Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rõõm ja mure Vargamäel (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oleks kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma laste käes ?
Rõõm ja mure Vargamäel
Maailmas on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti.
Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ?
„ mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? „ Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus , mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas . See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe – mida nägi vaid tema üksi – oligi tema õnn.
Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esimest kraavi. See oli Andresele justkui esimese armastuse joovastus.
Tammsaare tuntud tsitaat „ tee tööd, siis tuleb ka armastus, „ oli Andrese salajane lootus. Oma lastele ta ehitas,võitles maaga, et nemad võiksid ükskord tunda samasugust kiindumust Vargamäesse kui tema. Kuid armastust ei tulnud, ei tulnud ka õnne.
Andres armastas oma esimest naist Krõõta, ent peagi mattus viimane Vargamäel töösse. Andres unustas töö keskel oma naise, kes majapidamise kõrvalt lapsi sünnitas ja kasvatas. Mitu aastat pidi Krõõt vett tuppa tassides astuma üle kõrge tõkke ukse ees, et loomad tuppa tulla ei saaks. Andres oli töö kõrval väikesi asju unustamas, mis Krõõda elu raskendasid. Tol ajal ei olnud naisel piisavat sõnaõigust, et mehele vastu hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga. Ta õppis tõde väänama ja krutskeid tegma just nagu Pearu, kelle jaoks elu ja inimesed näisid pelgalt ühe suure mänguna.
Krõõt tegi vaikides oma igapäevaseid toimetusi ja muutus üha väsinumaks, kuni oma esimese poja sünnitusel suri. Tütreid, kes julgesid oma tutvusest Pearu poistega vaid emale rääkida, jäid ilma emata ning Pearu jäi igavesti rääkima Krõõda heledast jaalest kui viimane sigu kutsus. Andres mõistis alles nüüd, kui oli juba hilja, millist vaeva pidi Krõõt taluma. Ta oli lõpuks saanud poja, koha pärija, aga nüüd ei olnud see talle enam tähtsaim. Krõõta ei olnud.
Pärast Krõõda surma pidi elu edasi minema, tallu oli uut perenaist tarvis, kes jaksaks tööd teha ja laste eest hoolitseda. Sulane Mari hakkas üha rohkem aega Vargamäel veetma. Nii algasid kõik Mari mured. Ta ei laulnud enam rõõmust heinamaal, viibis harva kodus ja muutis Jussi ja oma lapsedki sellega kurvaks. Kõik ühe lubaduse pärast Krõõdale. Ent Mari tundis ka teatud uhkust , et teda, vaest töölist, oli toodud üles tallu. Nii oli selles kurvastuses temale ka väheke õnne.
Raske töö tõttu suri Krõõt ja suri Mari lõbus meel. Mõne aja pärast lahkus ka Mari mees Juss , kes ei tahtnud näha, kuidas tema naine iga päevaga aina temast eemaldub ja koju ei tule, vaid hoolitseb teisepere laste ja toimetuste eest.
Mari ja Andres oli mõlemad nüüd kaotanud oma esimesed armastused. Jussi haud väljaspool surnuaeda piinas Andrest kui Mari laste haudadel käis. Ja Marit piinas Jussi enesetapp.
Lapsedki ei saanud seda laiutavat kurbust mitte märgata. Lisaks käis Andres veel Pearuga kohut . Nad ei tahtnud enam isakoju jääda. Tema tütar Liisi läks Joosepiga kaugele, kuid kui hiljem külastuseks koju naases ,leidis ta siiski tuttavaid ja armsaid kohti. Ta leidis veel kaugeid mälestusi, mil ta oli siin õnne näinud.
Andrese unistus purunes täielikult kui raamatu viimasel leheküljel tema ja Krõõda poeg noor Andres kroonu minema hakkab ja isale lausub, et ta ei tule enam tagasi. Andres on väsinud ja vana ning näeb kuidas tema unistuste Vargamäed ei olegi laste jaoks olemas.
Kuigi maailmas on alati kaks poolt kokku loodud, võib üks neist palju võimsam olla. Alati ei ole tasakaalu, kui on üks juht. Leian, et selles loos oli Andres liialt oma unistuses kinni ja pime, et näha , milliseks teiste elu oli muutunud. Ta unustas ja õnnetust tuli vähese õnne kõrvale mitmekordselt.
Rõõm ja mure Vargamäel #1 Rõõm ja mure Vargamäel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 259 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kitten Õppematerjali autor
kirjand Tammsaare teosest Tõde ja õigus I osa.

Sarnased õppematerjalid

Suvitajad-Siin me oleme
2
docx

Suvitajad, Siin me oleme

Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine abielu Mariga oli päris keeruline

10. - 12. klassi kirjandus
Tõde ja õigus I osa
3
doc

Tõde ja õigus I osa

Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata. Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret. Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane.

Kirjandus
Tõde ja õigus
8
rtf

Tõde ja õigus

1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri ­ pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb ­ annab kere peale

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju

Kirjandus
Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte
5
doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I Andres ja Krõõt (vastabiellunud, tulevad vanemate juurest Andrese ostetud tallu, maa Vargamäel on täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis. IV

Eesti keel
Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine

Kirjandus
Rõõm ja mure Vargamäel
1
doc

Rõõm ja mure Vargamäel

Rõõm ja mure Vargamäel Elus on kokku loodud alati kaks poolt. Pole olemas head ilma halvata ja rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''.

Kirjandus
Tõde ja õigus
2
docx

Tõde ja õigus

kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja raskusi, oli nende vahel armastus ning hoolivus. Andres ei näe Mari nii nagu ta nägi Krõõta, ta ei hooli temast ega austa teda. Nende suhet muudab veel raskemaks Mari süütunne ja Jussi vaimu endaga kaasas kandmine. Andres kohtles oma teist naist Mari palju halvemini, ta isegi lõi teda. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Andrese jaoks mõjub väga rängalt, et ta lapsed ei armasta Vargamäed ja tahavad sealt

10. - 12. klassi kirjandus




Kommentaarid (5)

paralyse profiilipilt
paralyse: väga lühike, aga muidu okei
19:44 15-10-2009
carl profiilipilt
carl: Ma arvan et sobib
14:57 13-12-2009
CURRI profiilipilt
IVI MAALDER: hästi tehtud
22:26 23-08-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun