50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
s1ttakott
Õppematerjali autor
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
Aastal 1972 ilmus esimene eestikeelne kalender. Kalendrid olid Eesti maarahva lugemisvara hulgas loetavamaid, sisaldades piiblilugude ümberjutustusi, mitmesuguseid nõuandeid, aga ka ilmaennustusi terveks aastaks päevade kaupa ette. Välimuselt väike, peopesasuurune kalendriraamat oli oma odava hinna ja suure trükiarvu tõttu kättesaadav. Pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva seadused (1816 ja 1819) Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti
Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast. Indrekul on raha, aga ei täida kogu õppemaksu, aga saab ikkagi sisse, sest on eestlane ja eestluse kinnituseks. Indrek teeb koolistööd uksehoidja, administraator ka öösiti. Aitab ka köögitoimkonnas, katab lauda. Filosoofilises plaanis läheb teema lahti siis kui tekib jumala küsimus. Indreku peres on Piibel omal kohal olnud, linna tulles saavad ta veendumused tugeva põntsu. Tekib küsimus, millised on Indreku arusaamad. Jumalat pidi kohustuslikus korras uskuma. Tuleb öelda, kas
Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik oma kandidaate Riigiduumasse saata. Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid
Millised alad olid tuntud Liivimaana? -4- 22. Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks? 23. Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis? 24. Jüriöö ülestõus. 25. Talupoegade kihid 14. -16. saj. . 26. Gildid ja tsunftid. 27. Usupuhastus ehk reformatsioon. 28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39
europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km
Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised. Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem). HARIDUS. Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid. Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil). 9 Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu. 15. sajand hakkasid tekkima linna koolid. 1432 - esimene linna kool Tallinnas. 1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati. 1526 - asutati Petseri Klooster. 1535 - Wanrad-Köhli katekismus. Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte). Hans Susi - 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid