liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele. 2)Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius paneb paika tulevaste planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Tihe atmosfäär on neil planeetidel, mis asuvad gaasi-tolmuketta välisosades, kus gaasi rohkem ja ka planeedid piisavalt suured, et seda kinni hoida. Ka planeetide pöörlemine tuleb põhijoontes välja; suurte
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
Sofistid Sofistid juurdlesid inimeste k�itumise ja moraalik�simuste �le. *********************************************************************************** KLASSIKALINE PERIOOD 500-338 a. eKr Kreeka-P�rsia s�jad - Kreeka polised V.-Aasia idarannikul langesid P�rsia k�tte; p�rslased said kreeklastel Maratoni lahingus l��a; Kreekasse tungis p�rslaste hiigelv�gi; Kreeka poliste v�ed purustasid P�rsia laevastiku ja hiljem ka maav�e Kreeka hiilgeaeg - Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised; Ateenas kujunes demokraatlik riigikord, eesotsas seisis poliitik Perikles, Ateena oli t�htsaim majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga Sparta �lemv�im - Sparta s�lmis liidu P�rsiaga ja domineeris kogu Kreekas; teistes linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba linnriigi v�ed purustasid Sparta armee
EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused; EL õiguse kehtivuse kohta; EL teisene õigus; Euroopa Keskpanga õigusaktid. 2.5. Mida ei saa küsida? Euroopa Liidu esmase õiguse kehtivust ei saa kahtluse alla seada; siseriikliku õiguse tõlgendamise ja kehtivuse kohta; kas siseriiklik õigus on Euroopa Liidu õigusega vastavuses või vastuolus; kas mõne teise liikmesriigi õigus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6 3
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta ei olnud ainult poliitiliselt edukas, vaid ka sõjaliselt. Karl Suur liitis Frangi riigiga nii Saksamaa kuni Elbe jõeni, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Algul oli riik jagatud Karl Suure ja tema venna Karlmanni vahel, aga 771. aastal Karlmann suri ja Karl Suur sai sõjata kogu riigis võimu haarata. 772. aastal tungis Karl esimest korda sakside aladele. Ta tõi sõja põhjenduseks pikka aega kestnud omavahelised vaenused, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Samuti tõi ta põhjenduseks selle, et saksid olid paganad, mistõttu lisandus sõjakäigule veel kristliku missiooni põhjendus. Saksid ei alistunud kergelt ning sõda venis pikale, sest peale sõdade oli vaja korda hoida ka teistes oma valdustes. Sõda Saksimaal lõppes alles 805. aastal, kui sakside alad lõplikult Frangi riigiga liideti. Sõja pöördepunktiks
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE tegeldi põlluharimise ja küttimisega Esimesena seadsid end P-Am sisse hispaanlastest konkistaadoorid koloonia väljarändajate asula teistest rohkem kolooniaid suutsid rajada inlased ja prantslased Kolonistide ja põliselanike omavaheline läbisaamine: rahvameelne (vahetati kogemusi, kaubavahetus) vahetati kulda tühja-tähja vastu sisserände suurenedes tekkis suur maavaidlus, tekkisid omavahelised sõjad Indiaanlaste eesmärk kolonistid hävitada ei täitunud. Neil puudusid relvad ja nad ei osanud head koostööd teha. Ind kutsusid eurooplasi kahvanägudeks, valged ind-si punanahkadeks pioneer uue ala esmaasustaja Cooper-i ''nahksukajutud'' Euroopast mindi Ameerikasse, sest oli seiklushimu, ülerahvastatus, taheti maad saada ning olid ka usulised ja poliitilised põhjused. 18. sajandi lõpul omas Ing 3-e kolooniat, tähtsaim neist Philadelphia. Varanduslik
vaadates paistavad asteroidid punktidena nagu tähedki. Arvatakse, et asteroidid on jäänused, mis jäid üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Oletavalt ei lubanud Jupiteri tugev gravitatsiooniväli planeedialgetel korralikku planeeti moodustada ning igaüks jäi omaette tiirlema. Aastate jooksul on tuhandeid väikeplaneete Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Põhjuseks on asteroidide omavahelised kokkupõrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 1801. aasta jaanuaris avastas Giuseppe Piazzi Palermo tähetornis teleskoobiga tähti uurides ühe nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles tähte ka järgnevatel öödel ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Sama moodustise avastas aasta lõpus ka H.W.Olbers. Taevakeha sai nimeks Ceres. 8. 03.1802 avastas H.W.Olbers teise planeedi nimega Pallas, kaks aastat hiljem Juno ja pärast seda Vesta
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
Tuleb silmas pidada, et tõeline kommunikatsioon on vestlus, kahe-suunaline ja tõsine diskussioon. See ei tohi olla lihtsalt juhtkonna poolne esitlus. Kommunikatsiooni planeerimisel on oluline: · tunda informatsiooni vastuvõtjat ja tajuda tema mõtlemisviisi; · esitada informatsioon vastuvõtjale arusaadavas sõnastuses ja kohases detailsuse astmes; · anda märku soovist saada tagasisidet. Koordineerimine Koordinatsiooni aitavad tagada: · omavahelised kokkulepped; · otsene juhendamine; · kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatsiooninõuded, tulemuste kirjeldused. Igas konkreetses olukorras tuleb valida sobivad koordinatsiooni meetodid. Näiteks väikeses meeskonnas piisab sageli omavahelistest kokkulepetest. 5
kodust olukorda kõigi teiste inimeste eest. Mõju pereelule · Rollijaotus peres ei toimi. · Rutiine, rituaale ei kujune või need muutuvad olematuks. · Pühade ja tähtpäevade pidamist ei saa planeerida. · Lubadused ei kehti. · Peres puuduvad ühistegevused ja koosveedetud aeg. · Lapse suhtlemine ühe või mõlema vanemaga on tõsiselt häiritud. · Sageli on halvad ka laste omavahelised suhted ja suhted sugulastega. · Puudub toetav sugulaste ja peresõprade ring. Mõju haridusele · sterssi, äravuse ja ülaväsimuse tõttu ei saavuta laps nii häid tulemusi, kui ta suudaks. · Õppetööks jääb vähem aega, sest laps hoolitseb vendade-õdede või ka vanemate eest. · Lapsele pole võimalusi osa võtta klassi ühisüritustest. · Vanemad pole võimelised osalema kooli ühisüritustel.
süsteemis. Teisisõnu on see skeem, mis näitab sündmust ja tegevust, mis põhjustab objekti just selles olekus olemist (Lühiülevaade UML´ist 2015). Jadaskeem (Sequence diagram): UML-i üks diagrammitüüpidest. Võib olla üldkujul - sellisel juhul kirjeldab kõiki võimalikke stsenaariume (Scenario diagram). Samas võib olla ka eksemplarkujul – sellisel juhul kirjeldab vaid ühte kindlat stsenaariumi. Oluline on siinjuures ajaline järjestus, mitte objektide omavahelised seosed. (Lang 2003: 52). Joonisel 1 kirjeldab lihtsat jadaskeemi panga ja konto omaniku vahel. Joonis 1. Sequence Diagram showing the transactions for the activity Account Holder Authentication. (Allikas: Sequence Diagram...2015) Eelnevalt väljatoodule tuginedes võib öelda, et esmapilgul keerulisena tundunud mõisted, on tegelikult üsna lihtsasti arusaadavad ning paistavad ka loogiliselt tuletatud. Scenario ja
Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase
eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud. Haldusriik-kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Sotsiaalriigi eesmärk-sotsiaalse õigluse tagamine. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon,õigus tekib poliitilise tegvuse protsessis.õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. 10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigusel on majandusele reguleeriv toime,ykski riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. 11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur,kooseluks
Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleemid 3 Rätsep on välja toonud seitse suurt probleemi seoses sõnavara ajaloo uurimisega: soomeugriline omasõnavara eesti keeles, selle ulatus ja kujunemine, läänemeresoome algkeelde ulatuva omasõnavara päritolu, läänemeresoome keelte vahelised leksikaalsed suhted ning lõunaeesti murrete sõnavara seosed, indoeuroopa keeltest pärinevad laenud eesti keeles ja nende rühmitamine, vanus, eesti murrete sõnavara genees ja omavahelised suhted, eesti rahvalaulude sõnavara päritolu, eesti kirjakeele sõnavara allikad ja kujunemine. Rätsep on lahanud kolme. Eesti sõnade vanemate sõnavara rühmade uurimisel saab arvestada vaid tüvesid, mis on moodustunud soome-ugri keelte tüvedest. Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. (Rätsep 2002: 4849)
MINU HINNANG Mulle raamat ,,Kolm musketäri" meeldis, seda oli väga põnev lugeda. Lehekülgede arv küll hirmutas mind algul pisut, sest tavaliselt mulle ei meeldi nii pikki raamatuid lugeda, aga Dumas oskas mind üllatada. ,,Kolm musketäri" on tõepoolest väga huvitavalt kirjutatud, sündmustik on väga kaasakiskuv. Dumas oskas luua lugejale tegevustikust väga selge pildi, mida oli hea jälgida. Lisaks põnevale sündmustikule haarasid mind ka tegelaste omavahelised suhted, mida oli raamatu vältel huvitav jälgida. 3.1. Lemmiktsitaat Raamatus on palju lauseid ja tsitaate, mis mulle meeldisid ja mind mõtlema panid. Kõige rohkem meeldis mulle ikkagi musketäride põhilause: ,,Üks kõigi ja kõik ühe eest!" Minu arvates sümboliseerib see deviis nende ühtekuuluvust ja ustavust üksteisele. See tähendab, et kaitstakse üksteise seljatagust ja ei lasta kaaslastega midagi halba juhtuda. Selline mõte võiks kehtida ka korvpallis, millega ma tegelen
Ainuke juurdepääs sellele oli õhu kaudu. Iga põgeneda püüdva vangi surmas kõrgepinge kindlust ümbritsevates okastraati- des või sõid ära alligaatorid. Eriline ehitis selles vanglas oli VIIMSEVAATETORN. See oli 100 meetri kõrgune ja kahvaturoosa. Sellest tornist avanes kaunis vaade aasadele kappavate hobustega ja jõgedele luikvalgete laevadega. Seda vaadet said imetleda surmamõistetud enne, kui nad alla lubjaauku tõugati. Kui karmid olid vangide omavahelised suhted, nähtub ühest juhtumist köögis. Kaptenleitnant Stajanovic puhastas kalu koos vana vanglahai Muhha- Muhhammadiga. Roikunud kala sisemusest pritsis läga Muhhammadile näkku, millepeale viimane noa haaras ja Stajanovici tappa tahtis. Stajanovic oli aga laevastiku meister võitlusspordis ja välkkiire reageerimise tagajärjel tabas fileerimisnuga hoopis ründajat. Ilma suurema probleemita lohistati Muhhammad jäätmeboksi, kust ta koos muude jäätmetega alligaatorite roaks läks.
nõukogude võimuorganitesse, see oli tema sõnul naeruväärne. Tema kuulus nende meeste kilda, kes suutis teenida vaid üht isandat, Seppo isand oli teadus. Tartus sai Seppo ka oma teadusliku ametinimetuse, mis jäi tal ka ainukeseks kirurgiakateedri dotsent. Siis tuli aga Tartust lahkumine ja Tallinnas omal käel teadustöö jätkamine. Tallinnas aga oli see arsti isiklik asi, tema hobi. 50.-60. aastatel oli Tartu ülikoolis levinud nähtuseks mõningate õppejõudude tagakiusamine ja omavahelised üliteravad konfliktid. Kõige traagilisem selline juhus lõppes näiteks nii, et üks osapool sai infarkti koosolekusaalis, kus kritiseerimine toimus, ja teine tundes ennast süüdlasena, mürgitas enda kaks päeva hiljem. Arnold Seppole konfliktide tekitamine osutus seda lihtsamaks, et tal oli Tartus küllalt vaenlasi. Osadele tegi muret tema professionaalsus ning need pidid tõdema, et Seppo on nende konkurent ja oli ka neid, kellele ei istunud Seppo iseteadvus ning järsk ja
6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa 7.Liivi orduriik- katoliku rüütliordu, saksa ordu liivimaa haru, 1237-1562 8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis 9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus 10.kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist 11.hinnus- koormise variant, naturaalmaks 12.võõrvõimude omavahelised suhted- võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal. 13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks 14.1236 ja 1237 (mõõgavendade ordust saab liivi ordu)- Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast ja tekkis liivi ordu. 15.Stensby leping 1238- Revala, Harju ja Virumaa Taani valdusesse.
õpitingimuste loomisel. Kristi Metshein Foto Õppimiskeskkond Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist märgatavalt mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. Õpikeskkond eeldab viit üldist nõuet: 1. õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial 2. on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja materjalid 3. järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid 4. luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks 5. on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid. Erinevad uuringud, artiklid ja lapsevanemad kinnitavad, et koolikeskkond hetkel ei ole õpilase jaoks turvaline ja ei soodusta positiivset õpikeskkonda. Lahenduseks võib olla varsti rakenduv
kuulus kõrgseltskonda ning tänu sellele ilmselt nägi ja teadis õukonnaelu erinevaid külgi. Tema teost lugedes kerkivad silme ette elegantsed daamid ja vaprad hertsogid. Ma arvan, et Madame de la Fayette'i ajastul oli "Printsess de Cléves" uudne teos, sest see tutvustab lähemalt, milline on õukonnaelu tegelikult. Raamatut on üsna kerge lugeda, kuid selleks, et sisu paremini mõista tuli mõnda osa üle lugeda. Tuleb hoolega jälgida kellest räägitakse, sest tegelaste omavahelised suhted on intrigeerivad ja keerulised. Nende hingeelu on hästi kujutatud ning nende tunded mõjutavad sündmuste käiku. Puudusena võib välja tuua selle, et autor pole suutnud ajaloosündmusi looga hästi siduda, kuid ajaloohuviline saab seostada oma teadmisi sellega, mida ta Fayette'i raamatust loeb ning otsustada, kas need ka tõesti juhtusid. Lisaks sellele lisab loole omapära see, et kõik tegelased, välja arvatud teose kangelanna printsess de Cléves ja tema ema, on päriselt
*Gildid ja tsunftid korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Paljudes linnades mood nende liikmed linnakogukonna. 22.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused. *Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnale linnaõiguse, s
mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline. Üksnes füüsilist mõõdet omav kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas nn ,,peremagala". · Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima. · Vaimne ehk sotsiaalne. Vaimsuse määrab see teadmiste ja oskuste pagas, mille laps laia maailma võtab kodust kaasa, oskamaks olla tulevikus täisväärtuslik ilmakodanik (Niiberg&Linnas 2007:12). 5 1.2. Mitu põlvkonda koos Lapsed vajavad vanavanemaid, nende vaikset tasakaalukust, elutarkust, nende aega ja tähelepanu, soojust hellust ja armastust
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast.
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul
nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud. Iseenesest mõista pidid linnused olema ka strateegilisteks punktideks sõdades naaberriikidega. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kuressaare Piiskopilinnus tänapäeval Ajalugu
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
5. Leida signaalide S1(t) ja S2(t) paaris ja paaritud komponendid t0=0 suhtes. 1 paaris komponent SC(t)= [S(t)+S(t)] 2 1 paaritu komponent SS(t)= [S(t)-S(t)] 2 S1(t): Paaris komponent Paaritu komponent: 4 S2(t) paaris komponent paaritu komponent 6. Leida signaalide S1(t) ja S2(t) omavahelised seosed S1(t) + S2(t), S1(t) · S2(t) ja S1(t)-S2(t). 5 7. Leida signaalide S1(t) ja S2(t) amplituudi ja faasispektrid kuni 5-nda harmooniliseni kasutades baasfunktsioonina komplekseksponenti. T T 1 1 C(k)= T S (t )cos(kt )dt -j
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ...
Lahingusse saadeti alguses liivlased ja lätlased, ristirüütlid sekkusid alles siis, kui vaadati, et olukord on juba liiga karm ja liiga paljud liivlased, lätlased on hukkunud. Ristirüütlite väed koosnesid kahest osast: Eliitvägi relvadega jne ning olid ka lätlased, liivlased, kes sunniti kaasa tulema (olid juba ristiusustatud). Nemad saadeti esmalt lahingusse ja lasti neid tappa, siis sekkus alles õige vägi lahingusse. Küsimused: 1)Millised olid eri rahvustest ristisõdalaste omavahelised suhted? Sakslastest ristisõdalased tegid koostööd ka liivlaste ja lätlaste ning mujalt päris ristisõdijatega, sest eesmärk oli kõigil sama. Samas kui nähti liiga tugevat vastast hooliti ainult sellest, et oma maa rahvas minema saaks põgeneda ja reedeti teised ristisõdijad mujalt maadest. Pealikud andsid nõuandeid ka teistele pealikutele. Puudus usaldus ja ühtekuuluvustunne siiski. 2)Millised olid kroonikakatke järgi otsustades eestlaste suhted venelastega?
piirkonnas kõikidele kehadele ühesuguse raskuskiirendusega. Jäävuse seaduste rakendamisel on seetõttu vaja alati jälgida kuivõrd on isoleerituse nõue täidetud. Tundmatuteks jäävuse seadusteks on massi, impulsi, pöörlemishulga, laenguhulga, energia jt. jäävuse seadused. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud. Olgu mingi keha algimpulss p 01 , mingi teise keha oma p 02 . Mõjutagu teine keha F2,1 esimest jõuga aja t vältel. Vastavalt valemile (5.4) saab keha selle jõu mõjul uue impulsi p1 = p 01 + F2,1 t . (5.9)
Co2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. 4)Euroopa kaart PILET 2 1)Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Nii nagu maakera on aegamööda muutuv, muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. 2) Kirjelda Maa siseehitust Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.<
Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid. d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades e. Õigusnormide hierarhia 1)aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid, soovitused, otsused, arvamused f. delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke elemente. Rakendusakt- loob ühetaolised tingimused liidu õiguslikult siduvate aktide kehtestamiseks g. Õigusloome tavamenetlus- annab Parlamendile ja Nõukogule võrdse osatähtsuse
redutseerijatena. Seega on mittemetalliliste elementide oksüdatsiooniastmed ühendites nii positiivsed kui negatiivsed. Mittemetallides (lihtainetes) esineb mittepolaarne kovalentne side enamus on molekulaarsed ained (O2, H2, N2, Hal2, S8, P4) Mõned on atomaarsed ained (C, Si) Metallidest on nad päris erinevad ja seda peamiselt ehituses, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Lisaks on nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. Näiteks on neil väga erinevad sulamistemperatuurid - on madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis-temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Lisaks on neil ka väga erinevad värvused. Näiteks väävel on kollane, süsinik aga must. Erinevalt metallidest, on nad ka väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest
· tööiguse harusse on kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse suhted; · peamiseks tööõigus aktiks töölepingu seadus. Rahvusvaheline õigus: · teiste õigusharudega võrreldes on eriline õigusharu; · reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise aga ka sõjalise suhtlemise pinnal; · erisus võrreldes siseriikliku õigusega; · suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid: · õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse; · õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja; · isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja
(41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. (42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. (43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. (44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel
Remonditööde mahu ja maksumuse hindamiseks kasutame programmi WinCabas. 3. TÖÖ ORGANISEERITUS 3.1 Töö organiseeritus ja organisatsiooni puudused Töö Polven OÜ-s on hästi organiseeritud. Tööd tehakse seal korrektselt. Võin kindlalt väita, et selles autoremonditöökojas töötab sellel kohtal just õiged inimene, kes saab oma tööga suurepäraselt hakkama ja teeb oma tööd rõõmuga. Mikrokliima selles organisatsioonis on üsnagi positiivne. Töötajate omavahelised suhted on väga head. Polven OÜ-s on väga hea kollektiiv, alati kui on võimalik, siis on oodata abi. Puudustest tooksin esile selle, et ei olda liiga tähelepanelikud. 5 4. MINU POOLT TEHTUD TÖÖD 4.1 Auto pesu Praktikal olles tuli ette ka auto pesu. Pesin, vahatasin ja kuivatasin. 4.2 Auto tehniline kontroll See oli igapäevane tööülesanne. Peale igat remondi tööd tuli mul teha tehniline kontroll. 4.3Radiaatori vahetus
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja tollitariifisiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks aktsiisita.EKSPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja hindade arengut. IMPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestisse sisseveetavate kaupade ja kolmandate riikida suhtes kehtestatakse õhised tollimaksumäärad.Aktsiisid. Tarbimismakse võib teenuste hindade arengut.Inflatsiooni pidurdamisvõimalused: kõrged intressid laenudele, tootmise ja tinglikult liigitada üldisteks(N käibemaks) ja erimaksudeks(aktsiisid).Aktsiisid on tarbimismaksud, tarbimise piiramine
