A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" ANDRES JA KRÕÕT (4)

4 HEA

H Tammsaar „Tõde ja õigus“
Andres ja Krõõt
Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel.
Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu , kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskendus vaid õigusele.
Vargamäele tulles olid mõlemal, nii Andresel kui ka Krõõdal, suured lootused ja unistused. Aegamisi mitmed neist saidki teoks, aga pikkamööda venis unistustes kujutletav elamine üle karmiks reaalsuseks. Suur tahtejõud ja tulevikumuusika pani pererahva endast viimast andma. See piinas Vargamäe Eesperet nii, et jättis andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks .
Igapäevane ränk töö ja Andrese nägemus tulevikust viis Krõõdalt silmist sära ja tegi temast tasase mehele järgneja. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud seda isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe pahandamise pärast, kuid ei kurtnud kunagi. Kahest äsja saanud peremehest ja –naisest kujunesid tõsised ja tööd rühkivad inimesed.
Andrese eesmärk viis õnnetu pereeluni. Ülemäärane nõudlikkus ja vaikiv hingeelu muutis pingeliselt rutiinseks kõik päevad. Hoolimata sellest soovis Krõõt olla Andrese meele järele. Krõõt oli väga õnnetu, kui kolmas sündinud laps oli taaskord tütar, sest ei tahtnud Andresele pettumust valmistada, et endiselt ei ole neil Vargamäe pärijat.
Andres pööras Krõõdale hetkeks tähelepanu siis, kui naabrimees Pearu Krõõdaga kokku sattus. Kogu oma elu korrutas Pearu: “Veart eit sel nuabrimehel! Väga veart!”. See tegi Andrese armukadedaks, aga ei pannud välja näitama oma hoolimist naisest. Ilmselt on see eestlaste ürgne tunnus. Eestlane tunneb vaeva ja väärust, aga oma tagasihoidlikkuse ja vaikiva iseloomu tõttu jätab vajaliku tegemata.
Neljanda lapse ootel ei jätnud Krõõt Andrest töös üksi ja ega Andres ei andnudki harjumusest Krõõdale puhkust, sest visioon ideaalsest Vargamäest ei kadunud Andresel kordagi . Neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil lasta unustusse vajuda. Selle ideaalsuse poole püüdlemise võis põhjustada ümbruskond, kes pidas seda rügamist Vargamäe Eesperes tavaliseks. Andres tahtis näidata oma tugevust ning allaandmine ei olnud tema puhul mõeldav.
Paraku kipub olema nii, et kellegi tähtsust enda elus mõistetakse siis, kui seda inimest enam ei ole ning oma hoolimise näitamiseks pole enam võimalust. Muuta ei saa enam midagi, aga hinge jääb tühjus ja kripeldus oma väärate tegude pärast. Nii juhtus ka Vargamäel: Krõõda ja Andrese rõõmuks sündis neljandaks lapseks küll poiss, aga see õnn tõi kaasa ka suure kurvastuse. Vargamägi nõudis ohvrit. Krõõt oli kurnatud ja ta ei jõudnud enam näidata oma sitkust. Andrese käitumine muutus, kui näeb, et ta võib oma naisest ilma jääda. Ta palus jumalat, et too ei võtaks temalt naist ning lubas end parandada. Selleks oli aga liiga hilja, sest saabus naise surm. Krõõda surma järgne Andrese käitumine näitas lõpuks mehe armastust. Andres sai vihaseks, kui ta märkas matustel, et Pearu oli Krõõda jaoks soosilda silendanud ning ta ise polnud sellele mõttele tulnudki. Ta tundis, et isegi Krõõda ärasaatmisel ei suutnud ta näidata Krõõdale tänu tubliduse ja helguse eest.
Andrese ja Krõõda ühist elu võib pidada näitena tänapäeva karjääriinimeste käekäigust. Pingutatakse ulmeliste piirideni, võetakse endast viimne ja makstakse oma tervisega . Andres ja Krõõt oleksid olnud tubli ja edukas perekond ka siis, kui nad oleksid oma toimetusi rahulikumalt võtnud: mõni õhtu märganud istuda õunapuu alla ja nautida hetkeks seda, mis nad on juba saavutanud.
Andrese töine mõtlemine ja Krõõda malbus viis rivist välja tasakaalu ning tõi muutumatud tagajärjed inimelus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 235 allalaadimist

A-H Tammsaare-Tõde ja õigus-ANDRES JA KRÕÕT #1

A-H Tammsaare-Tõde ja õigus-ANDRES JA KRÕÕT #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

235 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

opihoolega Õppematerjali autor

Kirjand, mis analüüsib Tammsaare teose "Tõde ja õigus" Andrese ja Krõõda vahelisi suhteid

tammsaare krõõt andres andres ja krõõt tõde ja õigus h tammsaare

Sarnased õppematerjalid

doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes

Eesti keel

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus

sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants)

Eesti kirjandus

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju

Kirjandus

odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel,

Eesti keel

doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe

Kirjandus

odt

Tõde Ja Õigus 1

välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima.

Eesti keel

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

«Kas paremat ei leind?» küsis perenaine uuesti. «Paremad olid enne mind ära ostetud, või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakand minu hammas: põlnd raha. Aga ega ta siin nii väga hull olegi, las me aga harjume ära, see on ainult esteks nõnda, et ajab hirmu peale.» Nõnda vastas Vargamäe Andres oma noorele naisele, kellele pühas ristimises oli nimeks pandud Krõõt. Aga naist ei lohutanud mehe sõnad ja ta vastas: «Küll meie siin kahekesi sinuga päivi saame näha!» «Päivi saab vaene inimene igal pool näha,» arvas Andres. Sellega jutt lõppeski, kui nad puhkama heitsid esimest õhtut kahekesi oma uues kodus. II Järgmine päev oli määratud uue koduga tutvumiseks.

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid