Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pearu" - 312 õppematerjali

pearu

Kasutaja: pearu

Faile: 1
thumbnail
8
rtf

Tõde ja õigus

Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri ­ pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb ­ annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu...

Kirjandus
240 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tõde ja õigus

teda aina nõrgemaks tegi, sest polnud aega isegi pärast sünnitust korakski puhata, mis on igate pidi eluohtlik äsjasünnitanule ja minu arust oli Andresest üldse väga isekas sedasi oma naist tööga koormata ilma, et oleks vahel ka mõne hea sõna tänutäheks öelnud. Pärast teise tüdruklapse sündi algas perenaise kõige kurvem aeg, sest ta arvas, et ta ei saagi ühtegi poisslast Andresele kinkida, keda ta oli nii väga soovinud. Krõõdal tekkis mingi alateadvuslik kadedus Pearu naise vastu, kellel oli juba mitu poega. Tänu sellele, et ta oli pettunud, et uus laps on ka tüdruk, hakkas ta päev-päevalt järjest kurvemaks ja nutusemaks muutuma. Muidugi oli siin ka tööl oma osa, sest puhkamiseks polnud ikka aega. Andres, aga ei pannud Krõõda pisaraid millekski ja laskis samas vaimus edasi. Lõpuks sündis, siis Andrese kaua oodatud poeg, kelle nimeks sai Andres. See tegi mehe rõõmsaks, kuid sellele rõõmule sai...

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Matsid vs vurled

Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk muuta oma põllud ja metsad viljakaks, on ka teistel temataolistel soov eneseteostuseks. Erinevalt iseloomutust teisi kopeerivast enesearmastajast on mats aus ja hoolib oma kodumaast. Vurlede, nagu näiteks Vargamäe Pearu elu keerleb nende endi ümber. Mats seevastu pühendub millelegi, nagu Andres pühendus tööle. Üsna kindlasti on inimeste ideaal olla nagu mats, keda kirjeldas Tammsaare, sest on ju meie eeskujudeks ka haritud kuulsusi, kes julgevad teistest erineda ja peavad lugu oma esivanemate kommetest. Kahjuks ei vasta tegelikkus soovidele. Juhtivad ühiskonnategelased on pööranud tähelepanu küll sellele, kui tähtis on olla hooliv, siiras ja omalaadne, kuid üha suuremat osatähtsust...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
1
txt

, Tõde ja õigus ''

Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremehele, et Pearu ei jta jonni, tema kindel eesmrk on uus naaber Vargamelt minema ajada. Andres teadis enne tallu kolimist, et tulevik ei saa kerge olema, kuna maapind on kehv ja tuleb kvasti videlda, et sellest asja saada. Ta ei arvestanud aga sellega, et lisaks loodusele on tal ka inimvastane, kes on sama vimukas ja jonnakas peremees kui temagi. Ta ei osanud arvata, et tal seisavad ees seda mtu kohtupidamised ja rplemised. Enne Krda surma suutis Andres naabrile hsti vastupanu osutada. Prast aga...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vargamäe Peremehed

Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas...

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vargamäe laste elu

Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega v...

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tõda ja õigus I

III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Arutlus: Andrese armastus maa vastu hävitas perekonna õnne

Nende väidetega ei kutsu ma üles lapsi peksma või kasutama lapstööjõudu, aga inimesed võiksid siiski mõista, et mõningane kasvatus ja kerge tööharjumus tuleb nendelastele tulevikus kasuks. Jõudes tagasi Vargamäele saame aru, et 19.sajandil olid vajadused ja olud teised ja me ei ole objektiivsed kui võrdleme Indreku ja teiste laste elu tänapäevaste standarditega. Naise peksmisega, tõesti, ei saa nõustuda. Väga demagoogiline oleks väita, et Oru Pearu peksis ka, järelikult oli see sel ajal normaalne. Arvatavasti on kõik kuulnud ütlust, et kui peksab, siis armastab. Otseselt võttes ääretult jabur. Aga kui vaadelda laiemalt, ehk oli Andres lihtsalt laia tundeskaalaga mees? Kui vihastas, siis vihastas kõvasti ja peksis ja kui armastas siis oli armastus seda suurem. Olgu selle peksmise ja armastamisega kuidas on, aga teise täiskasvanud inimese peksmiseks ei suuda mina küll põhjendust leida....

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimene ise on oma õnne kõige suurem vaenlane

Inimene on nii kangesti tark ja ettenägelik olevus, oskab teha vahet halval ja heal ja tahab endale alati parimat. Teoorias peab see paika, ent praktikas kipub meeltesegaduses indiviid eksima ja vääratama. Miks ei käituta alati hästi, eetiliselt, mis loogilise järeldusena peaks viima õnneliku eluni. Võib-olla puhtalt laiskuse pärast. Milleks pingutada? Paistis, et nõnda mõtles Oru Pearu , kes tööd rügada ega alati heaga katsuda ei viitsinud. Oma kavalate võtetega teenitud jõukus teda ülima meelerahuni ei viinud, kontrastiks igavale argielule meeldis talle eelkõige Andresega rehnutti pidada ning konfliktidest võitjana väljudes külameeste austust nautida. Pearu vimkad aga tirisid enda võrku peagi ka senini tõe ja õigusega alati ausalt võidelda püüdnud Andrese ning muutusid rutiinseteks kohtuskäimisteks ning igaveseks...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tõde ja õigus I - Inimestevahelised suhted

Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui...