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
pool oma kehakaalust orgaanilist materjali, järelikult kaks kilogrammi sõnnikuusse töötlevad läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas. Vermikompostimise positiivseteks külgedeks võib välja tuua mitmed asjaolud: suurendab mikroobikoosluse aktiivsust, stimuleerib taimekasvu, suurendab seemnete idanemist ning sümbioosi taime juurtega, pärsib taimehaigusi, para ndab taimekasvu ja on lõhnavaba. Vermikomposti võib võrrelda väikese ökosüsteemina, kus esinevad keerulised omavahelised suhted orgaanilise materjali, mikroorganismide, vihmausside ja teiste selgrootute mullaorganismide vahel, mille tulemusel toimub kiire oksüdeerimine ja orgaanilise materjali stabiliseerimine. Vermikompostis on esindatud primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tarbijad. Teadlaste poolt on täheldatud, et vermikompostimisel suureneb kompostitava materjali nitraatide kogus; väheneb raskemetallide hulk, kuna raskemetallid seotakse keerulisteks
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
rühmade vahel Tertsiaalstruktuur -aktiivne, funktsiooni täitev valk (3D) – polüpeptiidahela spetsiifiline ülitihe kokkupakkimine, tagab valgu biofunktsiooni Kerajas-ellipsoidne (gloobul, globulaarsed valgud, enamus valke, kõik ensüümid) Niitjas (fibrill, fibrillaarsed valgud – kolageen, lihasvalgud) Baasinfo kokkupakkimiseks – primaarstruktuuris Kokkupakkimise protsessi osalevad Polüpeptiidahela seostusvalgud AH-jääkide R- rühmade vastastikused omavahelised toimed ja veemolekulidega (AH hüdrofiilsed rühmad asetuvad molekuli pinnale ja hüdrofoobsed molekuli sisemusse) Need sidemed võivad olla tugevamad, kui sekundaarstrutuuri tagavad H-sidemed Mutatsioonid primaarstruktuuris, mis muudavad konformatsiooni tagavaid sidemeid põhjustavad valkude bioaktiivsuse osalise või täieliku kadumise Tertsiaarsutruktuuris asuvad domeenid – need on helitseerunud ja β- stuktuuride kombinatsioonide tulemus
.. Otse nagu ,,kapten Granti lapsed". No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead? - Eesti ja vene on naabrid. Neil on olnud alati omavahelised sidemed. Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda. Pärast seda eesti ja venemaa said üheks maaks. - See oli sõda Sveitsi ja venemaa vahel. Algas ta 1700-ndal aastal. Ja kestis 21 aastat. Vedas seda sõda Vene tsaar Peeter 1 rääkis Andrei ma tean sõdadest kõike! Alguses Venemaa kaotas Narva all, aga pärast võitis Poltaava all. - Eesti talupoegade peredes varem oli lapsi palju, aga maad vähe jätkas Kristjan. Vaat
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi
Valgevenes. l. 43 26) Vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi alul eestlasteni. Eestlaste vastupanu võõrvallutajatele liitus tihedalt vastuseisuga võõraste usule. Eestlastel alla jäädes tunnistada vastaste jumal enese omadest tugevamaks, mis siiski ei tähendanud viimaste austamisest päevapealset loobumist. 27) Kiirustamise tagamaaks olid siit läbirändavate kaupmeeste majanduslikud huvid. Maa võimukandjate omavahelised konfliktid näitavad, kuivõrd olid koloniaalhuvid eelistatumad tegelikust misjonitööst pärisrahva seas. 28) See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. Pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas Keskaeg kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. # Eestis tähistatakse palju kirikupühasid, sest palju inimesi on
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ...
9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust 2. ÜHISKONNAELU TASANDID RIIKLIKU VÕIMUKORRALDUSE TINGIMUSTES Inimtegevuse eesmärgid Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve
Propagandatalituse organiseeriminisel täideti kõik ajalehed vandenõudlasi hukkamõistvate artiklite ning valitsust tänavate, õnnitlevate ja tunnustavate tervituste ja telegrammidega. Valitsuse autoriteet tõusis järsult. Rahvuslikud propagandakampaaniad Vabadussõdalased olid erakordselt silma paistnud oma rahvusliku meelsuse ja isamaa- armastuse allakriipsutamisega. Kõik pidi olema rahvuslik ja isamaaline: majandus, poliitika, kultuur, eluviis, kombed, inimeste omavahelised suhted jne. Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
