"Tõde ja õigus" Süütundest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

"Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte

kui poiss loobib kive ja koer ründab tagant, vanamees jääb alati kaotajaks. Kuni Pearu kord poissi taga ajades koera maha laseb. Koer oli Mardile kallis ning kui Juss ja Andres kohale jõuavad on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et koer ajas tedrepoegi taga ning seetõttu oli sunnitud ta maha laskma. Pearu lööb oma valedega läbi ka kohtus, niiet Andres tõega õigust kätte ei saa. Tõde ja õigus on Andresele tähtsad ja pettudes leiab ta, et tõega ei jõua kuhugi kui teine valega vastu hakkab. Naabrimeest kemplemine on kui ainuke püsiv asi Vargamäel ja ükskõik kui palju Andres ei püüaks tülisid ära hoida ehitades eraldi teid ja tugevaid aedu, leiab Pearu ikka põhjuse Mäega tülitsemiseks. Jussil, Andrese sulasel, pole ka Vargamäel kerge põli. Kurdab tihti, kuidas peremees tööga tapab, kuid ometi jääb teiseks aastaks ka pärast esialgse tüdruku Mai lahkumist

Kirjandus

3

doc

Tõde ja õigus

mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Aeg möödus ja lapsed kasvasid aina täiskavanumaks, aeg oli nii kaugel et lapsed armusid juba ja nii juhtus ka Liisiga, kes oli Andrese tütar, ja Joosepiga, kes oli Pearu poeg. Kuid ega vihavaenlased ei saa ju lubada et nende järglased suhtlevad omavahel ning seetõttu suhtlesidki Joosep ja Liis salaja, sellest teadis ainult Mari, kuna tema oli alati laste poolel. Tõde oli see, et Vargamäel poleks need kaks noort õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painasid minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid, kuid tunded pääsesid võidule ja noored said õiguse olla koos ja olla armastatud. Nad sirutasid oma tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma. Vanemate kohus on oma lapsi kasvatada, kuid tegelikult jättis Andres selle kohustuse rohkem Mari kanda

Kirjandus

5

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I"

tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, nii et Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese

Kirjandus

4

doc

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Eesti keel

3

doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh

Kirjandus

3

docx

Vargamäe naised

Vargamäe naised Vargamäe asus keset soid ja rabasid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt jaolt vee all. Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd är

Kirjandus

11

doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

narrib tema sind üheksa korda vastu.“  “Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“  “Möödunud õnn on surnud õnn.“  “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“  “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2  lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele

Kirjandus

2

doc

Tõde ja õigus

arvestanud ka naise töövõimetega, mis põhjustaski naise surma, millele järgnes elu allamäge laskmine. Ka Pearu elu polnud meelakkumine, sest polnud ju kerge mitme eest ,,rehnutti" pidada ja Andresele pidevalt uusi vingerpusse välja mõelda. Mulle tundus, et see tegelane võttis Andrese vigurdusi naljana, kuid ka mingisuguse imeliku kohustusena, et ta peab jälle tagasi tegema. Andres, aga võttis naabritevahelist kaklust kui lahinguid, milles pidi ilmtingimata võitma tõde ja õigus, milelga ta ei jõudnud kuhugi ja võiduks pidi ta tõde ja õigust moonutama. Ka Pearu naisel polnud elu nagu lill, sest Pearu tuli pidevalt koju purjus ja väga halvas tujus, sest naaber oli jälle midagi tagasi teinud ja sellepärast, et tal paha oli hakkas ka naist ja lapsi tögama. Naist kutsus ta lambasihvriks, mis ei olnud mehest ilus, sest naist tuleb ikka hellitavalt kutsuda ja teda hoida. Arvan, et naine tundis südames ennast

Kirjandus

Kommentaarid (0)