Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ideekaart 4 raamatu kohta (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ei ole siis mis ajast ei ole?
Ideekaart
1) Tammsaare „Tõde ja õigus” I osa
  • Põhitegelased: Andres Paas – väga töökas, sihikindel ja tugev. Ta ajas taga tõde ja õigust, kuid sai peagi aru, et see ei maksa eriti palju ning aegajalt on kasulik tõde veidi väänata.(Pearuga pool oma elust kohtu vahet käies). Ta oli ühtlasi ka suhteliselt jonnakas ja arvas , et temal on alati õigus, teised on tema vastu ülekohtused.

Pearu Murakas – kaval, salalik ja visa hingega. Ta tahtis Andrese maad endale saada, sest arvas, et Vargamäe ei saa eksisteerida kahe peremehega . Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis.
  • Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis
  • Põhiprobleemid: tõe ja õiguse küsimus.
  • Mõtted/tsitaadid: * Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

* Möödunud õnn on surnud õnn.
* Päevi saab vaene inimene igal pool näha.
* Põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.
* Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.
* Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis .
2) Tammsaare „Tõde ja õigus” V osa
  • Põhitegelased: Indrek Paas – Pere koolitatud poeg. Treenimata kehga, nõrk, pikka kasvu, tahtejõuline, sihikindel.

Andres Paas – vana mees, kellel pole enam õieti jalgugi all, ootab oma surma.
Pearu Murakas – samuti vanaduspõlves, kuid siiski visa hingega.
  • Tegevus: Vargamäe Oru ja Mäe talu
  • Põhiprobleemid: inimeste omavahelised suhted, naabrite siiani lahendamata tülid, meeste ja naiste omavahelised suhted.
  • Mõtted/tsitaadid: * Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis on ta selle vang.

* Ootad , ei tule, ei oota , tuleb!
* Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö ikka aitab.
* Inimene arvab ikka, et kui on täna, siis peab ka homme olema.
3) Elin ToonaSipelgas sinis kausi all”
  • Põhitegelased: Ants Karusojaüksik ja teistest eraldatud välismaalane, kes töötab tekstiilivabrikus. Ta on sõnakehv ja erakliku loomusega, teised peavad teda veidraks, upsakaks ja poolsegaseks. Ta on viisakate kommetega nt. avab naistele uksi , riietub hästi. Tema mureks on see, et ta ei tea, kuhu ta kuulub.
  • Tegevus: Põhja-Inglismaa, umbes 70-dad aastad.
  • Põhiprobleemid: paguluses elades oma kultuuri, traditsioonide säilitamine, kohanemine võõra keskkonnaga, süümepiinad.
  • Mõtted/tsitaadid: * Kuid kas sõda oligi nii kole ühe noore mehe või poisi meelest, kes kujutleb, er kangelaslik tegu kõik mineviku puudused ühel hoobil ära pühib, temamehisust tõestab ja samal ajal igapäevase elu tüütavad pisikohustused kaotab?

* Täna on sinu päev, aga minu sõda. Sinu mets ja veebruarihommik. Sinu päev, aga minu päev ka. Kui mina suren, on minu maailmal lõpp, aga sinu maailm kestab edasi. Sina külastad mind maailmas, tahtsid oma mõtetes tappa, röövida ja reostada, aga jätsid mind siiski üksi.
4) Mati Unt „Sügisball”
  • Põhitegelased: Eero – Mustamäe paneelmajas elav luuletaja, naise poolt maha jäetud. Tema sooviks oli leida oma luuletusi mõistev lugeja. Talle meeldis olla üksinda kodus, harva käis ta sõpradega väljas.

August Kask – ta elas Eeroga samas majas , kuid ei teadnud üksteist. Ta armastas täpsust ja statistikat.Ta on meestejuuksurist vanapoiss, kes ei suhelnud eriti kellegagi. Ta vältis kontakte teiste inimestega. Piilus teleskoobiga öösiti teiste inimeste korterisse, jäädes ise kardina varju. Ta oli ka veidi paranoiline.
Mauer – arhitekt, ta tundis end olenemata oma naise juuresolekust siiski üksikuna. Hoolis inimkonna heaolust, kuid oma naise jättis tihti unarusse
Laura – üksikema, ta armastas õhtuti punase pleedi jalgadele tõmmata, telekast seebioopereid vaadata, šerrit juua ja kompvekke süüa.
Theo – restoranišveitser, kes oli intelligentne , kuid väga suur naistemees. Ta kirjutas raamatut „Mees ja naine”, kuna ta tundis ennast tihti üksikuna. Romaani värvikaim kuju.
Peeter – umbkaudu 8-aastane Laura poeg. Ta on väga uudishimulik ja suhteliselt täiskasvanulik. Öösiti, kui ta ema kodus ei olnud, helistas ta suvalistel numbritel.
  • Tegevus: küpse Nõukogude aeg, 20.sajandi teine pool – u. 60dad, 70dad, Mustamäe.
  • Põhiprobleemid: üksindus, üksteise eemate tõukamine, linnakodanike igapäevaelu.
  • Mõtted/tsitaadid: * „Ikka korteri sügavustes hiilgavad meie silmad vastu pimedat talve, ja aega, ja ajalugu.” – Viivi Luik

*„Kas siis armastuse jõud ei vii meid kokku, kas armastus pole piisav argument, ja kui ei ole, siis mis ajast ei ole?”
* Keegi ei saa aru, mida naised tahavad.
* Inimkond on hull ja tapahimuline.
* Õnn – see on võimalus tema meeldivat tööd, olla armastatud ja armastada ning olla kasulik oma rahvale ja kogu inimkonnale.
* Jumalat ei ole olemas. Selle mõtlesid välja kurjad inimesed, kes tapsid ja rõhusid. Mõtlesid välja, et ennast õigustada.
Ideekaart 4 raamatu kohta #1 Ideekaart 4 raamatu kohta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dreadhead Õppematerjali autor
Ideekaart. Sisaldab ülevaadet neljast raamatust - Tammsaare "Tõde ja õigus" I ja V osa, Elin Toona "Sipelgas sinise kausi all" ja Mati Unt "Sügisball"

Sarnased õppematerjalid

Ideekaart
5
doc

Ideekaart

Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura ­ Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask ­ üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer ­ arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo ­ Shveitser Theo oli andekas mees, kuid teda ei võetud tool tõsiselt. Theol oli

Kirjandus
Tõde ja õigus 1-osa
3
pdf

Tõde ja õigus 1. osa

"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nend

Kirjandus
Tõde ja õigus-- kokkuvõte
10
doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ­ ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega.

Kirjandus
Tõde ja õigus-kokkuvõte
4
doc

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule

Eesti keel
Tõde ja õigus-kokkuvõte
6
docx

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule

Kirjandus
Tõde ja õigus I- kokkuvõte
6
docx

Tõde ja õigus I , kokkuvõte

Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge TÕDE JA ÕIGUS I Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht.. .....................................................................................................1Sisukord ............................................................................................... .......2Kokkuvõte............................................................................................. ....3-4 Tegelased................................................................................................... 5Autori sõnum.........

Kirjandus
Õpimapp - Tammsaare ja Gailit
29
doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

(1919) on peategelaseks naine, kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused. 1920. aastatel jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit" (1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees" (1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel.

Kirjandus
Anton Hansen Tammsaare --Tõde ja õigus
3
odt

Anton Hansen Tammsaare - "Tõde ja õigus"

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale,

Kirjandus




Kommentaarid (1)

uinuvkaunitar profiilipilt
Silva Soosalu: väga hästi koostatud.
22:15 23-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun