näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab.Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid
Siim Kommel AL-3 TÕDE JA ÕIGUS A.H.Tammsaare Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu.Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike. Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Varg...
Töötaja Haridus Vanus Sugu Staaz firmas Pille kõrgem 43 n 15 Malle rak.kõrg 29 n 4 Kalle kesk 51 m 16 Jüri kõrgem 46 m 9 Mari kesk 24 n 2 Juku põhi 65 m 31 Juhan kesk 36 m 14 Ants kesk-eri 38 m 6 Pearu kesk-eri 35 m 9 Tiina rak.kõrg 27 n 7 Tiiu kesk 34 n 18 Tiit kõrgem 49 m 16 Liis kõrgem ...
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega.
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvav...
Teda ei näi eriti huvitavat seltskondlik positsioon. Üksküla jaoks on näitlemine nagu töötegemine nagu iga teine ja ta ei pea end väga heaks näitlejaks, kuid petab hästi ära. Ta on väitnud ka, et tal on väga raske mängida koos näitlejatega, kes mängivad saalile, mitte partnerile. Üksküla arust lavale minnakse ikka partneri pärast ja temaga mängima. Tema jaoks on näitlemine kui sõltuvus. Laval võib Üksküla lummavalt särada kuninga, vürsti või Pearu rollis, tavaelus aga tänaval märkamatuks jääda. Nagu helilooja Arvo Pärt tegi ka Üksküla harvanähtava zesti kinkis enamuse rahast heategevuseks: teatriveteranidele ja lastekodulastele. Orvuna üles kasvanud ja mitte iial luksuses kümmelnud kolmekordne vanaisa loobus miljonist. Aarne Üksküla on elav legend. 46 aasta jooksul on tema kontol üle 130 erineva rolli teatris ja ekraanil. Enesekriitiline vanameister on korduvalt teatanud oma lahkumisest, aga 72-aastaselt
autoril on kasutada palju võimalusi: ta pole seotud mingite maiselt praktiliste asjaoludega, vaid üksnes teose väljendusvõimega, ilmekusega. Mis veel oluline - leiutades mõne ehitusplaani võtte, ta võib selle kaudu intensiivistada ja sügavamaks teha teose sisu. Üks osa ehituslikke võtteid olenevad tegelaste koosseisust, nende iseloomudest, olustikust ja ideestikust. Need oleksid loomulikud võtted. Näit. kui ,,Tõe ja õiguse" esimeses köites kõik ehitub Andrese ja Pearu kontrastsusele, siis see kontrastsus on väga tähtis võte selles romaanis, kuid ühtlasi see on iseenesest väga reaalne ja seega siis loomulik. Kui aga ,,Tõe ja õiguse" köidete lõppudes on tähtsal kohal emamotiiv ning III-s ja IV-s osas on ema surmamise motiiv eriti suure puäntilise väärtusega, nii kogu ,,Tõe ja Õiguse" välise kokkukuuluvuse kui ka ideelises mõttes, siis peame seda liigitama juba eraldi: see tundub
tuvi tooma, märkab ta, et tema hallist tuvist on saanud sinilind . "TÕDE JA ÕIGUS 1." A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? 19. sajandil Vargamäel. 2) Peategelane Peremees Andres on üleaedse Pearuga võrreldes palju arukam, sest ta ei nori ega algata tühja koha pealt tüli. Andres on nutikas: tihti juhtus, et Pearu jäi Andrese vembu tõttu pika ninaga. Oma rammu poolest on ta ümbruskonna meestest tugevam. Andrest iseloomustab sõna "töökus", sest ta rabab talus tööd teha, vahel isegi söögipausi pidamata. Üldiselt on ta rahulik, aga kui toimetatakse või räägitakse tema selja taga, ärritub mees väga. 3) Probleemid · Kas vägivald on ainus tülide lahendaja? · Kas mujal on parem kui seal, kus me hetkel elame? · Alkoholi liigtarbimine
tuvi tooma, märkab ta, et tema hallist tuvist on saanud sinilind . "TÕDE JA ÕIGUS 1." A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? 19. sajandil Vargamäel. 2) Peategelane Peremees Andres on üleaedse Pearuga võrreldes palju arukam, sest ta ei nori ega algata tühja koha pealt tüli. Andres on nutikas: tihti juhtus, et Pearu jäi Andrese vembu tõttu pika ninaga. Oma rammu poolest on ta ümbruskonna meestest tugevam. Andrest iseloomustab sõna "töökus", sest ta rabab talus tööd teha, vahel isegi söögipausi pidamata. Üldiselt on ta rahulik, aga kui toimetatakse või räägitakse tema selja taga, ärritub mees väga. 3) Probleemid Kas vägivald on ainus tülide lahendaja? Kas mujal on parem kui seal, kus me hetkel elame? Alkoholi liigtarbimine
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tu...
o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. o 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi o oluliseks peab mõistust ja tundeid o matsi ja vurle kontseptsioon Tammsaare mõtteid selle kohta: ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane
saatana arhetüüp, don Juani arhetüüp Margarete vallutamisel, lepingu motiiv, olemise probleemid (Hamlet), kingituse arhetüüp, viited teistele tekstidele nagu nt ,,Dekameron", piibel, ,,Don Juan", ,,Jumalik komöödia" 53. Levinuim rändarhetüüp on hea ja kurja vaheline võitlus 54. Vargamäe Andrese ja Fausti sarnasus: Fausti selja taga Issand, Andrese suhe piiblisse tõsine ja püha. Faust ja Mefistofeles vastandid, Andres ja Oru Pearu vastandid. Surmastseenide sarnasus näitab Tammsaare kavatsuslikku sarnasusetaotlust Goethe teosega.
kuulma etteheiteid oma mehe suust ning võrdlust kadunud Krõõdaga. Ainukeseks lohutuseks tööga täidetud päevades oli Mari ja Andrese esimene poeg Indrek. Temaga oli Maril eriline suhe ja lapski hoidis oma ema erilise hoolega. Teisi lapsi, olgu nad Krõõda või tema enda omad, hoidis Mari ka ning kaitses Andrese vihagi eest, kuid Indrek oli talle nagu meenutuseks neist õnnelikest aegadest, mis olid kunagi ammu olnud. Kui Andrese ja Krõõda esimene tütar suureks kasvas, oli tema ja Pearu poja Joosepi sõprusest välja kasvanud armastus. Kui Liisi isale rääkis, et tahab Oru Joosepiga abielluda, oli Andres sellele vastu. Aga tüdruk ei hoolinud isa vastuseisust ning oli valmis isegi sauna minema, et ainult saaks Joosepiga olla. Kahekesi kavatsesid nad Vargamäelt ära minna. Liisi uskus, et ei armastagi seda kohta, sest kõikjalt vaatasid vastu vaid halvad mälestused, ent kui ta viimaks lõplikult väljamäelt alla sõitis,
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kir...
vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev rahapuudus -> vähe süüa, närvilisus -> nooruses tervisehädad. Treffneri kooli lõpus hakkas ise kirjatöödega teenima. ("Tões ja õiguses" Indrek -> Tms, Pearu -> Tms-e isa). Treffner võttis vastu kõik need in-d, kes teistest koolidest välja visatud, tähtis raha, koolist käis läbi eri rahvusi. Oli kuivi, oli avatuid, avara silmaringiga õpetajaid (T&Õ II osa). Tms-e raputavad üles loodusõpetuse igasugused tunnid (seal head õpetajad). Tms kindel usk, rituaalne religioossus lööb kõikuma -> et jum-t pole, taevas on vaid tähed. Tms kirjutas ise väga vähe erakirju, igast kirjavahetust vähe (masendav rahata olek)
Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu. Seda tõde hakkab lõpuks taipama ka Pearu, kes tajub, et Oru hakkab Mäele alla jääma. Pearu ja Andres mõlemad jäävad lõpuni oma loomusele truuks: avarama eluvaatega Andres muretseb maa ja rahva saatuse pärast, individualistliku mõtteviisiga Pearule teeb muret eeskätt Oru talu, suguvõsa ning selle nime edasikestmine. Orut võiks päästa ja õitsele viia Andrese moodi inimesed-tegutsejad, mõistab Pearu. Sellest siis ka painajalik plaan pärandada talu Krõõda järeltulijatele. Vanamehe kiusliku kavatsuse võidab üksnes minia südameheadus.
· Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille. · Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli. · Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon. · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk. · Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk. Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees,
viljakas. Ei saanud öelda, et oleks vilets, sest teine peremees sai seal elades piisavalt rikkaks. Andres läks sinna elama lootusrikkalt. Andres tundis jõudu, et ta saab hakkama. Pearul oli parem maa, kuna oli varem maksnud suurema summa, kui maadejagamine oli. Võitlus inimese ja maaga. Armastus maa vastu. Esimese osa märksõnad. Tõde on erapooletu nentimine, fakt. Õigus langetatakse kohtuotsuse põhjal, ei pruugi tõega kokku langeda, subjektiivne. Pearu jaoks oluline õigus,oli valmis kohtus valetama, tõde polnud oluline. Andrese jaoks oli tõde olulisem, ei tahtnud valetada. Teose alguses oli Andres entusiastlik. Ta pidas oma peaeesmärgiks teha Vargamäe talust tema järglastele sobiv elamispaik. Andres töötas ja rabas päevad läbi seetõttu, et tema lastel oleks seal tulevikus hea elada. Raamatu lõppedes pidi ta oma lastes aga pettuma, kuna ükski neist ei soovinud Vargamäele naasta
sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli, Piibu- Leenu, Julk-Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Kupu-Kai, Sauna- Madis, Torupilli-Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: pseudo-Praxiteles, lisas senistele oma lava-Pearu. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk,
· Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (mida ise lugenud neist lähemalt) ÄRGE VÕTKE SEDA KÕIGE ALUSEKS, EKS OLE, MA POLE AMMU LUGENUD! Esimene köide võiks olla inimese võitlus maaga, ise ütleb ,,Inimtsivilisatsioon ei ole jõudnud õigluse ideaalini, sest inimesed tõlgendavad tõdede kritieeriume kui ... suhteliselt." Tahab kindlasti näidata ka eestlaste visa võitlust loodusega. Eismene köide on talupojaromaan, kus kaks peremeest, Andres ja Pearu, kaklevad. Andres rügab tööd teha, Pearu teeb niisama nagu miskit. Algab 19. sajandi lõpuga. Pearu on sealt välja söönud mitmed peremehed. Andes teeb vea sellest, et arvab miskit.... Teine köide on Indreku kujunemisest, Indrek koolis inimene ja jumal. Visatakse välja, sest kirjutab, et Jumalat pole olemas, sest armastab Mauruse tütart, kes sureb tiisikusse. Kui ta on suremas haige, kirjutab Indrekule kirja eesti keeles, mille kohta on enne öelnud,
Pakub välja tüüpe. Vastus romaani lõpus. Allkirjad hiljem pandud. 1926 "Tõde ja Õigus I" "Inimese võitlus maaga" 1929 "Tõde ja Õigus II" "Inimese võitlus jumalaga" 1931"Tõde ja Õigus III" "Inimene ja revolutsioon" 1932"Tõde ja Õigus IV" "Inimene ja armastus" 1933"Tõde ja Õigus V" "Resignatsioon" (Allaandmine) "Inimene ja inimene" palju tõlgitud! Romaan keskendunud tõe ja õiguse kehtivuse ??????? probleemidele. Võrreldud Piibliga! Nt. Pearu kui saatana kehastus. Patu ja lunastuse mõiste sees ( Mari). Maa muutub Andresele piinaks ( jumaluseks). Mõiste Neetud Maa 1939 "Põrgupõhja uus vanapagan" Põhineb rahvaluulele. Kaval Ants on halb, vanapagan hea ( rahvalugudes on vastupidi). Algab nii, et vanapagan tuleb maale, et õndsaks saada (läbi töö). Tegelikult ei jõua kuskile, Kaval Ants tõmbab naha üle kõrvade. Sees kättemaksumotiiv. Allegooriline romaan. 1934 "Elu ja armastus" Lahkab inimhinge ja tundeid
1926-1933 epopöaromaani ,,Tõde ja õigus" osad. I osa võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III osa võitlus ühiskonnaga, IV osa võitlus iseendaga, V osa alistumine ehk resignatsioon. ,,Tõde ja õigus" Ajastu Tegevuspaik Peategelased I osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu II osa 20.saj algus Mauruse kool Tartus Indrek, Mauruse tütar Miralda, Tiina III osa 1905 Tallinn Indrek IV osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin V osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina, Andres,
Motiiv:uhkus ei luba vigasena Kõrbojale minna,aga peale seda ettepanekut ei hooli ta enam ka kooselus Eeviga. Tõde ja õigus I(1926):Abielupaar Andres ja Krõõt saabuvad Vargamäele uude kodusse Eespere e Mäe tallu.Läheb kohe mutta vajunud lehma päästma.Krõõt oli Vargamäe pärisperenaise etaloniks.Jussi surm jääb Andrese ja Mari südant koormama.Oma laste surmas näeb Mari Jussi kättemaksu.Eesperes suur töörühmamine.Tagapere e Oru peremees Pearu vaatab,et elu igav poleks.Vargamäe inimsuhetes paju halba.Pearu parandab Krõõda matusteks soosilla.Andres suur töömees.Elu karm.Põhituum võitlus maaga.II jagu(1929):Võitlus jumalaga.Indrek vaatleje ja mõistja,inimsõbralik ja rahulik.Ta aitab väikest tüdrukut Tiinat,kel vaja usku ja kindlust haigusest jagusaamiseks.III jagu(1931):Võitlus ühiskonnaga.Indrek saabus Tln,sattub 1905.a revolutsiooni tegelaste hulka,osaleb salajastel koosolekutel.Päästab
Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt (Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost), läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu, Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja-
inimesest. Kõikidel tegudel on tagajärjed. Indreku ja Mari vahelised probleemid. Indrek on peale revolutsiooni (1905) saanud täiskasvanumaks. IV osa Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted. Indreku ja Karini suhted- õnnetu abielu. V osa Alistumine. Põhiprobleem: Igaühel on oma tõde ja õigus. Allaandmine: Indrek läks tagasi Vargamäele; Pearu tunnistab, et Andrese õigus oli tugevam; Andres lõpetab töö rügamise; Andres kolib sauna; Indrek alistub maale ning lahkub; Andres tõdes, et maa on selline, nagu ta on. 6. August Gailiti elu ja loomingu ülevaade · Sündis Valgamaal ja õppis ka seal. · Pärines segaabielust- isa lätlane, ema saksastunud eestlane- kodune keel läti. Peres viis last · Tegutses ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias
Sel teel armus ta isa Gorioti tütresse Delphine´i. Armastus oli vastastikune. Goriot toetas neid kuni oma surmatunnini ning ei tahtnud muud, kui et tema laps oleks õnnelik. Paralleele saab tuua teise realismi kirjaniku vahel. A.H.Tammsaare oma teoses ,,Tõde ja õigus" käsitleb samamoodi inimeste vahelisi suhteid ilma ilustamata. Siin pole küll probleemiks armastus ja raha, vaid inimsuhted ja teistest parem olemine. Vargamäe Andres on mõistlik mees, kuid tema naaber Oru Pearu mitte.Nende pidev omavaheline nääklemine lõhub nii nende vahelisi suhteid kui ka koduseid. Soov olla teisest ükskõik kuidas parem, ei too lõpuks kummalegi osapoolele edu. Teisalt võib tuua näiteid tänapäevast, kus noored naised abielluvad endast 50 aastat vanemate meestega. Nad arvavad, et see on kiire moodus rikastumiseks. Naised on samuti välja mõelnud uusi mooduseid, kuidas teenida raha. Interneti teel on hakatud müüma oma süütust. Kuhu on kadumas väärikus
9 iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelik analüüs ning oskus väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seostes, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. Mõningaid paralleele võib ka tõmmata piibliga. Tammsaare kasutas oma loomingus ka autobiograafilisi tegelasi, näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi. Tammsaarele on omased veel ka pikad laused, hästi läbi mõeldud sõnakasutus ning pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese
Tammsaare ,,Tõde ja õigus " Jutt naabertalude elanikest, kelle tegevuste hulka kuulub Inimese võitlus maaga. I lisaks maatööle teineteisele vingerpussi mängmine ja Andres on töökas, kes üksteise ületrumpamine. Andres püüab leida tõde, töötades peab tähtsaks ausust. väsimatult, sealjuures tajudes, et õigus jääb siiski Pearule. Pearu on seevastu Andres mõistis, et võitlus maaga kestab igavesti ja annab salakaval ja visa hingega. heal juhul tulemuseks vaid viigi. Ibsen ,,Nukumaja" Helmer, kes saab panga direktoriks on abielus väga särava ja Oma tunnete alla ilus Noraga. Naine on äärmiselt armastusväärne oma surumine, et olla kellelegi
Hommikul võttis tema isa ta seal vastu. Indrek pani tähele isa konksus näppusid ja selga, millest ta hiljem ka emale rääkis. Sellepeale oskas ema vastata ainult seda , et sa alles nüüd märkasid. Indreku noorem vend Ants vihastasoma jutuga Indreku välja ja Indrek lahkus. Mööda jõge minnes kohtus Indrek Tiiu ja Kadriga, kes hakkasid Indrekult tema hariduse kohta pärima, kuid hiljem pettusid selles. Soos kõndides nägi Indrek Pearut ja läks teda tervitama ja ka Pearu võttis ta naeratusega vastu. Kuid nad ei osanud midagi erilist rääkida. Kuid Indrek kohtas Pearut hiljem veel baaris, kus Pearu rääkis, et kuidas ta pidas Indrekut ennem hobusevargaks, kuid enam ei pea, kuna too oli teda ,, teise pere isa"-ks kutsunud. Indrek jõudis veel kohtuda ka ristiisa Tiiduga, kes tahtis temaga poliitikast ja isamaalisusest rääkida, kuid põhiliseks rääkijaks jäi Tiit ise. XIX Indrek jõudis õhtupoolikul,enne päikese loojangutkoju
näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab
tuginev, filosoofiline romaan, prototüüpidega teos, subjektiivseid tõekriteeriume andev, moraalsele aspektile tähelepanu koondav teos. Hoolikalt kavandatud struktuur- algab Andrese ja Krõõda minekuga Vargamäele, lõpeb minekuga Vargamäelt. Tammsaare tahtis 24 avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid, sest maaelus tajus intensiivsust ja tõsidust. Inimene. I osa 1926 ja kujutab Eesti elu aastatel 1870-1900. Peategelased Oru Pearu ja Vargamäe Andres. Võitlus maaga. II osa 1929 tegevus 20.saj algul. Indrek, Ramilda, Maurus. Võitlus Jumalaga III osa 1931 tegevus 1905-07. indrek ja Kristi. Revolutsioon. Võitlus ühiskonnaga IV osa 1932 tegevus 20ndad aastad Tallinnas. Indrek, Karin, Tiina. Võitlus iseendaga V osa 1933 tegevus 30ndad aastad. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Alistumine e resignatsioon Andrese suhe maaga kui (looja) armastus ja võitlus (kuna tahab vormida maad oma tahte järgi). Töö
