Dr Arnold Seppo (0)

Dr Arnold Seppo – eriliste oskustega arst, teadlane ja leiutaja
See portreelugu on kirjutatud raamatu ,,Dr Arnold Seppo lugu” põhjal, mille autoriks on tema teine naine Hilja Seppo, kes on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogina. Arnold Seppo esimesest abielust sündinud poeg Tõnis Seppo, töötab, nagu ta isagi traumatoloogina. Tal on ka tütar Heili, kes sündis abielust Hilja Seppoga.
31. detsembril 1917 sündis väikses külas Johannes ja Rosalie Seppo perre neljas poiss Arnold. Algkoolis käis ta Lapšino külas, mis oli venekeelne . Keskkooliõpingud möödusid Seppol Leningradis. Lisaks õppimisele tuli tal ka ennast ise üleval pidada. ,,Õhtuti ja öösiti sai siis sadamas kaste laadimas käidud,“ on ta öelnud. Keskkool lõpetatud, läks Seppo edasi õppima Leningradi Meditsiiniinstituuti. Sel ajal oli tase selles koolis äärmiselt kõrge. Ta lõpetas kiitusega kirurgi eriala 1941. aastal.
1942. aasta jaanuaris võeti Arnold Seppo tegevväkke. Sama aasta sügisel sai ta Eesti laskurkorpuse 7. diviisi 86. sanitaarpataljoni kirurgiaosakonna ülemaks. Tema kaasaegsed mäletasid Seppot igal vabal hetkel raamatute taga istumas. Ta tõmbus alati eemale lõbusatest vestlustest, naermistest ja laulmistest lõkke ääres. Lugeda, uurida, katsetada ja metsas hulkuda meeldis aga Seppole väga. Sel eluperioodil sai ta tuttavaks insener Johannes Krispiniga, kellega veedeti lõbusalt aega, käidi jahil, vesteldi maast ja ilmast. Kogu sõjaväes veedetud aega meenutab Seppo kui väga kiiret aega. ,,Esimesed viisteist ööpäeva opereeriti vahetpidamata,“ räägib Seppo toonane sanitar Meta Lund meenutades 1942. aasta novembrit.
Seppo üks eluperiood on möödunud Moskva lähedal Jegorjevski linnas. Ühel tavalisel päeval haiglas järjekordset visiiti tehes tuli dr. Seppol kohata jubedat vaatepilti, lapsed, kelle nahal polnud tervet kohtagi. Põletushaavaderavis on üldiselt teada fakt, et kui kehapinnast on üle 1/3 kahjustunud , pole enam eluks lootust. Seppo lasi nad siis ruttu sidumistuppa viia ja kokku korjata kõik võimalikud ravimid terve haigla pealt. Kokku saadi aga haletsusväärne kogus. Iga teine kirurg oleks löönud käega ja lasknud asjadel oma rada minna, kuid Seppo polnud seda tüüpi kirurg. Ta võttis kätte ja hakkas kogutud aineid doseerima ja saavutas sellega mingi ühtlase kreemitaolise pasta . Sidemed pandi lastele raviainega peale, aga keegi ei osanud oodata paranemist. Läks küll aega, aga siiski hakkasid lapsed paranema. Selle looga pani