Kirjandus
95 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mats ja vurle tänapäeval

Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on hooliv ning julgeb teistest erineda. Kuid kahjuks on hakanud tõusma just vurlede osakaal. Vurle on inimene, kes teeb seda, mis talle kergem ja lõbusam tundub. Erinevalt matsist, on vurle püsimatu ning ta ei ripu hingega millegi küljes. Vurlel ei ole tugevat iseloomu ja ta seab end iga tuule järgi. Vurled, nagu Vargamäe Pearu , väldivad rasket tööd ning peavad ennast teistest tähtsamaks. Neil on suur võiduhimu ning kõige olulisemaks peavad nad materiaalseid väärtuseid, mida hindas ka Pearu. Samas võib mõni inimene olla nii vurle kui ka mats, sest ka matsid võivad olla vahel omakasupüüdlikud ning vurled võivad kahetseda oma vigu. Iga isik on eriline, kuid rohkem hinnatakse ausust, kui paratamatult tekib ühiskonda juurde vurlesid, kes ihkavad tähelepanu ja materiaalset vara....

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Naiste rollid Vargamäel

Nad olid pidanud oma lapsed matma juba üsna nende nooruses. Kuid tööde rügamise kõrvalt jäi saunanaisel aega ka muudeks tegevusteks, meelis tegevus oli keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida. Vahest olid Pearu antud korraldused ka Pearule endile konti mööda , kuid puhtalt võimu näitamiseks, sundis ta ,,lambasihvrit" neid tegema. Oru ­Pearu oli keevalise loomuga ning kange viinanina, pidi ,,lambasihver" kaitsma omi lapsi...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe...

Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tõde ja õigus I

Pärast eelnevalt nimetatud konflikti jäid teda pikalt vaevama süümepiinad, mis tähendas, et ta erines tublisti teistest tolle ajastu eestlastest, kes olid ääretult kadedad ning hoolisid ainult enda ja oma lähedaste heaolust. Kuna Indrekule meeldisid linnud ning talle meeldis neid vaadata, ent vihkas kasse, kes neid linde sõid, lõi välja Indreku varjatud pool ning kättemaksuks lasi ta koeral kassile lõpu peale teha, mis tundub õiglane, ent julm. 4.Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on? Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei meeldinud ta naaber Andres koos oma perega, otsustas ta iga hinna eest viimase elu võimalikult raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt teha. Kui Mäe talu oleks mõni kõrgema distsipliini ning...

Kirjandus
104 allalaadimist
thumbnail
1
docx

TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte

TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte Keskmine konflikt kujuneb Pearu ja Andrese, kahe Vargamäe naabri vahel. Raamat algab sellega, et Andres koos oma vastvõetud naise Krõõdaga kolib Vargamäele ­ Andres on endale talu ostnud. Pearu, kes on vanem ja elab juba ammu naabruses, ei armasta konkurentsi ja näeb Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud...

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Tammsaare - "Tõde ja õigus"(Hermenetuliline tööleht)

Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele elama ja ennast seal üles töötavad. Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit ­ Andres ja Pearu ­ tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. ,,Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu Andrese saladuse teada saab. Aga niipea kui ta selle oli kuulnud karjus ta: ,,Sa pidid ju kõvasti, et kõik kuulevad!" [] ,,Pearu on sees!" hüüti mitmelt poolt." 2...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks vargamäelased õnne ei leidnud?

See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi oleks võinud haiguse pärast töö tegemata jätta. Ka kõik lapsed ja eakamad inimesed pidid tööd rügama. Eestlased on alati olnud töökas rahvas ja pole väikeste probleemide üle nurisenud, aga raske töökoormus päevast päeva ei tee kedagi õnnelikuks. Vargamäelaste õnne takistasid ka nende omavahelised suhted. Naabriviha ei olnud Vargamäele võõras. Pearu oli teose põhiline vaenulikkuse õhutaja. Kõik pidid tema pilli järgi tantsima ja temale alluma. Vastupidine käitumine ajas teda marru. Kuigi Andres üritas Pearuga alguses läbi saada, ei kannatanud ta siiski teda välja. Asi läks ka nii kaugele, et tülisid tuli lahendada kohtus. Kui naabrid ei saanud omavahel läbi, siis loomulikult olid ka peresiseselt palju tülisid. Inimesed oli tüdinenud raskest tööst ja viha kõigi sees kasvas. Naised pidid tujud alla neelama, aga mehed...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus"

Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa ­ see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale....

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vargamäe peremehed

Tema silmad avab alles noor Andres nende omavahelises vestluses romaani lõpus. Isa lause peale, "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," vastab poeg, ,, Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel". Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Samuti oli Pearu väga enesetähtis. See ilmneb ka romaani neljandas peatükis, kui ta kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, kuna seda talle ei avata. Ta oli harjunud, et inimesed tema ümber teda kiidaksid ja teenindaksid, kuna vastupidine olukord oleks olnud lihtsalt mõeldamatu...

Kirjandus
237 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun