Naiste rõõmud ja mured raamatus "Tõde ja õigus" (0)

Naiste rõõmud ja mured
„Tõde ja õigus“
Selle ajastu naistel oli kindlasti väga raske elu. Majapidamistööde ning laste kasvatamise vahelt ei jäänudki aega, et puhata ja elu üle rõõmu tunda.
Esmaseks ülesandeks oli perenaistel hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad talus kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Krõõdal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga – Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks.
Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss , kelle kiusamine tegi talle palju nalja . Ka pakkus naistele rõõmu, kui Andres ja Pearu tõid koju kas värsket saia, viina või veini, mida igapäevaselt ei saanud. Enamasti jõid naised veini, viin jäi pigem meeste joogiks .
Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse.