Tõde ja õigus 1. osa (0)

Birgit Paiba 11 H
„Tõde ja õigus“ I osa
1.Teose tegevuse aeg hõlmab aastaid1870-1890 .Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts.Mäe talu valdused on väga kesised ja nõuab kõvasti ülestöötamist.Oru talu maad on viljakad ja paremas seisuses ning maaharimine ei nõua nii suuresti tähelepanu ja ülestöötamist nagu Mäe talu. Kõrtsi on kujutatud kui külameeste kohtumispaika.
2.Andres on peremehena väga töökas ja valmis oma alustatu ka lõpule viima, samuti oli ta tugev mees.Pearu öeldud lause Andrese kohta „Aga kange vanamees on sul, hästi kange! Alla’i anna! Mitte’i anna! Kas või tükk küljest, aga ei anna!“
Isana oli ta nõudlik, eriti poegade suhtes. Oli vaja pidevalt tööd teha.Lapse kasvatamine kuulus naise kohustuste hulka.Tsitaat mida Andres ütles „Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus“.
Abikaasana ei pööranud ta piisavalt tähelepanu oma naisele/naistele ja jättis nad unarusse , ning muretses pidevalt oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale „Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta“.
Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-„ Kanged mehed need vargamäe omad !“.
Tema isiksuses meeldis mulle, et ta oli väga sihikindel ja aus.
Ei meeldinud, et ta ajas oma tõde ja õigust liiga kindlameelselt taga ja jättis oma naised unarusse.Ja pidev kemplemine naabriga oli ka väga lapsik , sellest oleks ju võinud lihtsalt mitte välja teha ning tegeleda oma pere ja tööga.
3.Pearu oli peremehena väga salakaval ja krutskeid täis. Pidas pidevalt aru kuidas saada lahti uutest naabritest ja mõtles välja erinevaid plaane selle täideviimiseks.Tahab kogu Vargamäe oma valdusesse saada.Ja käis pidevalt kõrtsi vahet.
Isana oli ta leebem kui Andres, kuna ta ei sundinud lapsi rasket tööd tegema.Ka tema puhul kasvatas lapsi rohkem naine.Isakohustused jäid tahaplaanile.
Abikaasana käitus ta oma naisega halvasti, käis tihti kõrtsis joomas ja kui koju tuli, karjus ja sõimas naist.Ka peksis.Naine käis end Mäe pere juures peitmas. Oli salaja armunud Krõõta.Pearu öeldud lause „See on minu vanamoor ja mina teen temaga, mis tahan !“
Pearu elu seisneski peamiselt naabrimehega tülitsemises, kõrtsis joomas ja kohtus käimises.Pearu öeldu Andresele kui neil tüli oli „Hei, külamees! Kuule, sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, kes tahab verd lasta!“
Andrese öeldu „Oleks veel mõni muu, aga va Oru Pearu.Ma andsin talle paar korda vastu vahtimist, lubas kohtu kaevata.“
Mina arvan, et ta oli südames hea inimene, mis ka mõneljuhul välja tulid, eriti purjus peaga ja kurbade sündmuste juures. Aga tal oli vaja lihtsalt oma elu Vargamäel sisukaks muuta.Pearu öeldu peale Krõõda matuseid „Kuule, sina naabrimees! Veart eit oli sul ! Niisukest änam ei tehta ! Vargamäe silmad ei sua änam niisukest nähja. Hallelooja! Sinu kadunud eide terviseks ! Issand olgu meile armuline !“
4.Mina eelistan Andrest kuna ta oli töökas ja heatahtlikum kui Pearu. Ta polnud nii kiuslik ja suutis andestada , ka Pearule. Ja ta ei peksnud oma naist.Ma arvan, et Tammsaare eelistas samuti Andrest kuna raamatus jääb mulje selline.
5.Krõõt oli naisena väga teotahteline ja heasüdamlik.
Emana tundis ta pisut süütunnet kuna ei olnud oma esimesi lapsi sünnitanud poistena.Kuid armastas sellegipoolest oma lapsi.
Abikaasana oli ta väga truu ja kohusetundlik, kui Andres midagi ütles siis ta ka seda tegi. Oli hea ja kannatlik .Talle oli Vargamäele kolimine vastumeelt, aga abikaasa kohustusest ta leppis sellega .Samas oli ka nukker ja kurnatud , kuna Andres ei pööranud talle tähelepanu ja koormas teda üle.
Perenaisena oli töökas ja usin . Tegi rasket tööd ka siis kui ootas last. Kuulas Andrese antud käske ja tegi neid.
6.Mari oli jutukas ja töökas naine . Oli samas ka väga alistuv ja oma kohustest kinni pidav . Emana oli ta väga armastav ja hoolis enda kui ka Andrese lastest palju. Hoidis nende saladusi ja oli neile igati toeks . Mõnikord ka kaitses neid isa eest. Abikaasana jättis ta oma mehe(Jussi) unarusse kuna oli lubanud Krõõdale, et hakkab tema poja eest hoolitsema .Mees tegi seetõttu ka enesetapu kuna Mari oli pidevalt Andrese juures ja hoolitses hoopis nende pere eest.
Mina eelistan Krõõta kuna ta tudus minule sümpaatsemana. Võrreldes Mariga olid nad suhteliselt sarnased, aga Mari juures ei meeldinud, et ta võttis liiga tõsiselt Krõõda öeldut( palus tal hoolitseda oma pere eest) ja see viis ta oma perest eemale ning mees sooritas armukadeduse ja unarusse jäetuse tõttu ka enesetapu.
7.Eelistaksin olla Andrese laps kuna nende peres isa ei käinud kõrtsis pidevalt joomas ja siis koju tulles naist peksmas ja sõimamas. Lapsena sellist asja pealt vaadata oleks kohutav, eriti siis kui ei saa midagi ka selle ärahoidmiseks teha.Pearu küll oli oma lastega leebem ja ei sundinud neid pidevalt tööle, jään ma siiski arvamusele, et Andrese laps oleks lihtsam ja parem olla.
8.Lugu on kahest perekonnast, kes omavahel pidevalt tülitsevad ja üksteisele nii öelda käkki keeravad.Sellega käib kaasas pidev töötamine ja maaharimine.Raamatu üldprobleem on tõe ja õiguse tagaajamine. Andrese eesmärk on leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures mõistab ta, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Pearule.