Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid (0)

Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid 
 
Mina  arvan,  et  Andres  taluperemehena  ei   võtnud   vastu  arukaid  ja objektiivseid  otsuseid, sest 
Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab j a nõuab 
oma  tõde.  Selle  tagajärjeks  tema  plaanid  ja  unistused  seoses  talu  parandamisega  nurjuvad. 
Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma e
  lutingimusi j a korrastada l auta j a 
põllumaad.  See  tal  aga  hästi  ei  õnnestunud,  sest  enamus  energiat  läks  Andresel  Pearuga 
vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega  tegelemiseks . 
Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja s
  uuremast t alust, a
  ga s
  elle asemel 
ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas 
päevast päeva, aga mingit kasu see ei  toonud , sest tal polnud plaani, m
  ille järgi t oimetada. K
  una 
Andrese  arvates  oli  olulisem parandada  enda elutingimusi, mitte  teha  paremaks  oma  loomade 
elu,  tappis  ta  osa  loomi  ja  pidi  neid  lauda  juurde  matma.  Sellega  kahjustas  ta  oma  karja  ja 
haigused said laudas hästi  levida . Peale lehmade surma tuli muretseda uusi loomi ja seega v
  ajas 
see lisakulutusi, aga  rahaga  oli Andresel väga  kitsas . Sellega kannatas nii tema perekond kui ka 
Oru talus elavad loomad. 
Andres  ei mõelnud hoolega  läbi  otsuseid  enne nende langetamist. Kuna ta ei võtnud kuulda ka 
endast  vanemate  ja  elukogenumate  inimeste  nõu,  siis  enamus  otsuseid  tegi  ta  hetkeliste 
emotsioonidega. Kõik talupidamise ja l oomadega s
  eotud n
  õudmised t egi t a omapäi, ilma e
  t oleks 
arvestanud  oma naise, tööliste või sõprade arvamusega. Näiteks kaevates kraave Pearu maale e
  i 
mõelnud ta eesootavatele p
  robleemidele naabrimehega. K
  una k
  raav oli Pearu maal, s
  iis a
  ndis s
  ee 
hea  võimaluse  nääklemiseks.  Andres  kulutas  palju  aega  nuputamisele,  kuidas  Pearut  üle 
kavaldada,  et  oma  tõde  ja  õigust  maksma  panna. Selle asemel  oleks  ta  võinud  teha arukat  ja 
läbimõeldud plaani, et oma talu saaki suurendada ja elu parandada. 
Mina  pole  nõus väitega, et  Andres  luges    Jussi   haual  palvust  sellepärast,  et  keegi  teine  seda ei 
teinud  ja  selleks  et Mari  enesetunnet   parandada.  Mina arvan,  et  peale Krõõda surma oli algul 
juba  Andresel  idee  Mari  endale  perenaiseks  võtta  ja   Juss   jäägu  sauna edasi. Ta  luges  hoopis 
palvust selleks, et  Maris  paremat  tunnet  tekitada, et ta siis ruttu Andresele perenaiseks l äheks j a 
tema lapsed ü
  les k
  asvataks, s
  est A
  ndres ei t ahtnud t egeleda t eise perenaise o
  tsimisega, vaid t ahtis 
saada virka  ja  tugevat  naist,  kes peaks  karmile  tööle  vastu ja jaksaks tööd teha. Kuna Mari oli 
neil tööl, siis nägi Andres, et tema on just see, keda ta o
  tsib ja t al o
  li ka v
  äga i lus l auluhääl n
  agu 
Krõõdalgi  ja  Andres  soovis  oma   kurba   maailma  midagi  uut  ja  rõõmsat. Ka  Krõõt tahtis  oma 
surivoodil  öelda,  et  tahab,  et  Mari  jääkski neile  ja  kasvataks üles  oma  lapsed koos  pererahva 
lastega,  sest  Mari  oli  väga   tubli   töömees  ja  sai  kõikide  töödega  väga  hästi  hakkama.  Ta  ei 
hädaldanud mitte kunagi, et tal oleks raske.