Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn (0)

Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn
Kui keegi on leidnud oma elus õnne, siis kindlasti leidub kusagil keegi, kes kannatab selle pärast. Oma sõpra õnnelikuna nähes on kõik rõõmsad, kuid sisimas on neil kadedus . Tihti tähendab ka ühe inimese õnn teise õnnetust. Kui keegi armastab kedagi ning ei leia vastuarmastust, siis muutub ta õnnetuks.
Kõige parem näide raamatust õnne sündimise ja kannatusega on Krõõda surm. Andres oli kaua oodanud, et ta saaks endale poja. Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega . Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: „Poiss võttis mu hinge seest.“ Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam perenaist.
Tammsaare „Tõde ja Õiguses“ on just nii, et õnn tuleb koos õnnetusega. Mari läks Andrese juurde elama, et tolle lastel oleks olemas ema. Kuna krõõta enam ei olnud, siis pidi keegi Mäe talus perenaise kohustused üle võtma. Krõõt teadis, et Andres sellega üksi hakkama ei saa ja paluski Mari enne surma uueks perenaiseks. Mari tegigi nii, kõik olid õnelikud peale Jussi , Mari mehe. Naine lahkus saunast jättes Jussi teise mehe pärast. Ta oli õnnelik,et sai parema elu peale, aga Juss mitte. Mees käis teda palumas, et too sauna tagasi tuleks, sest kokkulepe oli selline, et Mari tuleb sealt varsti tagasi, kuid asjatult. Ta ei tulnud. „Igaüks tunneb ainult iseenda südant,“ ja peabki tundma. Mari järgis seda, mis süda talle ütles, kuigi tal oli ka Jussist kahju. Möödusid päevad ja Juss enam ei suutnud, tegi enesetapu. Pärast seda polnud enam Mari elu endine. Mari õnn oli Jussi õnnetus.
Selleks et õnnelik olla peab palju vaeva ka nägema. „Tee tööd, siis tuleb ka armastus“ nagu on Tammsaare oma teoses öelnud. Miski siin elus ei juhtu ise, peab pingutama. Raha ja jõukus ei kuku sülle, see tuleb väja teenida. Andres töötas palju, et talu oleks korras ja kõik sujuks hästi. Ta leidis naise, kelle tõi enda juurde elama. Alguses olid nad õnnelikud, kuid ajapikku nad harjusid sellega ning see õnn pöördus õnnetuseks. Krõõt ei tahtnud enam seal töötada. Õnnetuseks armus temasse ka veel naabrimees Pearu. Õnn, mis oli Krõõda ja Andrese vahel, muutis Pearu õnnetuks ning hiljem neid endid .
Täielikku õnne ei ole olemas. Õnn on olla rahul oma eluga, seda pole mõtet otsida. Ta tuleb ise inimese juurde, kuid koos temaga tuleb ka alati õnnetus. Vahel juhtub nii, et ühe inimese õnn on teise õnnetus, seda ei saa muuta.