Haridus ei küsi arvamust (0)

Haridus ei küsi arvamust Raamatus   “Tõde   ja   õigus   2”   käsitleti   palju   erinevaid   probleeme.   Toodi   välja   murekohti inimeste käitumises kui ka mõttemaailmas. Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust.   
Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja   Andrese   suhtumine   meenutas   teise   osa   Maurust   ning   Indrekut.   Andres   ja   Indrek   olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi, tähetornist   maailmaruumi,   siis   sai   ta   kohe   aru,   et   jumalat   ei   eksisteeri.   Tänapäevases võrdluses   arvaksin   ma,   et   ta   on   pigem   ratsionalist   ja   reaalainete   valdkond   oleks   temale jõukohane.   Teoses   oli   tema   muutumine   pikas   perspektiivis   küllaltki   hästi   näha.   Kooli saabudes oli ta maalt tulnud naiivne koolipoiss ja jäi oma teadmistele kindlaks ning tahtis neid ka teistele edasi anda, kuid teose lõpu poole sai ta aru, et vahel on lihtsam kellegi ees asjadega nõustuda, kui kogu aeg tõde ja õigust taga ajada. Juba alguses sai see selgeks, et tõe ja õigusega selles koolis asju ajada ei saa. Kui juba õppejõud valetavad ning keerutavad, siis on ka väga raske õpilastel kuskilt eeskuju võtta normaalseks ellusuhtumiseks. Kindlasti ei saa kõik õpetajad kõikidest õpilastest inimesi teha, aga siiski arvan, et valetamise ja susserdamisega ei ole see üldse võimalik. Teoseski oli näha, kuidas Indrek hakkas lõpuks Mauruse sarnaseks muutuma. Samamoodi on ka tänapäeval, õpetajatega, kes käivad koolis tööl selleks, et oma jutt, mis paberilehel kirjas maha lugeda ning siis linnuke kirja saada ja hakata rõõmsalt oma palka ootama on väga raske õppida. Väga paljudel õpilastel tekib tunne, et kui õpetaja ei taha siin olla, siis õpilane ammugi ei taha. Raamatus leidus kindlasti mõni selline õpetaja. Samuti on ka näha, kuidas ei taheta kuulda võtta teisi arvamusi. Kui juba ühe kirjutise pärast, kus erineb mõttemaailm teistest välja visatakse, siis on süsteemis kindlasti midagi valesti.


Armastus oli keeruline nii tol ajal kui ka tänapäeval. Tänapäeval on pigem see erinevus, et jõutakse kõikide sammudeni väga palju kiiremini. Haiget saamine on mõlemal ajal ikkagi valus olnud. Ükskõik, mis moel- kaotad oma armastuse surmale, vastaspool ei tee sinust välja, vastaspool ei näita välja, et sa talle oluline oled jne. Neid viise, kuidas armastusega haiget saada oli nii siis palju kui ka on nüüd.  Teose käigus oli Indrek üsnagi muutunud, kooli minnes ootas teda ees nii palju keerdkäike ja raskusi, millega tuli ühel maalt tulnud poisil hakkama saada. Sõbralikust, ausast ja natuke naiivsest poisist sai raamatu lõpuks valetav ja keerutav noormees, samas julges ta lõpus siiski oma arvamust avaldada ja teistest erineda. Probleeme oli raamatus palju ja kõigele ei olnud alati lahendust. Väga palju sai kooskõlastada ja võrrelda eluolu ja muresid tänapäevaga