ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163- 9D98-74AA1E3959CE&code=2527/rubr_arikoolitus (20.11.2011) Pärjamäe, M. 1999. Liider oskab vaadata kaugemale. - [WWW] http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=1565/rubr_artiklid_156508 (12.11.2011) Randmann, L. 2011. Organisatsiooni psühholoogia - [WWW] http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%205.%20Motivatsioon.pdf (12.11.2011) Siirde, V. 2011. Organisatsioonikäitumine - [WWW] http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1882/Enesekontrolltest_MOODLE.zip/course_ files/5_teema_Eestvedamine_toeoemotivatsioon_siirdeviimane.pdf (12.11.2011) Siimon, A., Türk, K. 2003. Juhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus 13
innuga ja pühenumusega töötaja ettevõtte töösse panustab. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elen Oosim Majutusteenuste korraldus MTK12 __________________________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus o Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. 2005. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim o Roots, H. 2001. Organisatsioonikultuuri tüübid. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus o Roland Luik. Organisatsioonikultuuri olemus ja tüpoloogia. URL: http://www.arista.ee/teenused.php?nid=16&pid=8 o Adjunct Faculty in Transformative Leadership. URL: http://www.ciis.edu/Academics/Faculty/Roger_Harrison_Bio.html o Chrles Handy. URL: http://www.economist.com/node/13847396
British Journal of Guidance & Counselling, 2(5), 160-161. 2. Cunningham, J. (2006). Just relax. Professional Engineering, 11, 33. 3. Jürisoo, M. (2004). Burnout läbipõlemine. Tallinn: Ühiselu 4. Lynott, W. J. (2006). Is workplace stress hurting your practice? Ophthalmology Times, 1(10), 96-98. 5. Mills, P. J. (2004). Work Stress and Hypertension: A Call From Research Into Intervention. The Society of Behavioral Medicine, 1(28), 1. 6. Nurmoja, M. (2003). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 7. Rüütel, E. (2002). Tööstressi mudelid. Eesti Töötervishoid, 3, 8-10. 8. Seilenthal, A. (2002). Toimetulek tööstressiga. Tallinn: K&O Offset 9. Sewell, J. D. (2006). Dealing with Employee Stress. How Managers Can Help or Hinder- Their Personnel. FBI Law Enforcement Bulletin, 7, 2-5. 10. Shields, M. (2006). Stress and depression in the employed population. Health Reports, 4(10), 22. 11. Teichmann, M. (2002)
Mitterahaline motiveerimine annab võrdselt tähelepanu ja võimalused kõikidele. Mitterahaline motivatsioon motiveerib ja tunnustab kõiki võrdselt. Mitterahaline motivatsioon on efektiivne tänu juhi väärtustele ja suhtumisele, mitte motivatsiooniprogrammi nõrkadele külgedele. 15 Mitterahaline motivatsioon keskendub tegelikele probleemidele. KASUTATUD KIRJANDUS Brooks, I. (2008). Organisatsioonikäitumine Üksikisik, rühm ja organisatsioon. Tallinn: Tänapäev. Kasutamise kuupäev: 20. 01 2017. a. Pajumaa, K. (03. 10 2016. a.). 15 põhjust miks ainult rahast töötajate motiveerimiseks ei piisa; http://www.konverentsid.ee. Kasutamise kuupäev: 20. 01 2017. a., allikas http://www.konverentsid.ee/mote/2016/10/03/15-pohjust-miks-ainult- rahast-tootajate-motiveerimiseks-ei-piisa Pajumaa, K. (s.a). Mitterahaline motiveerimine. Kasutamise kuupäev: 18. 01 2017. a.,
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, on enesekeskne ja nad hoolib vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, inimene pole loomu poolest laisk, tal on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada, inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 2) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tava...
rohkem pühenduma efektiivsusele ja tootlikkusele) · Politoloogia võim ja konfliktid, koalitsioonid ja liidud (aitab mõista, kuidas erinevad eelistused ja huvid võivad viia gruppidevahelise konflikti ning jõuvõitluseni organisatsioonis) · Antropoloogia - teadus kultuuridest (aitab mõista, kuidas kultuurid ja uskumuste süsteemid arenevad) 5. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine 6. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui masin, org. kui aru) Kui masin (mehhaaniline organisatsioon) - mehhanismid toimivad aga ei õpi. Juht on käsutaja ja kontrollija. Kui aju (intelligentne organisatsioon) - intelligentne organisatsioon näeb ette, mõtestab, ennetab, algatab. Juht on tingimuste looja, toetaja, julgustaja. 7. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui elusorganism, org. kui kultuur)
Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · piirangute teooria · õppiv organisatsioon Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Juhtimise alused (4. loeng)
TES0040 Ökonomeetria 6T TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6T TAK0010 Juhtimisarvestus 6T TAK0050 Kuluarvestus 6T TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6T TMJ0220 Tarneahela protsessid 6T TMK2080 Projektijuhtimine 6T TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6T TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6T Kõik ained Majandusaineid kokku Majandusainete osakaal 39 33 84.62% Kõik EAP Majandusainete EAP Majandusainete EAP osakaal 204 177 86.76% Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) S...
Min väärtus 1 0 Mood 5 5 Mediaan 4 3 Aritmeetiline keskmine 3 3 Organisatsioonikäitumine Õiguse alused, asjaõigus Suhtlemispsühholoogia Regionaalökonoomika
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. · Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. · Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Ini...
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted pi...
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a. James: usuline kogemus hõlmab üksikinimese tundeid, tegusid ja elamusi seoses jumalikuks peetavaga, seega hõlmab kõike, mis on seotud inimese jumalakujundiga. b. Usulise kogemuse moodustavad psüühilised protsessid, nt tunded, mõtted,
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W
TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Ained kokku 39 Esimene täht Majandusainete hulk I 33 T Majandusainete protsent T 85% T EAP kokku T 204 T Majandusainete EAP hulk H 177 I Majandusainete %
mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-märgiga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul esitatakse autori nime asemel raamatu pealkiri. Näide: Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass. Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko. Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express. 3.2.2. Artiklid ja peatükid kogumikes Ajakirjaartikli kasutamiselesitatakse bibliograafiline kirje põhimõttel: artikli autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, numeratsioon, kasutatud artikli lehekülje- numbrid. Näide: Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40.
Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn: Varrak 11. Leimann, J., Skärvad, P.H. & Teder, J. (2003). Strateegiline Juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 12. Reeve, J. (2005). Understanding Motivation and Emotion. United States of America: John Wiley & Sons 13. Steiger, R. (1997). Inimesekeskne juhtimine. Tartu: kirjastus Fontes 14. Vadi, M. (2001). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 15. Accel (2008). Employee Motivation: Theory and practice. http://www.accel- team.com/motivation/ (02.02.2009)
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alas, R. Juhtimise alused. Teine trükk.Tallinn: Külim, 1998. 2. Alas, R. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim, 1997. 3. Kidron,A. Ärijuhtimise psühholooogia. Kolmas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Mondo 2002. 4. Kuidas kujundada oma karjääri. AEF. Eesti Keele Sihtasutus.Tallinn, 1998. 5. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Kolmas trükk.Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 6. Üldpsühholoogia lugemik. II. Koostanud Aavo Kivistik.Tallinn, 1999. INTERNETI LEHEKÜLJED 7. Ruth Alas, Eesti Haldusjuhtimise Instituut (10.02.2008) [www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm] 8. Edukas juht tänases Eestis, Maarika Lember . Fontese inimressursside vanemkonsultant ( 08.02
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
Seetõttu ei ole korrektne kasutada 21.sajandil Eesti ettevõtluskeskkonnas enam paljusid mõisteid, mis seostuvad käsumajandusega (kaader - personali, inimressursi, töötajaskonna asemel, tuusik, rajoon maakonna asemel jne.). Paljud sellised mõisted ei vasta enam on algselt 7 tähenduselt kaasaegsele sisule ning ongi seetõttu asendunud märksa kohasematega- kasutagem siis korrektset terminoloogiat! Loe lisaks: · Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000 ptk.1.6- 1.9, lk.33-59: Juhi töö korraldamine; Sooritus, edu ja ebaedu juhi töös; Juhtimisvead; Eesti juhid juhtimisraksustest ja ebaõnnestumistest. · Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk. 1.1-1.5, lk.9-36: Eestvedamise olemus, juhtimise ja eestvedamise paradigmad, eestvedamise ja juhtimise erisused, organisatsiooni ja juhtimise dilemmad, missioon, visioon ja strateegia. · Soovitatav kirjandus: Siimon, A
1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1.Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja mis funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsi...
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
esinevad probleemid töötajate suhtluses. 31 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker, 2007, lk 31-47. 2. Kidron, A. Suhtlemine. Tallinn: Mondo 2004, lk 9, 15. 3. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus, 1986, lk 30-32. 4. Berkowitz, E.N. jt. Marketing III ed. USA, 1992, lk 34. 5. Osborn, M., Osborn ,S. Public Speaking III ed. - USA, 1994, lk 47. 6. Virovere, A., Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur, 2007, lk 160-161. 8. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tallinn: Väikevanker, 2007, lk 9-10. KASUTATUD INTERNETIALLIKAD 9. Turba, V. Suhtlemisõpetus. Tallinn: 2009. http://cmsimple.euni.ee/suhtlusopetus/?Millest_suhtlemine_koosneb%3F 10. Kooskora, M. Efektiivne suhtlemine. Tallinn: 2007.
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis • Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. • Tekst: Maslow: 243 – 310 Sotsaalpsühholoogia ajaloost SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid … Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus,
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org. käitumine tegeleb peamiselt sisekeskkonna uurimise ja kirjeldamisega. 5. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine Modernism vaatleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat kooslust, postmodernism aga rakendab paradoksi, muutlikkuse ja erinevuste printsiipe. Postmodernistlik organisatsioonikäsitlus keskendub koosluse ja muutliku väliskeskkonna suhetele, kuid välis- ja sisekeskkonna eristumine on tinglik. Organisatsiooni tegevus on suunatud mõlemale ehk räägitakse sisemisest ja välisest turundusest. Võidab see, kes
John Wiley&Sons, Inc. Canada. 1993. 18. Stewart, Thomas A. Intellectual Capital. London 1998. 19. Sveiby, Karl-Erik. Knowledge Management... The Karl Erik Sveiby way... Online learning module. 1998. http://knowledgecreators.com/km/kes/kes1.htm. 20. Sveiby, Karl-Erik. The Knowledge Organisation. The Library. 1994. http://www.sveiby.com.au/KOS1.html. 54 21. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997. 55
eu/justice/consumer- marketing/index_et.htm (04.08.2011). Tarbija õigused ja kaitse - [WWW] URLhttps://www.eesti.ee/est/teemad/tarbijakaitse/ millised_on_tarbija_pohilised_oigused/tarbija_oigused (21.03.2011). Toliver, W., 2004. Little giant encyclopedia of inspirational quotes. New York. Sterling publishing Co. Raipala-Cormier, V. 2011. Loomulikult ilus. Tee ilu ja trvise juurde. Tallinn. Ilo Kirjastus. Vadi, M. 2001. Grupid organisatsioonis. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vadi, M. 2004. Organisatsioonikäitumine. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vahtre, L. 2009. Eesti naine küsimustes ja vastuses. Tallinn. Kirjastus Koolibri. Vihalem, A. 2008. Turunduse alused. Tallinn. Kirjastus Külim. Viru, A. Naised ja kehaline aktiivsus - [WWW] URL http://www.ut. ee /tervis/aastateema/ artiklid/atkoviru.htm (10.01.2012) Voog, A. Muutused tarbijakäitumises aastatel 1991–2011 - [WWW] URL http://www.emor.ee/muutused-tarbijakaitumises-aastatel-19912011/ (26.02.2011). Voog, A
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
G. (1984) Designing Services That Deliver.“ Harward Business Review, January-Febrauary: pp. 133-139. 20. Storbacka, K; Lehtinen, J. R. (1997) Kas klientsuse reeglid või tants klientide pilli järgi. Tallinn: Aspectum Eesti OÜ ja WSOY. 178 lk. 21. Tampere, K. (2002) Teenindusvalmidus määrab teenindaja taseme. “Äripäev“ 22. oktoober: lk. 18 22. Teeninduskvaliteedi uuring EMT müügivõrgus. (2002) Koostanud EMOR AS. Oktoober. 23. Vadi, M. (2000) Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 330 lk. 24. Vään, P. (2002) Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tallinn: 31. oktoober. ANALYSIS OF THE STRATEGIC SERVICE CONCEPT USING THE EXAMPLE OF ESMOFON LTD Summary 66 Development in the Estonian telecommunication market has reached to the point, where companies have to reposition their activities from supplying new customers to serving
E. 1996. Human Resource Management. Minneapolis: West. Tamberg, J. 2000. Inimressursside juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Torrington, D., Hall, L., Taylor, S. 2005. Human Resource Management. Essex: Pearson Educational Limited. Türk, K. 1995. Personali juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Türk, K. 1999. Personali juhtimine ja eestvedamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Türk, K. 2001. Eestvedamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Vadi, M. 2001. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim Äripäeva personalijuhtimise käsiraamat. 2004. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. 54 LISAD 55 Lisa 1. Fortum Termest AS struktuur 56 Lisa 2. Küsimustik koolituskorralduse kohta Uuring Fortum Termest ASi koolitustegevuse kohta. Ametikoht.............................. 1. Kas Sinu praegused oskused ja teadmised vastavad Sinu ametikoha nõuetele? jah..... ei..... 2
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
tuginevad oma kontseptsioonis organisatsioonikäitumise185 teooriatele ja pööravad põhitähelepanu nende rakendatavusele praktikas. Nad esitavad inimressursi juhtimise põhimõtted, eesmärgid ja neli põhilist väljundit: · pühendumus (commitment), · kompetentsus (competence), · tõhusus (cost efectiveness) ja · ühildatavus (congruence).186 184 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 177 185 Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga (Davis, K. Human Behavior at Work. Organizational Behavior. Fifth Edition. McGraw-Hill Book Company, 1977, lk. 5) 186 Bratton, J., Gold, J. Human resource Management. McMilan, 1994, lk. 15-17; Stone, R. Human Resource Management. 3rd ed. John Wiley & Sons, 1998, lk.31
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
1997 Vuori, I., Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. Tervise ja töövõime arendamine noorukieas, 1999 Matsin, T., Jalak, R. Sport kuumas kliimas, 2004 Palo, J. Tervise käsiraamat, 2001 SPORDIPEDAGOOGIKA Loko, J. Sporditeooria, 1996 Loko, J. Laste ja noorte spordiõpetus, 2002 SPORDIPSÜHHOLOOGIA Vadi, M. Organisatsioonikäitumine, 2004 Toimetanud Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile, 2002 Cialdini, R. B. Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika, 2005 ÜLDTEADMISED Junior Achievment, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Majandusõpik gümnaasiumi- le, 2005 134 SPORDI ÜLDAINED I TASE ÜLESTÄHENDUSED NB! 135 ÜLESTÄHENDUSED NB!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
