Ideekaart (4)

IDEEKAART
Mati Unt „Sügisball”
Tähtsamad tegelased
Eero – On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla.
Laura – Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa šokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene.
August Kask – üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai „Mees ja naine”
Maurer – arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda.
Theo – Shveitser Theo oli andekas mees, kuid teda ei võetud tool tõsiselt. Theol oli romaani vältel palju naisi, kuid lõpuks hakkas talle meeldima Maureri naine, kuid tema ei võtnud Theod tõsiselt ja pöördub vana elu juurde tagasi. Theo küll pakkus naisele omapoolset hellust ja armastust, kuid naine kasutas seda vaid, kui lohutust.
Peeter – umbes 8-aastane, uurib pidevalt enda ümber toimuvat, öösiti kui ema oli ära helistas suvalistel numbritel. Täiskasvanulik maailm on temajaoks huvitav, talle meeldivad kellad. Ta on Laura poeg.
Teose põhiprobleemid ning teose sündmustik ning tegevuspaik
Üksindus, tõugati üksteist eemale, ilmesed polnud suhtlemisaldid, mitte väga avar silmaring . Ei olnud kindlat ühte sündmustikku. Raamatus oli 6 tegelast, kelle elust räägiti kordamööda. Need tegelased puutusid kokku ainult riivamisi . Raamatu lõpus said nad kokku. Näiteks Eero kohtus Lauraga ja nad jäid kokku. (Eerot jättis ta naine maha ning Laura oli oma mehest samuti lahku läinud. Mõlemad olid üksikud ja tundsid end üksikuna). Teoses oli palju erinevaid kohti, kus tegevused pingestusid. Kõigi tegelaste elus oli mingi koht, kus tegevus pingestus. Kõigest räägiti kordamööda ja segamini . Näiteks Laura vaadatud filmis oli üks tegevuse pingestumine. Teine koht, kus tegevus pingestus oli näiteks see, kui Theo käis oma sõbra juures joomingul, tutvus seal mingi uue inimesega (vedurijuhiga), kes varastas Theo sõbra sõbralt ühe jope . See vedurijuht kaotas aga jope metsa ära. Metsast leidis selle aga August Kask, kes aeti autoga alla. (Teda aeti sassi arvatavasti selle inimesega, kellele see jope algselt kuulus). See autoõnnetus oli ka koht, kus kõik tegelased omavahel mingil moel kohtusid. Tegevus toimus Tallinnas, Mustamäel.
Mõtteid teosest

• „Ikka korterisügavustes hiilgavad meie silmad vastu pimedat talve, ja aega, ja ajalugu.” – Viivi Luik
  
• „Kas siis armastuse jõud ei vii meid kokku, kas armastus pole piisav argument, ja kui ei ole, siis mis ajast ei ole?”
  
• Keegi ei saa aru, mida naised tahavad.
  
• Inimkond on hull ja tapahimuline.
  
• Õnn – see on võimalus tema meeldivat tööd, olla armastatud ja armastada ning olla kasulik oma rahvale ja kogu inimkonnale.
  
• Jumalat ei ole olemas. Selle mõtlesid välja kurjad inimesed, kes tapsid ja rõhusid. Mõtlesid välja, et ennast õigustada.
  

Kerttu Rakke „ Kolmas printsess”
Peategelased
Marilyn – Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole üdini halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga.
Jan – Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja vägagi ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga . Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust . Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest.
Rain - Marilyni poiss ja sponsor . Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii „ Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole”.
Teose põhiprobleemid, sündmustik ning tegevuspaik
Teose põhiprobleemideks olid auahnus , silmakirjalikkus, kahepalgelisus .
Sündumstik toimub jällegi Tallinnas. Raamatus oli palju kohti mis pani ennastki mõtlema. Eelkõige kirjeldas see siiski Merilyni elu ilma luksuseta. Teoses kõige põnevamad kohad olid need, kui Merilyn jäi ilma korraga sõpradest, tööst ja poisist, järgmine sellinne huvitav moment oli see,kui ta Janiga kohtus, juba see, kuidas ta temaga tuttavaks sai oli päris ebatavaline ja viimaks see, kui Marilyn sai teada, kes Jan tegelikult on, ning kui Marilyn ise avastas, et on esimest korda oma elus armunud noormehesse mitte noormehe rahasse.
Mõtteid teosest
„Labiilse närvisüsteemiga” (Marilyn)
„Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi”
„Sa oled tõeline unistuste surm”
„kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab” (Marilyn)
A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus” I osa
Peategelased
Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata.
Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik , vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta.
Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline , heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas ) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond.
Põhiprobleemid,sündmustik ja toimumispaik
Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine
Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega.
Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis, ning kuisab Andrest kuis jaksab. Viimane aga alla ei anna.
Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning
külakõrts.
Mõtteid teosest

• Päevi saab vaene inimene igal pool näha
  
• Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.
  
• Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.
  
• Möödunud õnn on surnud õnn
  
• Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis .
  
• Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.
  

A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus” V osa
Peategelased
Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata.
Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta.
Teose põhiprobleemid, sündmustik, toimumispaik
Indrek kolib linnast sünnikoju tagasi ning asuma elama vana Andrese juurde sauna. Talus elavad nüüd Maret ja Sass koos oma laste Elli ja Oskariga. Indrek hakkab tööd rabama, kaevab kraavi ning teeb endale liiga ning puhkamise ajal mõtleb, et lesimisega läheb aeg kaotsi. Sassi sooviks on Vargamäe jõu puhastamine ja süvendamine ning ta kutsub kõrvenurga mehed kokku. Jõe koosolek on suur hetk vana Andrese jaoks. Linnast tuli maale ka Indreku teenija Tiina, algul üheks ööks, aga siis tuli uuesti tagasi, jäädavalt. Eesperre tuleb uueks sulaseks Ott. Tema vaated elule erinevad Vargamäe-mõtteviisist. Ott hakkab taga ajama Ellit ja Tiinat, mis ei meeldi Oskarile. Oskar ja Ott lähevad tüdrukute pärast kaklemagi, aga Sass sekkus vahele. Jama tuleb siis, kui Juuli jääb rasedaks ja Ott ei taha temast enam midagi kuulda, kuid kui Karla oma " lubadused " teoks teeb, siis pole tal Juuli vastu midagi. Lubaduseks oli see, et Karla oli Otti endale koduväiks kutsunud ning lubas talle anda suure maatüki kaugematest aladest . Aga Karla ei pidanud oma "lubadusest" kinni ning Ott tundis end petetuna ja ei kavatsend Juuliga abielluda. Vargamäe jõe puhastamine areneb ning suur osa  Vargamäe allpool olevast maast on juba töödega alustanud. Indrek viib Andrese seda vaatama, aga Andres on väetike ning ei jaksa ise tagasi minna. Indrek kannab teda seljas ja nad puhkavad küünis ning Andres enam ei ärkagi. Siis toimusid ka Andrese matused. Hiljem suri ka Pearu ning pärast matuseid lahkus Tiina Vargamäelt. Tiina võtab kaasa Mareti ja räägib talle, kuidas ta armastab Indrekut. Naised lähevad tuldud teed tagasi ning Tiina räägib Indrekule kõik ära. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga oli Tiina lõpuks õnnelik.Põhiprobleemiks inimeste omavahelistel suhetel , eriti naiste ja meeste omavahelistel suhetel. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts.
Mõtteid teosest

• Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang.
  
• Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema? Ei kuhugi ! Tal pole enam õiget silma ega kõrva.
  
• Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö aitab ikka.
  
• Inimene arvab ikka, kui on täna, siis peab ka homme olema
  
• Inimesest saab vanas eas uuesti laps!
  
•   Ootad , ei tule, ei oota , tuleb!