Tõde ja õigus (2)

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"
I osa
Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal. Töde ja õigus kuulub autori varasemasse loominguperioodi.Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja
õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Samuti väga populaarne ja tuntud raamat.
Teoses käib jutt kahest perekonnast, kes elavad naabermajades ja kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine. Naabrid tahtsid alati üksteisest paremad olla ja tegid selleks igasuguseid veidraid asju.Ületrumpamine oli üks põhilisi asju . Sõdimine käis pidevalt. Teose üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere
Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures saab ta aru, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi . Sündmustiku aeg on aastateil 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses
tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel
peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on teoses kui külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Kõrtsis joodi , istuti ja räägiti ilmast ja maast. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik , vaid üsna
heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii
tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta.
Kõrvaltegelasteks on Krõõt , Lambasihver , Juss ,Mari ning Mäe ja Oru talu noorem
põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale.
Peategelasi oli kaks , kelle vahel käis vaidlemine ja sõdimine.
Andres Paas – oli väga töökas, sihikindel ja tugev mees, kiire sammuga .
Pearu Murakas – meeldis juua , kiitles väga palju , tahtis enda rammu näidata kakeldes, kuid rammu poolest jäi ta Andresele alla .Samuti ka egoistlik ja kaval .
Minu arvamus : Alguses arvasin , et raamat on üsna pikk ja igav. Kuid raamatut lugedes hakkas huvitama , ei tahtnutki lugemist lõpetada tahtsin teada mis järgmisena juhtub . Ka tänapäeval tuleb väga palju ette naabrivahelisi sõdimisi ja sõnavahetusi. Kuigi maade pärast kaklemisi on tänapäeval vähem.
Raamatus on väga palju kirjeldusi. Samuti ka väljendid ja sõnad mida kasutati on sellele ajale kohased.