ebasoodne. Kui suve alguses oli ilm vilets ja head vilja ei tõotanud siis pärast jaanipäeva ilm muutus ning ka vili ja hein hakkas kasvama, paiguti rohkemgi kui eelmisel aastal. Jaagupipäeva paiku oli madis jõudnud ka piirikraavi jõeni kaevata. Kohe peale ühe valmimist alustas madis ka teist kraavi. Talvel toimus kõva ehitusmaterjalide vedu kuna andres tahtis maksku mis maksab uued kambrid üles ehitada. Palgiveo ajal tulid appi ka ümberkaudsed, ka pearu kes polnud kutsutud tuli ise kohale ja osutus kõige suuremaks abiliseks. Järgmisel kevadel löödi uued kambrid üles kuigi see nõudis palju aega. Sõnnikut tekkis lauta niipalju et lehmad vaevu ära mahtusid. Põllutööd jäid rohkem jussi õlule kuna peremees pidi olema ametis kambrite ehitusel, siis tuli peremees söögitunni ajal appi külvama. Seemendamisel tulid jällegi üllatusena appi naabrimehe hobused.kogu kevad ja suvi kulus kambrite ehitusele
SISU · rumalus haritus K. Ristikivi "Rohtaed" - Juulius Kilimit J. Kross "Wikmani poisid" Tammsaare "Tõde ja õigus"- eelkõige II osa Indrek, aga ka Hundipalu Tiit ja külarahvas A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes)
Mari väga haige(vähk). Kogu teema lõppeb alles 3ndas osas. Mari tahtis surra, et minna Jussi juurde. Mõjutab Indrekut süüdistamisega. Vargamäel puudub halastus, seal peab. Aitas Maril surra. Indrek laseb vihahoos oma tulevast kaasat Karinit püstoliga. Otsib töö kaudu Vargamäel lunastust. Andres ostis Vargamäe, sest see oli kõige odavam, rahakott käis sellest üle Kaks peremeest: Andres :kergeusklik, kohati vägivaldne, Pearu: omakasupüüdlik, tahtis Andrese talu endale saada, lubas ta välja süüa, õel ja vägivaldne, koduvägivald Sarnasus: maa endale himustamine, kavalus, vägivaldsus Millised teised rollid neil olid?! o Külamehed, suhteliselt litsid mehed mõlemad o Abikaasa; halb peksis Mari, samas austas, Pearu peksis ka oma naist aga ei austanud o Naaber; Pearu ässtias Andrest tegema asju, mida ta muidu kunagi ei teeks
Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905.
elanud või tahtnud elada. Kuna kirjandust on nii suur valik erinevatele inimestele,siis saab iga inimene seda ka kindlasti tunda. Sel moel võimegi öelda, et läbi kirjanduse ma avastame endas tõe, me leiame endas enda iseloomujooned ja väärtused. Inimese elu põhieesmärk on jõuda elu ja olemise mõtteni nagu tõestas A.H Tammsaare oma suurteoses ,, Tõde ja õigus". Andres suri rahuliku südamega,sest ta nägi,et tema tõde, mis seisnes töös, osutus õigemaks Pearu valsklusele ja krutskitele rajatud õigustest. Sageli puudub meil julgus tõde otsida ning oskus seda ära tunda. Siin aitabki inimesi kirjandus kontsentraat elutõest.
Vargamäest jäi mulje nagu see koht ei salliks õnnelikku ja rahulikku elu. Tänapäeval ei kiirusta noored pereeluga vaid esikohal on siiski töö. Kahjuks on eestlastel siiski komme end tööga matta. Tavalistes peredes on vanemad hommikust õhtuni tööl ning perekonnaga veedetakse vähe aega. Tundub, et eestlane ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on, vaid tahab alati saada rohkem ja rohkem. Ka praegu tahetakse parem olla oma naabritest, nagu tahtsid seda Pearu ja Andres. Sellise n.ö võistluse pärast kaob varem armastatust tööst rõõm ning tööd tehaksegi vaid selle nimel, et olla teistest parem. Muutunud on varasemast see, et lapsi ei sunnita enam nii palju tööle, kuid ka nendega koos olemiseks ei jätku vanematel palju aega. Usun, et siiski armastuse nimel tuleb töötada ning vaeva näha, kuid tuleb pöörata suurt tähelepanu ka oma perele, et ei kaoks rõõm ning naeratused suult. Kui avada silmad ja pöörata
Inimesed ei raba päev otsa tööd teha, vaid veedavad rohkem perega aega. Käivad palju väljasõitudel või istuvad lihtsalt vabas õhus ja ajavad juttu. Erinevalt eestlastest, sealsed inimesed õhkavad rõõmust ja nad näitavad ka seda välja. On näha, et need inimesed olid rahul oma eluga, ja mis kõige tähtsam, nad on õnnelikud. A.H Tammsaare raamat ,,Tõde ja õigus" on eestlase peegel. Vana Andres ja Pearu olid pidevalt tülis, kogu aeg oli midagi, mille pärast üksteise kallal norida. Need kaks meest kannavad endas eestlasele iseloomulikke jooni: kadedus, viha, uhkus ja egoism. Nagu tol ajal soovis üks naaber teisest parem olla, nii on ka praegu. Tundub, et eestlane ei ole kunagi rahul ega hinda seda, mis tal on, vaid alati tahab rohkem. Erinevalt teistest ei oska meie rahvas väikestest asjadest rõõmu tunda...
A. H. TAMMSAARE Elu ja looming Lapsepõlv ja koolitee Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff) neljas laps. Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja...
loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu
A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I A 1. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa ilmus 1926. aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last
A. H. Tammsaare „Tõde ja Õigus” V NIMI 1. Millal ilmus teose V osa? Teose V osa esmatrükk oli 1933. aastal. 2. Kes on V osas jälle olulised tegelased ja millised nad nüüd oma iseloomult ning käitumiselt on? Andres Paas- Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Pearu Murakas- psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiseli...
Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab uskudes, suurel tööl on magus vili. Kuid ta tegi suure vea, ta unustas teised, kes samuti kannatavad raskuse all. Murest murtud naine sünnitab kaua oodatud lapse ning kaotab sünnitades elu
kergem hoolitseda isa talu eest. Andres armastas töötada, millegi endale kalli nimel. Varahommikust hilisõhtuni rabasid nad Krõõdaga tööd ning ega see elu neil kerge olnud. Ajapikku kasvas ka töömaht ning kahanes innukus rõõmsalt töötada. Tülikas naabrimees Pearu tahtis alati kõigist parem olla ning sestap hakkas ta ka Vargamäe Eesperele vingerpusse keerama, kord ujutas kraavidea vee üle kallaste, kord üritas valedega õiglust jalule seada ja palju muud. Need Pearu teod nõudsid ka Andreselt ja Krõõdalt rohkem tööd ja vaeva, et ikka ilusti ära elada. Krõõt, kes oli pikk, peenike ja õrnuke naine, rabas koguaeg tööd, sest ta teadis, mida tähendab Vargamäe tema mehele. Ta muudkui töötas ja töötas mõtlemata oma tervisele, isegi kui ta kandis last rinna all. Eks kunagi oli ikka nii, et kui naised last ootasid, siis ei teatud midagi lapseootus puhkusest ning sellepärast noored perenaised tegid tööd nii palju
Ta ei hooli teatrist, kirjandusest või haridusest. Õnneks on meil ka kultuurihuvilisi, kes loodetavasti kannavad meie üsna raskena näivat saatust oma õlgadel. Praegult on meie saatus nukrate varjunditega. Pikka aega tõusujoones majandus hakkas lõpuks langema, rahvas sureb välja ning riigikogus on üks kriis, teise järel. Kindlasti peab hakkama kostma Eestimaal varsti ka heledamaid noote nagu oli neid kuulda Tammsaare ,,Tões ja õiguses" kui Krõõt oma sigasid heleda häälega Pearu põllult ära kutsus. Ma loodan, et olukord meie riigis laheneb sama loomulikult kui see leidis oma lahenduse Vargamäel. Liis Jõevee 12A 25.09.2008
teatrikunstist ning kõik need vormid kõnetavad inimesi erimoodi. Minu jaoks muudab kunsti meelelahutuseks elamus, mida inimesed kunstiteoselt saavad. Näiteks romaanist teeb kunsti minu jaoks autori nii öelda hinge avamine oma loomingus. Selle tunnuseks on kindlati kirjaniku "peidetud" vihjed iseenda kohta. Tammsaare on "Tões ja õiguses" on palju tõest kirjaniku enda isikliku elu kohta. On välja selgitatud, et Andrest oli raamatus kujutatud Tammsaare isana, kellel tõepoolest oli Pearu sugune naaber. Teades, et romaan, mida käes hoian ei ole väljamõeldis, vaid sisaldab ka autri tõelist elu ja tundeid, kõnetab see mind rohkem. See on minu jaoks meelelahutus või elamus. Kuna kunsti olemust on keeruline defineerida, siis on ka piir kunsti ja mittekunsti vahel hägune. Minu jaoks teeb kunstist kunsti selle ainulaadsus. Leian, et kunst on niikaua kunst kuni see muutub masstoodanguks. Teiste sõnadega võib öelda, et kõik ainueksemplarid, mis inimest paeluvad on kunst
1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta v...
Minu arvates võib lõpulauset lahti seletada nii, et alkoholi tarbimist ümbritseb mingi humoorikuse ja muheduse vatt, mis omakorda tähendab seda, et pigem juua mõõdukalt kui olla kaine, lugeda piiblit, elada elu mingite kindlate reeglite järgi ja siis kuskil ,,nurgas" tujutseda ja terve maailma peale vihane olla. Nii nagu ka autor tõi välja punktid, kus ta arutles Tõde ja Õiguse tegelaste vahel, kuidas peategelase naaber Onu Pearu oli vägivaldne ja vihane kuid kohati humoorikas, viskas nalja ja ei võtnud oma elu nii tõsiselt nagu peategelane Andres, nii arvan minagi, et kõik mis on naljakas, eks seda enam nii tõsiselt võetagi sest reaalselt tõsiseid jutte ei saa ikka naljaga öelda sest keegi lihtsalt ei usuks neid. Autor ironiseerib selles artiklis põhiliselt selle üle, kuidas soomlased käivad Eestis alkoholi tarbimas, viies sellega meie koha ,,joodikute edetabelis" kõrgemale kui muidu
on. Kes iganes on võimeline andma, on rikas. Nii on arvanud saksa filosoof Erich Fromm. A.H.Tammsaare ,,Tões ja Õiguses" on selgelt näha, mida tähendab vaimne rikkus. See kes pole oma elu jooksul kunagi tundnud midagi sellist, mis rikastaks teda vaimselt, on jäänud ilma millestki enneolematust. Vargamäe Andresel oli armastav naine, kuigi ta ise eriti jõukas ei olnud, ta tegi päevast päeva rasket tööd, saamata nautida oma kätega tehtut. Naabrimees Oru Pearu oli aga üsna heal järjel, naine teda aga ei armastanud, kuna tal olid omad pahed, ta lasi kõik ära teha oma sulastel, vastupidiselt oma vihavaenlasele Andresele. Raamatus toimuvatest sündmustest on selgelt näha, mis teeb tegelikult inimese õnnelikuks, kellele ei ole just kõige rohkem antud. Oluline on ligimeste lähedus ja iseenese püüdlikkus kuskile jõuda. Eluheidikud, kes elavad päevast päeva tänavatel, ööbivad lageda tave alla või
Ta kujutas ette, kuidas ta saab selle maaga rikkaks, kasvatab palju lapsi ning elab koos Krõõdaga õndsat elu kuni surmani. Kõik ei länud sugugi nii, vahest koguni vastupidiselt. Maa ei toonud rikkust, kuna see oli peaaegu soo ning erilist suurepärast saaki sealt ei saanud. Lapsi oli Andresel palju, aga keegi neist ei tahtnud jääda Vargamäele, mis Andresele oli raske, sest tal oli raske mõista traditsiooni muutmist. Samuti ei lasknud tal elada head elu kiuslik naaber Pearu. Eelmainitud takistused soovide täitmise ees väga Andrese pihta ei käigi, sest temal olid teistugused probleemid. Andres oli oma mõtetes otsustanud, et tema Vargamäelt ei lahku ning seal ta oma elu elab. Andres mõistis üsna peagi, et sealt ta oma loodetud õnne ei leia, aga samas ei olnud tal ka võimalusi mujale minna. Paremad maad olid juba kas ostetud või liiga kallid ning lahkumist takistas ka jonn naabrimehe vastu. Halb maa, sõda naabrimehega, keerulised inimsuhted oli need,
Seda väidet kinnitab ,,Tõe ja õiguse esimeses osas lausutud Andrese sõnad:" Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." Elu oli karm ja tõsised olid ka inimesed. Töö täitis talurahva päevad hommikust õhtuni, armu ei antud ei inimestele ega loomadele. Peresse sündinud lapsi vaadati kui abijõudu ja tulevasi töötegijaid Vargamäe põldudele. Vargamäe Andrese elu oli täis võitlust looduse, naabrimees Pearu ja iseendaga. Puhkust lubati vaid pühapäeviti kirikusse ja kõrtsi minnes. Kuigi elu oli raske, oli taluelu rohkem kui sada aastat tagasi valdav. See amet oli alati olnud au sees, perepojad enamasti unistasid ikka oma talust ja seal tegutsemisest. Tavaliselt läks talu vanemale pojale, teisiti ei olnud lihtsalt võimalik. Oma igapäevast tööd tehes mõtles ka Andres oma poegadest, kes tema tööd jätkaksid ja tema unistused ellu viiks
Juuliusega rääkida. Juulius astus nt. oma usule vastu, et Emmiga abielluda. idee-iga inimene peab elus harima end ka vaimselt, ei tohi piirduda vaid materiaalsete väärtustega."Tõde ja õigus" - suhete probleemid (abielu), Krõõda surm, tema asemel tuleb Mari, sellepärast tapab end Juss. Andres ei hoolinud Krõõdast ega Marist-tähtis oli vaid talle töö ja rivaalitsemine Pearuga. Kogu aeg olid jamad Pearuga, iga asja pärast sõimati ning võideldi. Pearu tahtis iga hinna eest Andrese maa peal välja süüa. Pearu peres oli probleeme vägivallaga-peksis oma naist ning sõimas. Kasutatud kirjandus: Noor-Eestist Arbujateni, Eesti luule 1905-1940, Õpik XI klassile, Tallinn Koolibri 1996 Tuglasest Ristikivini, Eesti proosa 1906-1940, XI klass, Tallinn Koolibri 1997 ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Rohtaed" Karl Ristikivi ,,Ekke Moor" August Gailit ,,Tõde ja õigus" I osa A.H.Tammsaare ,,Juudit" A.H.Tammsaare ,,Lodjavahi surm" Peet Vallak
Anna bõtab Villu poja ja Eevi Kõrbojale elama. Tammsaare suurteos on epopöa "Tõde ja õigus" (1926-1933).Romaanisari koosneb viiest osast ja kujutab eestlaste koondportreed ja inimese elu võitlusi ja tõeotsinguid. Tegevus toimub 1870-1930ndate algus. Eeskujuks on F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" I osa kujutab Indreku isa tulekut Vargamäe tallu. Keskne on Andrese konflikt naabri Pearuga, mis tuleneb nende erinevast elufilosoofiast ja Pearu rivaalitsemisest. Andres: õiglus, tõde, töö. Pearu: Nali, võit. Kujutab levinud eestlaslikke omadusi, nt jonnakus, kadedus, kangekaelsus, kinnisus (eriti tunnete väljendamisel). Indrek viskab põllul ema kogemata kiviga, süütunne jääb teda vaevama. II osa Indreku õpingud Tartus,armastus Mauruse tütre vastu, kes sureb. Indrek otsib vastust küsimusele, kas jumal on olemas. Järeldab armastatu surma põhjal, et ei ole ning
Tammsaare on oma loomingus väga palju kasutanud piibli-ainest, nt ,,Juuditi" lugu on Piiblis olemas, mugandas näidendi vormi, muutis tegelased psühholoogiliselt sügavamaks ,,Kuningal on külm" paljud motiivid Piiblist (nt kahe peaga vasikas, kes paneb inimesi usku vahetama) ,,Tõde ja õigus" Indrek arutleb selle üle, kas Jumal on tõepoolest olemas (II osa): Too 3 näidet Tammsaare loomingu autobiograafilisusest. Andres = Tammsaare isa Pearu = Tammsaare isa naabrimees Härra Maurus = Hugo Treffner 4) Mil määral sarnanevad Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" ja Tammsaare ,,Tõde ja õigus"? Mõlemas teoses leidub pikki targutusi Ühised teemad: kuritöö, süü ja lunastus Pea igal tegelasel on oma elufilosoofia 5) Mis on ,,Tõe ja õiguse" põhiidee? Mis on ,,Tõe ja õiguse" eesmärk? Põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama
Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ekke Moor Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane.
naisi(haruldasemad) või selles, et meestel on kõrgem enesehinnang ja julgevad küsida kõrgemat palka, kui nad on seda väärt. Samas võib pidada ebavõrdseks seda, et naisi eelistatakse kindlatel töökohtadel rohkem, meestel nendele aladele asja ei praktiliselt ei ole, näiteks sekretäri töö. Naiste ja meeste ebavõrdsust näeme A.H Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus". Selles teoses on kindlalt juhtohjad meeste käes, mis oli omane eesti ühiskonnale sada aastat tagasi. Oru Pearu tuli tihti peale mitmepäevast joomist vintis peaga koju ja hakkas peksma oma naist, et ta on nii laisk ja loll. Naised olid selles teoses teisejärgulised ning nende tööpanust alahinnati meeste poolt. Praegu, 21. sajandil on Eestis selline käitumine haruldane ning naise väärkohtlemise eest võib saada karistada. Võin väita, et tänapäeval on sugupooled võrdsemas seisus, kui aastakümneid tagasi ning ebavõrdsuse vastu võideldakse.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas. Anton hanseni isa käis pidevalt naabrimehega kohut, sellest ammutas tulevane kirjanik ainet Andrese ja Pearu tülide kirjutamiseks. Peresse sündis kokku kaksteist last ja suure hulga laste koolitamine oli pereisale raske ülesanne. Maakoht, kus ta elas, polnud ära lõigatud mitte ainult suurematest keskustest, vaid inimeste eluasemedki, tipitud lõputute soode ja rabade keskele üksikutele väljamägedele, olid üksteisest vähemalt kilomeetri- poolteise kaugusel. Seal ohtralt kogemusi hilisemas arengus. Väga varakult selginevad Tammsaarel suhted loodusega,
Võistlusteekond on meid viinud Eestist välja kuni Ameerikani ning igalt poolt sellel teekonnal omale midagi õppinud. Seda kõike üritame nüüd siin teiega jagada. Oleme raamatusse kogunud aastate jooksul valminud lemmiktoidud, millest paljusid on auhinnatud erinevatel tiitlivõistlustel. Panen selle raamatu kokku koos armsa abikaasa Siljaga, kes on ka Türi Pritsumeeste Kokaklubi innustanud eestvedaja. Oma osa andsid teisedki meie meekonna liikmed Peep, Eilo ja Pearu ning meie head sõbrad. Püüdsime välja valida toidud, mida valmistades, tunneks ka algaja grillija end täieliku profina. Raamatus seletame enne retseptide juurde asumist lahti põhitõed, et saaksite kohe asja kallale asuda". Raamat kohe algab kasutlikust infost, ilma milleta ei saa hakkata kõikide grillviiside kasutamisega. Pärast sissejuhatust räägitakse kuidas valmistada toite grillil ja barbecue ahjus.
Siiski on veel hulk inimesi, kes otsivad abi jumalalt. ,,Renés" otsib usust lohutust Amélie, kes otsustab nunnaks hakata. Ometi lausub ta oma pühitsemisel: ,,Halastaja Jumal, tee nii, et ma ealeski siit surisängist ei tõuseks...". Seega teadis Amélie, et ei saa enese eest põgeneda isegi mitte jumalasulasena. Tihti loodetakse jumalasõna abil ka oma tegusid õigustada. Näiteks ,,Tõe ja õiguse" Vargamäe Andres otsib pidevalt Piiblist oma õigust Pearu vastu ning üritab endale tõestada, et tema teod on õiged. Romaani lõpus aga Andres pettub Jumalas ja ta hingerahu jääbki leidmata. Nii kasutavad inimesed pigem usku enda õigustamiseks, mitte ei proovi leida usu läbi tõelist rahu. Tänapäeval on lisanenud veel üks peidukoht, nimelt virtuaalmaailm. Inimesed, eriti noored üritavad tihti arvutist lohutust leida ja unustavad endeid virtuaalellu. Rollimängudes saab kehastada kedagi ilusat, tarka, rikast
isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. likumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I
Andrese püüdlused parema elu poole ei viinud teda sihile. Unistus helgest tulevikust Vargamäe Eesperes jäigi unistuseks, sest looduslikud olud ei lasknud mehel teha soisest Vargamäest unistuste Vargamäed, kus elu oleks lihtne ja hea. Eespere peremees tundis ehk esimest korda tõelist hingevalu, kui tema esimene naine talle kohapärijat sünnitades suri. Siis mõistis Andres, et oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Krõõda heaolule. Andrese elu muutsid pingeliseks Oru Pearu pahateod ja kohtuprotsessid, kus mõlemad võitjaks jääda soovisid. Võttes perenaiseks Mari, lootis mees aastaid, et naine unustab Jussi ning Vargamäel võib jälle rõõmsat laulu ja naeru kuulda, nagu see oli Mari tüdrukuks olemise ajal. Andres rabas Vargamäel hommikust õhtuni tööd, et tema lastel oleks seal hea elada, kuid pidi pettuma, kui noor Andres ütles isale, et ei teagi, kas tahab Vargamäel peremeheks hakata. Vanal
Eestlane kes ta on? Maailmas elab praegu üle 6 miljardi inimese, riike on 194. Kas me teame, kes neis riikides elavad? Põliseestlane ei tea suurt midagi hiinlasest ja vastupidi. Selleks, et mingit rahvast tundma õppida, peab ise selles riigis pikemat aega elama, kuid isegi siis ei tea me neist inimestest ja nende kultuurist kõike. Ei tasu rääkidagi võõrastest rahvastest ja rahvustest, eestlasel on isegi raske öelda, kes on teine eestlane. Kui minna tänavale ja paluda kirjeldada teist eestlast, saaksime arvatavasti ühese vastuse: eestlane on kade ja auahne. Kuid selleks peab olema põhjus. Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates kõiki heategevusprogramme ja neisse saadud...
võib kaasa tuua õnnetust. 3. Alaidee: Väga paljudel inimestel on erinevad eesmärgid, väärtused ja hinnangud, mis võivad kahe inimese vahel tekitada konflikte. Näide: A. H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" said oma armastatu pärast kurvastada just naised. Mari kannatas oma mehe Andrese pärast, keda ta väga austas ja armastas. Andres aga ei pööranud oma abikaasale piisavalt tähelepanu, kuna ta pidas olulisemaks töö rügamist. Naabrimehe Pearu naisel oli samuti oma mehe pärast üsna raske elu, kuna Pearule meeldis napsitada. Järeldus: Inimeste vahelised tunded võivad küll tugevad olla, kuid kui tähtsamaks peetakse väärtusi ja eesmärke, siis üks neist tunneb end maha jäätuna. 4. Alaidee: Armastuse pärast kannatakse ka siis, kui häbenetakse oma välimust ja võimeid. Ollakse kartlikud kohustuste ees ning loobutakse armastusest. Näide: A. H. Tammsaare teoses ,,Kõrboja peremees" on kannatustekoorem eelkõige Katku
matute * ...et neil oleks võimalik leida läbi kirjanduse iseennast. sõnade * Austan väga vanu inimesi just nende elutarkuse ja teadmiste tõttu. vale * Meie eeliseks on meri, mille kaudu on laevaliiklus heal tasemel tänu kasuta- asendile. mine * Eda-Ines Setti. Elu elatakse läbi oma lapse. * Tavaliselt kehahoiaku kohta arvatakse, et nemad on rahulikud ja hea iseloomuga. * Ka naabrimees Pearu soovis seda, kuid tänu kavalusele ja pettusele tuli tal see kergemalt ja valutumalt, kuna ebaõnnestumise korral ei kaotaks ta mitte seda, mille on saavutanud raske tööga, vaid selle, mis tuli kavalusega. * Kõik need probleemid tekkisid tänu sellele, et ta pidi ise tööl käima. * Tänu sellele pööravad nad oma lastele vähe tähelepanu. * On muljetavaldav, et läbi aegade nii palju kannatanud ja vaeva
minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. LK 366 XXXV Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt. Liisi püüdis midagi välja mõelda et isa nende abielule vastu ei oleks, plaaniks oli kohe laps saada. Mari kartis kohe et tüdruk nii mõtleb aga ta ei saanud sinna midagi parata. Andrese viis kogu see jutt ja siis veel kõrtsis toimuva pärast rivist välja ja haavas teda. Suvel ei käinud Maret ega Liisi
Meedia kajastused on eestlaste ja venelaste vahel tekitanud pingelised suhted.Eestis elavad vene rahvusest inimesed on vägagi sõltuvad kodumaa meediast.Sealses ajakirjanduses kajastatakse venemeelseid vaateid.Juhul kui ka ajakirjanik ise ka kajastab seda venemeeleslt, siis jääbki Eestist mulje kui venelaste vaenlane.Kas nende seisukohad on valed või on asi selles, et igaüks näeb asja oma mätta otsast?.Samasugune vastasseis oli ka Tammsaare romaanis"Tõde ja Õigus" Andrese ja Pearu vahel.Mõlemad uskusid, et neil on õigus.Tegelikkuesesnäevad mõlemad tõde enda vaatenurgast ja samamoodi ka meie-eestlased ja venelased.Erapooletu meedia puudumisel mängib rolli ajakirjaniku isiklik huvi.Seega kui inimesed loevad või vaatavad uudiseid, on ajakirjandusel meie üle suur mõju.Ajakirjandus kujundab meie arvamusi ja pimestabloo teise poole nägemist, mida ei ole kirja pandud, kuid reaalselt eksisteerib.Seega on meedial suur mõjuvõim inimeste üle.Lõplik valik jääb siiski
ANDRESE ABIELUD Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Anton Hansen Tammsaare epopöas ,,Tõde ja õigus" on üheks põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres pidas iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult olid need ikkagi jõudunõudvad meestetööd. Tõsi, Krõõdale pandud ülesannete seas olid ka ,,tüüpilised" naistetööd, näiteks pesupesemine, sö...
6.oktoober 2011 Muinasaeg ehted ja rahutuaeg Pearu Jakob Ojamäe Saue Gümnaasium 11a klass SISSEJUHATUS Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi. EHTED MUINASAJAL
Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi. Tihti oli nende raske saatuse põhjuseks nende oma abikaasa. Põhjuseid, miks see nii oli, on mitmeid mees võis olla vägivaldne, kuid ta võis olla hoopis hoolimatu, mis oli veelgi halvem. Vägivald oli näha Pearu ja tema naise puhul joobes peaga peksis ta naist. Andreski peksis oma naist Marit, näiteks päise päeva ajal vemblaga üle piha. Mari ei saanud Andresele vastu hakata, vaid talus seda kannatlikult ja rahulikult. See oli talunaise saatus, selle vastu ei saanud ta midagi teha ning mis naine see oli, kes mehe peksugi välja ei kannatanud. Peaasi et lapsed peremehe vihast pääseksid. Krõõta Andres ei puutunud, kuid Krõõdagi elu ei olnud kerge
2 ja ise läks kõrtis ja koju jõudes mõtles ta Krõõda peale, kuidas nad sinna jõutsid, ilm oli täpselt selline , nagu siis kui nad jõudsid. Tähtsamad Tegelased. · Andres- Väga sihikindel mees, tõõkas ja tugev mees. Ilma nende omadusteta ei olekski ta vist saanud hakkama sellisel kivisel ja vesisel maal kui see oli Vargamäel · Pearu Murakas- Ta võttis seda talu värki väga vabalt, samas oli ta väga haavatav ja maksis kohe kätte kui võimalus oli. · Krõõt- Väga lahke naine oli, hoolitses nii talu ja laste eest, ta oli väga paljudele sõbraks ja sai kõigiga hästi läbi,tema matustel tuletati teda hea sõnaga meelde. · Mari- Algul elas Jussiga koos, aga peale Krõõda surma hoidis rohkem Andrese pool
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Erinevatel inimestel on elus erinevad eesmärgid, erinevad unistused ja lootused, erinevad arusaamad ning ideaalid. Kuid üks asi on ühine kõigil kõik me otsime õnne. Mõned teadlikult, teised mitte. Kuid keegi meist ei taha oma elule tagasi vaadates tunda muud kui õnne, rahulolu ja heameelt ning tunda, et oleme oma elu õigesti elanud. Nii oli ka kõigi Vargamäelastega. Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm, perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma. Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, ent tema töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armas...
