui külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Kõrtsis joodi , istuti ja räägiti ilmast ja maast. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt ,Lambasihver ,Juss ,Mari ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb
oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui võrrelda Eesti rahvast Oru Pearuga, siis on meie rahvas kaval, kiuslik ja omakasupüüdlik.
edukas. Kuigi ühiskonna muutudes saavutatakse eesmärke erinevatel viisidel, olen arvamusel, et inimloomus otseselt ei muutu. Ikka on omadused nagu uudishimu ja soov saada paremaks, targemaks, edukamaks, see mis viib elus edasi. Üheks inimloomuse tunnuseks on kadedus, soov olla teistest üle ja see ei ole kuskile ühiskonna muutusega kadunud. Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi kirjanik hea näite inimeste kadedusest. Raamatus kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Tänapäevalgi püütakse olla nii öelda naabrist parem. Omavahel justkui võisteldakse, üksteist üritatakse üle lüüa näiteks uhkemate riiete, suurema maja ja paremate autodega. Inimesi iseloomustab ka võitlushimu ning see on üks suurim edasi viiv jõud. Näitena võib siin tuua Kitzbergi teose “Libahunt”, kus kaks ühest perest pärit tütarlast Mari ja Tiina
,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus" nagu on Tammsaare oma teoses öelnud. Miski siin elus ei juhtu ise, peab pingutama. Raha ja jõukus ei kuku sülle, see tuleb väja teenida. Andres töötas palju, et talu oleks korras ja kõik sujuks hästi. Ta leidis naise, kelle tõi enda juurde elama. Alguses olid nad õnnelikud, kuid ajapikku nad harjusid sellega ning see õnn pöördus õnnetuseks. Krõõt ei tahtnud enam seal töötada. Õnnetuseks armus temasse ka veel naabrimees Pearu. Õnn, mis oli Krõõda ja Andrese vahel, muutis Pearu õnnetuks ning hiljem neid endid. Täielikku õnne ei ole olemas. Õnn on olla rahul oma eluga, seda pole mõtet otsida. Ta tuleb ise inimese juurde, kuid koos temaga tuleb ka alati õnnetus. Vahel juhtub nii, et ühe inimese õnn on teise õnnetus, seda ei saa muuta.
Oli salaja armunud Krõõta.Pearu öeldud lause ,,See on minu vanamoor ja mina teen temaga, mis tahan !" Pearu elu seisneski peamiselt naabrimehega tülitsemises, kõrtsis joomas ja kohtus käimises.Pearu öeldu Andresele kui neil tüli oli ,,Hei, külamees! Kuule, sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, kes tahab verd lasta!" Andrese öeldu ,,Oleks veel mõni muu, aga va Oru Pearu.Ma andsin talle paar korda vastu vahtimist, lubas kohtu kaevata." Mina arvan, et ta oli südames hea inimene, mis ka mõneljuhul välja tulid, eriti purjus peaga ja kurbade sündmuste juures. Aga tal oli vaja lihtsalt oma elu Vargamäel sisukaks muuta.Pearu öeldu peale Krõõda matuseid ,,Kuule, sina naabrimees! Veart eit oli sul ! Niisukest änam ei tehta! Vargamäe silmad ei sua änam niisukest nähja. Hallelooja! Sinu kadunud eide terviseks! Issand olgu meile armuline!" 4
Näiteks vana Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude-keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest. Ülal kirjeldatu on siiski vaid üldine põhjus, millele lisanduvad veel konkreetsed isiksustevahelised probleemid, mida ei saa üldistada kõigile ühelaadsetele karaktertüüpidele. Näiteks lisandub juba eelpoolkirjeldatud probleemile Pearu ja Andrese vahel veel ka asjaolu, et muutusid Andrese tõekspidamised oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis kuni selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks.
peavad. Elus on raske oma arvamust maksma panna ka tavalise tööinimesena. Poliitikud ja ärimehed manipuleerivad, valetavad ning maksavad rahaga enda tee tippu. Tavalisel lihttöölisel ei teki võimalust karjääriredelil kõrgemale pürgida, kui kõik kohad on rahaga ära ostetud. Seda on nähtud läbi ajaloo. A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on peategelane Andres aus ja töökas talumees, kuid siiski saadab teda pidevalt ebaõnn. Tema naaber Pearu on silmakirjalik ja laisk mees, aga oma rahaga suudab ta siiski enda talu viljakana hoida. Andrest muudab see väga kurjaks ning endassetõmbunuks. Pearu jaoks on elu mäng, kauplemine ja jõukatsumine, kuid ta on siiski edukas. Ühiskond eelistabki salakavalaid ja omakasupüüdlikke, kuigi tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemiseks, mitte aga väärtused ise. Kokkuvõtteks võib öelda, et ühiskonna silmakirjalikkus jälitab inimest kogu elu
„Tõde ja õiguse“ põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Põhiküsimus: Kus on tõde? „Tõde ja õigus“ ajastu tegevuspaik Peategelased 1. Osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu 2. Osa 20. saj algus Mauruse kool Indrek, Maanus, Tartus Mauruse tütar Miralda, Tiina 3. Osa 1905 Tallinn Indrek 4. Osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin 5
Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
lunastama hakata Linnamees, eriti suur töötegija pole. Hakkab kraavi kaevates inimestega kohtuma (Eedi-Oru-Karla ja Iida poeg, Eedi on lihtne inimene, peast veits totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga, kes jäi rasedaks, kes sünnitaks Oru talule pärija. Pearu anna pm mingi lubaduse. Karla ei lase Pearut kodust välja, et testamenti pmber kirjutada. Ott sebib ka Elliga (salajane) Armukolmnurk lõpuks saadetakse Ott Vargamäelt minema toimub lask ja jääb selgusetuks, kes tulistas Eedi kadus koos püssiga, seega arvatakse, et laskja oli Eedi (pole teada kas õhtusel või vabast tahtest tulistas) Joosepi ja Liisi pojale pärandatakse, sest Pearu tahab orule KRÕÕDA verd, sest Pearu armastas Krõõta ning
LOHUSUU KALALAAT 21.JUUNIL Kell 10 Sissepääs Tasuta DJ Ringo Saar Päeva juhib Raul Soodla 2 QUICK START PEARU PAULUS Tantsulaval Kohalikud keerutavad Tantsijad Kalasupi söömisvõistlus Info ja kauplejaks registreerimine tel.5994334 Toetavad Mustvee vallavalitsus Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate kogu
Kuid kindlasti ei tohiks rahvastiku vähenemise probleemi panna üksnes naiste õlgadele, kuna riigi ülesanne on luua tingimusi, mis soodustaksid laste saamist ning suurendaksid rahvastikku. Eetilised hoiakud on ajaloo jooksul muutunud. Seda tõestavad ka mitmed kirjanduslikud väljaanded. Kui vanasti peeti normaalseks seda, et mees peksab naist, siis tänapäeva ühiskond seda enam õigeks ei pea. Kui Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" ei teinud keegi sellest väljagi kui Pearu oma naist peksis, siis tänapäeva ühiskonnas oleks Pearu vangi pandud oma naise peksmise eest. Koolis õpetatakse väga palju eetikat. Väärtuskasvatus, mida õpetatakse lasteaiast peale ning koolielus praktiliselt kõiges: nii reeglites, üritustes, tagasisidestamises, sotsiaalsetes suhetes, õppemeetodites ja -sisus, traditsioonides kui ka terves lapsi/õpilasi ümbritsevas keskkonnas. Ma arvan, et ühiskonna õige ja vale arusaamad on ajapikku muutunud ja läinud humaansemaks.
Toodi välja murekohti inimeste käitumises kui ka mõttemaailmas. Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi, tähetornist maailmaruumi, siis sai ta kohe aru, et jumalat ei eksisteeri. Tänapäevases
2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja Andres, nii ei suuda ka üks tüüpiline Eesti inimene ilma alkoholita oma tundeid avameelselt väljendada. Arvukates
· Missugust osa etendasid Andrese elus töörõõmud ja tulevikulootused abielu vältel Krõõdaga Andres lootis, et tulevikus on Vargamäe korras ja maa igal pool viljakas. Ta tegi tööd nõrkemiseni, et saaks vaid oma järeltulijatele hea elamiskoha. Ja sama tahtis ta ka kõigilt teistelt. Tema suureks rõõmuks olid iseehitatud uued hooned õuepeal, mis tema kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema, et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii
niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu o Tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o Palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud lühijutt “Mäetaguse vanad”- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine.
Peamiselt on teosest võimalik õppida teistega suhtlemiseks vajalikke teadmisi, sest teose tegevusaeg erineb suuresti praegusest ajast. Elu läheb ikka nii, nagu tahab, ja lapsed suunavad seda nii, nagu neile meelepärasem on. Teoses kajastub see peamiselt tüdrukute mehele panemises ja Andrese kooli lubamises. Andres kasvatas lapsi teadmisega, et neist saaksid talu pärijad ega leppinud sellega, kui laste soov sama polnud. Andres põhimõtteliselt loobus oma tütrest, kui see Pearu pojaga Joosepiga abiellus. Andres pani kogu oma elu Vargamäe tallu. Kui keskenduda ainult ühele eesmärgile, muutub elu natuke üksluiseks ning sellest eesmärgist saab omaette kinnisidee. Kuid kui juhtub nagu Andresel, võib pettumus olla suur ja laastav. Ta oli aastaid tööd rabanud, selle nimel, et ta lapsed saaksid parema Vargamäe kui tema ise sinna minnes saanud oli. Suure tööga ta kurnas Krõõda, kes peale poja sündi suri. Alles siis hakkas ta mõtlema kui raske ta
Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi eeskujul ka Vargamäed vastavalt arendada, kuid pidev soode kuivendamine ei andnud loodetud efekti: Põllud jäid endiselt igerikeks ning head saaki sealt ei saanud. Õli valas tulle ka Pearu oma pidevate vee paisutamistega, mis Andrese põllud üle ujutas. Kõik, mis Andres oma tööga saavutas ja lastele lootis pärandada, polnud pooltki see, mida ta tahtnud oli. Kuid selle saavutamiseks oli ta pidanud tunduvalt enam tööd tegema, kui ta talu ostes oli arvestanud. Inimesed ülehindavad peale oma töövõimete ka armastust ja armastatut, mis võib neile väga kurvalt lõppeda. Nii ebaõnnestus Andrese kooselu Krõõdaga, kes suri liigsuure
Neid võibki nimetama jääda. See kõik on kui tolle aja seebiooper paberkandjal. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Me teame, et Andres ja Krõõt on vastabiellunud. Autor kirjeldab nende uut elukohta (Mäe talu valduseid) kui kõige mannetumat seal kandis. Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel autunde tõttu tahaplaanile jätma. Kontrast tekib peremeeste ning nende talude vahel. Vastastikune kiusamine ja lõpmatu tahe üksteisest üle olla siiski väga suurel määral Andresegi autunnet meieni ei edasta.
1) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa · Põhitegelased: Andres Paas väga töökas, sihikindel ja tugev. Ta ajas taga tõde ja õigust, kuid sai peagi aru, et see ei maksa eriti palju ning aegajalt on kasulik tõde veidi väänata.(Pearuga pool oma elust kohtu vahet käies). Ta oli ühtlasi ka suhteliselt jonnakas ja arvas, et temal on alati õigus, teised on tema vastu ülekohtused. Pearu Murakas kaval, salalik ja visa hingega. Ta tahtis Andrese maad endale saada, sest arvas, et Vargamäe ei saa eksisteerida kahe peremehega. Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põhiprobleemid: tõe ja õiguse küsimus.
ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU: Pärit Jõgevamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, talu oli nagu ,,Tões ja õiguses", mäed, sood, keeruline harida. Andrese talu-P.T. Pearu talu-L.T. Andres- Tammsaare isa. Pearu-naaber. Isa ja ema olid oma aja kohta väga haritud, palju raamatuid, käis ajaleht ,,Sakala", tegid kõik, et lapsed saaks korraliku hariduse. 10 last- kõik jäid elama, Anton oli neljas. Oli väga hea viiuldaja. Hiljem Väike-Maarja kihelkonna koolis õppis. Siis oli õpetajana tööl Jakob Tamm- tuntud valmimeister, kes hoidis kirjandust au sees. Hakkas esimest korda kirjutama. Õpingud jätkuvad Treffneri koolis. Õpetajad olid päris elust
KONTROLLTÖÖ lugemiskontroll Tõde ja õigus (A) 1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek.
niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon · Tammsaare mõtteid selle kohta: · ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega,
e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee- inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Esimene osa- 19.saj lõpp, tegevuspaik Vargamäe, peategelane Mäe Andres ja Oru pearu, võitlus maaga. Teine osa- 20.saj algus, tegevuspaik Tartu Mauruse kool, kus Indrek õpib, peategelased Indrek, Tiina, Maurus, Ramilda, võitlus jumalaga. Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega
Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss, kelle kiusamine tegi talle palju nalja. Ka pakkus naistele rõõmu, kui Andres ja Pearu tõid koju kas värsket saia, viina või veini, mida igapäevaselt ei saanud. Enamasti jõid naised veini, viin jäi pigem meeste joogiks. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse.
Eestlane ajaloo tõmbetuules Eestlane on pidevalt pidanud elama ja toime tulema erinevate muutuste ja raskustega. Kõige sündmusterohkeks osutus aga 20. sajand, mil toimus kaks suurt sõda ning Eesti iseseisvuse saavutamine. Eestlased, kes sündisid 20. sajandi algul pidid läbi elama Esimese Maailmasõja õudusi. Veidikenegi vanemad ja kogenumad mobiliseeriti. Vanurid, naised, lapsed ning vähekogenud jäeti taludesse. Sellest on juttu ka Mats Traadi romaanis "Tants aurukatla ümber", kus Mats Aniluige poegadest kõige noorem ning kogenematum poeg päris talu, kuna teiste poegade saatus viis nad talust välja. Teise Maailmasõja ajal saadeti veelgi rohkem eestlasi laiali. Need, kes olid nutikamad, põgenesid läände. Vähegi jõukamad küüditati ning talud jäid meestest tühjaks. Need, kes alles jäid, pidid täielikult järgima Nõukogude poolt ette antud eeskirju. 1940. aastal mobiliseeriti 55 000 eestlast punaarmeesse, aastal 1...
oleks kellegi meelest ilus ja armas nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest. Sisemise tundeintensiivsuse ja huvitavate tegelaste traagilise saatuse kujutamise tõttu on ,,Kõrboja peremees" üks eesti menukamaid romaane. Üheks tuntumaks teoseks Tammsaarel on kindlasti ,, Tõde ja õigus" Seda on trükitud 11 võõrkeelde. Epopöas ,,Tõde ja õigus" on umbes 170 väljaarendatud tegelaskuju, nende hulgas rida monumentaalseid karaktereid ( Andres ja Pearu, Maurus, Indrek, Karin, Mari jt.) , kes tunnetuse sügavuselt kuuluvad maailmakirjanduse saavutuste hulka." Tõde ja õigus" on ulatuslikem ja tegelasterohkeim romaan eesti kirjanduse, epopöa, mis annab kunstiliste üldistuse eesti rahva ajaloo mitmest olulisest etapist. A.H. Tammsaare oli kauemat aega plaanitsenud ulatuslikku taluolustikulist romaani, kuid mitmetel põhjustel (haigused ja sõjaaegsed halvad olud) lükkasid plaani teostamist edasi.
Tammsaare lugu horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et kiviga külge sai. Töösse suhtumine. Töö Vargamäel töö tänapäeva talus. Enne oli lapsi vaja töö tegemiseks. Elueesmärk pole enam töö tegemine nagu kunagi oli. Pidev töö. Töö ei saa kunagi otsa. ,,võitlus maaga" Andres võttis tööd täie tõsidusega, Maa kui Jumal. Piibel pole kui usu teema. Paganlik jumal. Loodu kui jumal. Põlluharimine kui jumala teenimine. Pearu valetas ja kõik teadsid, et ta valetab. Andres rääkis koguaeg tõtt seega keegi ei osanud oodata et ta valetab. Mõlemad ajasid oma õigust taga. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" Vana Andrese sõnas. Pole mitte üht tegelast, kes oleks saanud armastuse kuigi tegid tööd ja nägid vaeva. Harjutused tunnis: 1. Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari enda juurde elama? Jah Ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
