Tõde ja Õigus (0)

Tallinna Polütehnikum
Anton Hansen Tammsaare „ Tõde ja õigus I“
Andrese visadusest tuleb õppida
Valentin Smeljov 10.12.11

Kui Andres oma naisega esimest korda Vargamäele saabus, oli näha, kui viletsas seisus talu oli, kuna eelmine peremees oli kõik lohakile jätnud. Andres koos Krõõdaga nägi palju vaeva ja oli visa , et samm – sammu haaval talu korda teha. Sealjuures Andres ise tegi palju tööd, niiet isegi sulased kaebasid, et ei jõua temaga sammu pidada, ja et töömees tahab tööga nad ära tappa. See näitab, et Andres oli visa töötegija, et enda vara korrastada ja kasu teenida, isegi kui tööd tuli aastatega üha juurde, oli Andres piisavalt visa, et maale mitte alla anda. Sellisest visadusest saab õppida seda, et kui proovida ja mitte alla anda, siis tehtud töö kannab vilja, et oma peret üleval hoida ning ka et talu saaks iga aastaga korrastatumaks.
’’Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.’’ Nõnda ütles vana Andres nooremale, põhjendades, miks ikkagi peab olema visa ning tööd tegema nii palju. Andres tegigi palju tööd nii maa harimisel, hoonete ehitamisega, lootes et see toob ka lõpuks armastuse ja rahu kõigile. Ilus mõte, ning kui uskuda , siis paljudele on see olnud tugipunkt , millele toetuda, et saada eluraskustest üle rohke rahmeldamisega, tööd tehes ja peret toites, seda mitte ainult Anton Hansen Tammsaare romaanis, vaid ka tänapäeval. Paljud aga pigem annavad alla, et saavutada seda armastust, seetõttu peaksid nii mõnedki inimesed Andrese visadusest õppima. Õppida tuleb aga ka seda, et teised ei pruugi nii tugevad olla, ning sellega peab arvestama, muidu võib see nõrgestada ja kustutada eluvaimu, sellega et nad ei suuda, tugeva inimesega sammu pidada, nagu seda juhtus Andrese naise Krõõdaga.
Visadus ei seisne ainult töö tegemises, vaid ka oma arvamistes ja käitumisega saab visa olla. Andres oli seda kindlasti, ajades taga tõde ja õigust. Alguses oli tal tõesti õigus. Tänu oma visadusele suutis ta Oru Pearuga kohtus käia, kraave kaevata, Pearu koerustükkidele samaga vastata. Paljudel on kindlasti sellest õppida, et kui keegi tuleb sinu vara kahjustama, sind taga kiusama , siis peab olema visa ja õigluse jalule seadma. Tänu sellisele suhtumisele sai Andres teada ka seda, et Oru Pearu oli tema maad endale mõõtnud, mille Andres kohtus käimise visadusega jälle korda sai. On aga vastupidist mõju visadusest näha Andrese puhul, kui ta ei tahtnud oma tütart Liisit mõista, kui too Pearu pojaga abielluda tahtis, kuni selleni välja, et tema põikpäisusest ja visadusest ei tahtnud oma viga tunnistada isegi siis kui tütar saunast koos Joosepiga ära kolis ja ka siis mitte kui nad tulid enda last näitama. Ehk siis, kui olla visa oma arusaamades ja käitumises, peab siiski jälgima, et nendega mitte liiga kaugele minna, vaid osata ka järgi anda ning oma vigu tunnistada.
’’Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud. Teda pole tänapäevani vargamäel!’’ Noor Andres ei näinud oma isa, ega oma ema visadusest midagi õppida, pigem seda, et ilma selleta võib ehk rohkem armastust leida. Pigem töötada nõnda, et see ei riku ei enda ega pereliikmete tervist ning seda saavutada lihtsamat tööd tehes, kui talu pidades. Andrese visadusest saab nii mõndagi õppida, tuleks õppida, aga samas tajuda piiri, kus visadus hakkab pigem kahju kui kasu tooma . Kõige parema näite visadusest nii töös, tunnetes, põhimõtetest annab Vargamäe Andres. Töö tegemise visadus aitas talu kasumit saavutada, samas aga lõhkus suure perekonna ning suurest visadusest rikkus head kavatsused ja ootused oma lastele vastu võetamatuteks. Visadust tuleb õppida, aga kindlasti mitte nii visalt kõigesse suhtuda nagu seda tegi Vargamäe Andres.