Ta teeb kõike suure hoolega, mis tegema peab. Niimoodi ongi meie klassikaline eestlane säilinud, töö abiga. Igal inimesel on vajadus vahetevahel meelt lahutada ning pidutseda, nõnda on ka kombeks eestlastel. Juba ammustel Tammsaare-aegadel oli põhiliseks meelelahutuseks alkohol. Tuues Tammsaare romaanist ,,Tõde ja õigus" näite, siis peamiseks meelelahutusobjektiks oli külakõrts. Kõrtsis käimisega kaasnes tavaliselt ka liigne märjukese pruukimine. Oru Pearu on ehtne näide tüüpilisest talupojast, kes nädalavahetusel alkoholitarbimisega liiale läks. Võrreldes tänapäeva eestlast Tammsaare-aegsega, siis eriti suurt vahet neil polegi. Tänapäeva eestlase argiprobleemide lahenduseks on taaskord alkohol. Inimesed käivad klubides ja baarides ning tarbivad rohkelt alkoholi. Meele teeb kurvaks ka see, et alkohol on populaarne ka teismeeas koolilaste hulgas, mis on tõsine probleem tänapäeva ühiskonnas.
Andrese poeg otsustas minna sõjaväkke ja mitte tegeleda maaeluga. Tema ainuke poeg valis sõjaväe isa jälgedes astumise asemel. Vana peremehena oli Andres väsinud ja oma elus vägagi pettunud. Ta oli terve elu tööd teinud kuid mille nimel? Elu võttis temalt naise ja ka lapsed. Talu siiski oli küll väga palju paranenud kuid puhata ei saanud ta ikka veel. Tal oli pidevalt mure kellele ta jätab oma talu, kas tõesti oli kogu see töö ilma asjata? Pearu: Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari
Karin aga tahab aina pidutseda ja talle ei meeldi, et Indrek pidevalt üksi tegutseb. Karin tahab enesetappu teha, aga see ei õnnestu ning ta viib Indreku endast nii välja, et mees haarab revolvri järgi ja tulistab naist, kuid mööda. Karin leiab oma lõpu rongi alla jäädes. V osa loobumine ja tagasipöördumine alguspunkti. Indrek on taas Vargamäel ja teeb lihtsat tööd, et rahuneda. Ka Andres ja Pearu on teose algul elus ning kuna Pearu sureb, siis nende vahel ei selgugi, kes on ´võidumees´. Indrek aga ei taha Vargamäele jääda, sest ta on haritlane ja seetõttu jääb talu ta õe ja tolle mehe kätte. 1934 ,,Elu ja armastus" Rikka ärimehe Ikka ja teenija Irma armastuslugu. Ikka on naistemees ja jätab pärast mõnda koos veedetud aega Irma kõrvale ning Irma kavaler saab vihaseks ja tuleb maalt linna ja laseb Ikka maha. 1935 ,,Ma armastan sakslast"
see oli vältimatu · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine"
Miks on Tammsaare eestlastele tähtis? Kui tuleb jutuks, milline eestlane oma iseloomult ja tegemistelt on, siis pakutakse tavaliselt välja sellist eestlase prototüüpi, nagu Anton Hansen Tammsaare teda kirjeldanud on tööka, alalhoidliku ja konservatiivsena. Tammsaare ei kirjelda taustu, vaid peab oluliseks inimese tegevust, käitumist ja hingeelu. Ajad on küll muutunud, aga eestlane ei ole ajas muutunud, vaid püsib ikka sellisena, nagu Tammsaare teda kujutas. Ega asjatult ei peeta A. H. Tammsaare "Tõde ja õigust" rahvusliku iseloomu ja eestlase identiteedi üheks alustaladeks. Aga mis teeb teeb Tammsaare eestlastele nii tähtsaks ja miks me veel praegu ja kindlasti ka tulevikus temast räägime? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlase hingellu, tegemistesse ja mõttemaailma süveneda ning kellel see ka õnnestunud on. Ta on avastanud eestlase tõelise olemuse. Tema teostes on tähtsal kohal võitlus - võ...