Kas teile ei tundu, et kuskil on tehtud viga? Äkki on alustatud valest otsast? Kõigepealt tuleb tekitada huvi. Ja mis tekitab huvi enamuses noortes inimestes? Äratundmine. Arusaamine. Reaalsus... olgu, vahel ka reaalsuse kaotsiminek. Igatahes, pigem jõuline sündmustele orienteeritud tempokas teemakäsitlus kui pikk ja igav tegelaste sisemonoloog. Äkki tuleks kõigepealt alustada sellest, mis on praegu ning alles seejärel minna ja vaadata, mis oli varem? Siis kui elasid Andres ja Pearu või see paganama veider kuningas Oidipus? Ah, kurat seda teab. Peaasi, et igav ei oleks... (Ajalehele Sakala antud interviust) Kuidas valmis teie esimene raamat «2 grammi hämaruseni»? Ma olen suurepärane alguste kirjutaja, aga need ei taha kuidagi lõpuni jõuda. Keskkoolis alustasin ühte järjekordset lugu ja ülikooli teisel kursusel leidis see lõpu. Pöördusin käsikirjaga tollase menukirjaniku Aidi Valliku poole. Tema omakorda suunas mind Doris Kareva juurde
funktsiooni, vaid pigem kui valulist ja paradoksaalset protsessi siin ja praegu -- ka väikestes inimlikes valikutes. Kui palju on Tammsaare naistes tema naist? 28.12.2001 Maris Balbat Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi Pole vast üheski maailma paigas elu ja kunst nii segi läinud kui Eestis seoses A. H. Tammsaare loominguga. "Tõe ja õiguse" Andres ja Pearu on muutunud rahvuslikeks arhetüüpideks, kes ilmselt kunagi ei aegu. Vähe sellest, kirjaniku kodutalu Tammsaare-Põhjat hüütakse hoopiski Vargamäeks, ja seda mitte ainult rahvasuus. Kuigi on seletamatagi selge, et mingit üks-ühest elust mahakirjutamist ei saanud olla, kirjaniku enda võimas anne ja kujutlusvõime lõid elu lähtematerjalist sedavõrd suure üldistusjõuga kujud. Kuid Tammsaare loomingus on ka varjatumalt ja vähem tähele
allikat“. Kuid kui ta lõpuks koju tagasi jõudis, mõistis, et parim koht, kus olla on kodu. Tammsaare „Tõde ja õigus Jutt naabertalude elanikest, kelle tegevuste Inimese võitlus maaga. “I hulka kuulub lisaks maatööle teineteisele Andres on töökas, kes peab tähtsaks ausust. vingerpussi mängmine ja üksteise Pearu on seevastu salakaval ja visa hingega. ületrumpamine. Andres püüab leida tõde, Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja töötades väsimatult, sealjuures tajudes, et õigus võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi jääb siiski Pearule. Andres mõistis, et võitlus teise vaatevinklist – need on võtmesõnad
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja
Epopöa alguses lähevad Krõõt ja Andres, vastabiellunud üles Vargamäele, kuhu nad ostsid talu.Krõõt järgnes oma mehele kõikjale. Ta oli truu naine. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, sest karjamaad on vee all ja hooned korrast ära. Nad alustavad tööd, mis kestab kogu elu. Andrese tööd maa harimisel kannab pühendumus ja jõulisus, sest maaga võideldes ei ole lihtne võitjaks tulla. Vargamäe koosneb kahest osast: taga- ja eesperest. Teine talu, kus elab Pearu, on jõele lähemal ja parema maaga. Pearu on kange mees, kes tööd ei tee ja veedab palju aega kõrtsis. Tal on plaan uus peremees samuti välja süüa nagu eelmine. Pearu kiusab Andrest ja kord ajas ta sead rukkisse, kuid Krõõda hüüdmise peale tulevad sead tagasi ja Pearu räägib ka vanaduses Krõõda heledast häälest. Need tülid tõstatavad tõe ja õiguse küsimuse. Andres räägib küll tõtt, kuid õigus jääb siiski Pearule. Andreski hakkab tõde väänama ja tõde ning
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja
Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aegajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Peremeheprobleem- ,,Tõde ja õigus"1.köide Ainestik, Andres, Pearu, Krõõt, Mari, SaunaMadis, lapsed, Indrek Ainestik- Realism maailmakirjanduses. Kontrolltöö küsimused: 1. Mis ajal oli Euroopas realism? Realism oli Euroopas 19. sajandil. 2. Mis oli realismi eesmärk? Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas?
- Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida - Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele - Indrek tundis end kodus võhivõõrana - kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust * - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada - veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, kuid Andres vastas, et Indrek ei läinud mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima, ja nüüd kuis Indrek tuli tagasi Vargamäele perele külla ja
sajandi esimese poole Eesti linnakultuur polnud veel jõudnud. Kirjanik kujutab Andrese suhet maaga kui armastust ja kui võitlust. Andresel on vananedes raske vaadata naabrimeest Pearut, kuidas tal vähemasti poeg talu peab, aga tema peab ise tööd rügama ja näeb kuidas kraavid uuesti kinni vajuvad. Siiski, ,,Tõe ja õiguse" viiendas osas sureb Andres teadmisega, et Indreku abiga viiakse täide tema unistus, Vargamäe jõe süvendamine. Pearu ja Andrese tülide kaudu tõstatatakse romaanis tõe ja õiguse teema: kohtus otsitakse justkui õigust taga, ent tõde mattub Pearu krutskite alla. Andres näeb nördimusega, et kuigi tema räägib tõtt, jääb õigus Pearule, kuni viimaks õpib ja Andres tõeväänamise ära. Andresest saab raskemeelne ja kinnine peremees, kes ei salli naeru ega kergemeelsust enda ümber, kes nuhtleb naist ja kelle eest lapsed hoiavad kõrvale. Ta ei mõista, mis on tõeline armastus
tähistades tunnetuslikku nihet Lutsu senise, pigem koomilises võtmes lava- lugemise taustal. 1970. aastal sai Pansost juba mõnda aega kriisis vindunud Draamateatri peanäitejuht. Märkimisväärset osa tema 1970ndate lavastustest – nii Noorsoo- kui Draamateatris – kandis eestluse teema, näiteks Tammsaare „Tõe ja õiguse” III ja V köite dramatiseeringud „Inimene ja revolutsioon” (1970) ning „Inimene ja inimene” (1972; vanuigigi krutskiliku Pearu ereda rolli lõi siin Kaarel Karm). Maailmadramaturgiat esindasid muu hulgas Ibseni „Ehitusmeister Solness” (1974) ja Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas” (1976 lavakooli VII lennu diplomilavastusena). 1974. aastal esietendus „Vanemuises” Kaarel Irdi režiis Oskar Lutsu „Tagahoovis” dramatiseering, mis meenutas küll mõneti vana olustikurealismi, ent oli hea miljöötunnetusega ja polüfooniliselt komponeeritud,
Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu. Seda tõde hakkab lõpuks taipama ka Pearu, kes tajub, et Oru hakkab Mäele alla jääma. Pearu ja Andres - mõlemad jäävad lõpuni oma loomusele truuks: avarama eluvaatega Andres muretseb maa ja rahva saatuse pärast, individualistliku mõtteviisiga Pearule teeb muret eeskätt Oru talu, suguvõsa ning selle nime edasikestmine. Orut võiks päästa ja õitsele viia Andrese moodi inimesed-tegutsejad, mõistab Pearu. Sellest siis ka painajalik plaan - pärandada talu Krõõda järeltulijatele
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda. Franz Kafka ,,Protsess" Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Josef K. ; Huld advokaat; Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe Arreteeritakse täpsustamata mille eest, viib mehe hulluseni asukoha ja läheb talle järgi. Henrik Ibsen ,,Nukumaja" A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Advokaat helmer; Nora (tema naine) Doktor Rank (parim perekonna tuttav) Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" Proua Linde (Nora kunagine klassiõde ja sõbranna) Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, Juristkonsult Krogstad (ta oli kunagi Lindega abielus)
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu. Seda tõde hakkab lõpuks taipama ka Pearu, kes tajub, et Oru hakkab Mäele alla jääma. Pearu ja Andres mõlemad jäävad lõpuni oma loomusele truuks: avarama eluvaatega Andres muretseb maa ja rahva saatuse pärast, individualistliku mõtteviisiga Pearule teeb muret eeskätt Oru talu, suguvõsa ning selle nime edasikestmine. Orut võiks päästa ja õitsele viia Andrese moodi inimesed-tegutsejad, mõistab Pearu. Sellest siis ka painajalik plaan pärandada talu Krõõda järeltulijatele.
Jalgsema kooli ajaloost on 1981. a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus nimetatakse kahe poja kask).Teavet nende kohta hankisin kirjandusest.
,,Kõrboja peremees", ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,TÕDE JA ÕIGUS" idee raamatuks oli tal juba gümnaasiumis. Romaani tegevus toimub ärkamisajal, üritas kujutada neid probleeme ja isikuvaheliseid suhteid, mis on püsivad, mitte päevakajalised. Teoses seostuvad tegelased Tammsaare lapsepõlvest pärit inimestega. I osa võtlus maaga, see võttis Krõõda elu, Andrese tervise, Mari elurõõmu. Põhilised tegelased olid Andres ja Pearu. II osa võitlus jumalaga (u 5a) Indreku koolielu Mauruse koolis III osa võitlus ühiskonnaga (u 3a) IV osa võitlus iseendaga, võitlus elu endaga V osa - alistumine PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN viimane Tammsaare romaan, ilmus 1939. Teose idee oli saanud eesti folkloorist (Kaval-Ants, Vanapagan), kuid tegelased Tammsaare romaanis on erinevad rahvajuttudest. Peategelane Jürka, tema naine ja laste ema Juula, Kaval-Ants.
Karin jõukast perest, a mitte hästi haritud. Karin loodab kõik oma suure ega lahendada. Meenutab Strindbergi selles idees, et iga abielu on sõda. Karin süüdistab Indrekut oma ema tapmises, Indrek tulistab teda. Sellele järgneb kohtuprotsess, Karin tahab Indrekut tagasi koju. V osa: pigem helge ja rõõmsameelne. Leppimise, otsade kokku sõlmimise osa. Indrek asub kraave kaevama ja jõge alla laskma. Lõpus läheb Indrek rahulikult Tiinaga Vargamäelt alla. Selgub, et Pearu käkid olid tihti tingitud soovist end Krõõdale nähtavaks teha. '34. aastal pärast V osa ilmumist määrati Tmle suur preemia. + vt lisa Pilet nr 21 21.2. I.Bunini elu ja looming, paari novelli analüüs 22.10 18708.11 1953) ELU JA LOOMING. PAARI NOVELLI ANALÜÜS. Sündis Voronezi linnas. Pere pärit vanast aadlisuguvõsast, juuri ka Poolas. Ei olnud rikkad, ei jõudnud linnas elukohta pidada ja kolisid Voronezist maale. Bi ema parema hariduse ja suurema kultuurihuviga kui isa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