Ohud valitsevad meid kõikjal näiteks võtame igal hommikul riski astuda toast välja, et minna kooli/tööle. Enamus inimesi peab paratamatult minema üle tänava. Olles siiski nii ettevaatlik kui tahes, võib mõni pooleldi jääknähtudega, pooleldi alkoholijoobes huligaan meid oma sihtmärgiks valida, kas siis tahtlikult või tahtmatult, ja alla ajada. Või võime me uksest välja astudes saada osaks naabri pahatahtlikkusele, nagu võisime lugeda Tammsaare ,,Tõde ja Õigus"est, kus Pearu kiuslik käitumine Andrese vastu oli igapäevaelu. Kas ta nüüd kõike seda väga pahatahtlikkult mõtles, kuid halvasti kukkusid ta koerustükid küll välja. Muidugi on olemas ka teine äärmus, mis väljendub maailma roosade prillidega vaatamises ja patjade sees elamises, kuid ka see pole lahendus. Parim on mõõdukus, kõige elava ja elutu nautimine enda ümber, kallite inimestega arvestamine. Hea elu tähendab eelkõige tasakaalu leidmist ohtude ja
kui Indrek tapab oma ema, leiab aset just selles osas. Ja tapmine omakorda toimub Vargamäel, nii et see oli nagu elustunud romaani trükitähtede illustratsioon. Kui ma seda osa vaatasin, siis tundsingi kogu aeg seda efekti, et nagu loeks seda romaani ja kõik on nii tõetruult mu silme ees, just neid Vargamäel puudutavaid stseene silmas pidades eelkõige. Ja muidugi eriti nendes kohtades, kus välja ilmusid Andres ja Pearu, siis oli küll selline tunne, et ma olengi sattunud sellesse aega, kui need 2 riiukukke Vargamäel maid jagasid. Kõik oli Nüganenile omaselt mänguline. Muusikalises kujunduses kasutati Internatsionaali selle kõige erinevamates vormides. Kord lauldi seda acapella, siis erinevate muusikaliste saadete tausta, kas siis tuli muusika lindi pealt või kellegi elavas esituses. Samuti olid erinevad laulu rütmid, vahepeal oli isegi polkastiilis Internatsionaal,
Kaido on võitnud mitmeid võistlusi Jaapanis ja Eestlased saavad ta üle uhked olla. Sportlasi, kelle nimesid tuntakse, on millegi väga erilisega silma jäänud, mistõttu võib neid edukaks nimetada. Enamik inimesi tahab saada rikkaks ja mõjuvõimsaks. On ütlus: "Raha paneb rattad käima". Mõni inimene leiab, et raha eest võib ka edukust osta. Suure varanduse kokku korjanud inimesed arvavad, et neile on kõik teed valla ja meri põlvini. A.H.Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus" oli Pearu rahakas ning arvas, et tänu rahale on ta oma naabrist, Andresest, pea jagu üle. Noorteraamatus "Klatsimoorid" üritasid rikka neiu Blaire`i vanemad oma võsukest osta sisse Yale'i ülikooli, tehes erinevaid rahalisi annetusi koolile.Blaire ka sai sinna kooli sisse tänu vanemate mõjuvõimule. Raha mängib meie elus tähtsat rolli, kuid raha eest pole võimalik edu osta. Edukas ärimees, edukas poliitik - paljud on kuulnud selliseid sõnapaare meie meedias
mängudes ja spordivõistlustel. Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega
Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. 48. Nimeta A. H. Tammsaare romaane. ,,Tõde ja õigus", ,,Kõrboja peremees", ,,Põrgupõhja uus vanapagan". 49. Milline on ,,Tõe ja õiguse" filosoofiline kontsepstioon? ,,Tõe ja õiguse" filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõeotsingud, mis ei vii sihile, sest tolleaegsetes tingimustes polnud võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda. Valitsevad on kuritöö, süü ja lunastuse teema. 50. Kelle tõde, kas Andrese või Pearu oma on kangem ja mille poolest? Andrese tõde on kindlasti kangem, sest Andres oli aus ja mõistlik mees. Pearu aga raius oma tõdesid tihti vaid kiusu pärast, saades tihti tegelikult isegi aru, et Andresel on õigus. Pearu tundis ennast naabriga võistlevat ning tahtis põhimõtte pärast juba alati peale jääda. 51. Millisena näevad oma uut kodu Andres ja Krõõt Vargamäele minnes? Vargamäele minnes näevad Andres ja Krõõt oma uut kodu armetuna. Nad teavad, et siin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
