Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dialoog autos (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Esitatud küsimused

  • Kui vana sa oled?
  • Kust sed asja otsida?
  • Millises fakulteedis?
  • Milline on sinu jalanumber?
  • Kaua me ei ole näinud?
  • Kuidas te siin elate mida uut?
  • Kellele kohvi kellele teed?
  • Mida võib öelda eestlane?
  • Kui kõik istusid laua taga tuli küsimuste rahe Kui kauaks sa tulid?
  • Kuidas hakkame otsima varandust või mitte?
  • Kuidas kas meil on valikut?
  • Mis kas palju eestlasi elas Venemaal?
  • Mida sa sellest tead?
  • Kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse?
  • Mis sa arvad et ainult talupojad sõitid venemaale?
  • Kes see Jakob Hurt on ega mitte sinu vana-vanaisa?
  • Milliste maade vahel oli Põhjasõda?
  • Millal oli põhjasõda?
  • Mis ilmnes eesti ajaloos pärast põhjasõda?
  • Kus Venemaal elasid eestlased?
  • Miks eestlased sõitsid venemaale?
  • Mida eestlased tegid venemaal millega nad tegelesid?
  • Kus õppisid paljud eestlased?
  • Kelleks oli Jakob Hurt Peterburis?
  • Mida me teame praeguseks momendiks?
  • Mida me peame teadma?
  • Millal ta elas See on ajalugu Kolmandaks millega ta tegeles?
  • Miks kultuur Võib-olla ta oli lihtne talupoeg?
  • Milline asi jäeti vanaisale?
  • Mis see võis olla?
  • Kui su vanaisa oli talupoeg siis see võis olla rahvuslik käsitööndus?
  • Mis Matrjoskad?
  • Mis veel on Samovarid?
  • Mis sul seal on veel jäänud?

Lõik failist


Dialoog autos.
Lühike sisu: Andrese uus tuttav – Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul .
Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan
Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist „Marinoi rostsi” rajooni .
  • Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? – küsis noor inimene.
  • Mind – Andres. Teil on Essti nimi.
  • Jah, mu juured on eestis.
  • Tõsi? Räägime siis eesti keeles.
  • Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt.
  • Kas te ammu sõitsite eestist ära?
  • Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal.
  • Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju.
  • Jättis mida? – huvitus Kristjan.
  • Jättis... Ühe asja.
  • Aga kus ta on?
  • Veel ei tea, hakkan otsima.
  • Jumal, kui huvitav. Aga Teie... Kuule , meie sinuga, minu meelest, oleme üheealised. Lähme üle „Sinale”. Kui vana sa oled?
  • Laseme käia! Mul on 17, aga sul?
  • Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida?
  • Veel mitte.
  • Võib-olla aidata sind? Ma olen praegu koolivaheajal, palju vaba aega.
  • Tänan, ebamugav.
  • Ah, mis ebamugav!? Mul on endal huvitav.
  • Aga teie... see tähendab, sina, ammu elad Moskvas?
  • Ma siin ei ela, ma siin õpin MGU-s.
  • Mis see on?
  • See on Moskva riiklik ülikool.
  • Millises fakulteedis?
  • Ajaloo. Ma tegelen ajaloo ja kultuurisidemetega Eesti ja Venemaa vahel.
  • Vaja ju! Nagu venelased ütlevad: Kus hundist räägid seal hunt on!
  • Täpselt. Ma olen väga kasulik inimene sulle.
  • Imestama panev, - mõtles andres, millseid üllatusi mõnikord meile kingib elu. Kuidas nii võib juhtuda? No nad lõpuks jõudsid võõrastemajja ja ta kiiresti viskas selle mõtte peast välja.

Kohtumine sõpradega.
Lühike sisu: Andres sõidab sõprade juurde. Tutvustab neid Kristjaniga. Andres jutustab, miks ta kohale sõitis
Tegelased: armunud Andres, Andrese armastatu - Nataša, Andrei – tema vend, ja Andrese vana sõber; soovimatu külaline – Kristjan.
Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter .
Andres vormistas ennast võõratemajas. Sisenes nubrituppa ja jättis oma asjad. Ta võttis endaga kaasa ainult vanaisa kirja. Kristajn ootas teda autos. Nad küllalt kiiresti jõudsid kohale Natasa ja Andrei maja ajuurde.
- tere, keda ma näen! Plju aastaid, palju talvesid! – peaaegu karjus Andrei, kui nägi Andrest. – Kuidas ma tundsin sinu järele igatsust! Natalja seisis eemal. Ta oli läinud veel ilusamaks. Andres ei suutnud temalt silmi lahti rebida. Tekkis piinlik paus . Situatsiooni parandas Natasa. Ta rõõmsalt ütles.
- Astu sisse, riietu lahti! Riputa riide kappi. Siin on tuhvlid. Milline on sinu (jala)number?
- 45-
- Vaat need sulle sobiavad. Kui tahad pesta käsi – Vannituba asub seal kus varem. Ise tead. Kaua me ei ole näinud?
- Täpselt 2 aastat.
- Mu jumal, kui kiiresti jookseb aeg! Niisugune tunne, et see oli eile. Astu tuppa !
- Jah, aeg lendab ruttu. Noh, kuidas te siin elate, mida uut? Nad
Dialoog autos #1 Dialoog autos #2 Dialoog autos #3 Dialoog autos #4 Dialoog autos #5 Dialoog autos #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiimEST Õppematerjali autor
vene keele 10. klassi õpiku tõlge peatükk 5 eesti keelseks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Eestlased venemaal

Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos – Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt – Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead? - Eesti ja vene on naabrid. Neil on olnud alati omavahelised sidemed. Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda. Pärast seda eesti ja venemaa said ü

Vene keel
thumbnail
1
docx

Vene rahvuslik käsitöö

Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? ­ jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? ­ oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! ­ peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ­ ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle! Näiteks meil on laekad Palehast ja Fedoksinost.Nad on tehtud kartongist. Aga nad maksavad väga palju, mida väksem laegas, seda hinnalisem. - Kartongist. - Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materjali, aga loomingut! Kõ

Vene keel
thumbnail
1
docx

Test 9 vene keele tõlge

Test 9 Arvan, et peaks alustama geograafiast. Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Karu- kommenteeris Natasa. Veel

Vene keel
thumbnail
1
doc

Saladuslik kiri

Saladuslik kiri Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist, kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter, pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav ,,Me oleme ütlemata rikkad", armastas rääkida vanaisa. ,,Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled ­ see on rikkus, teadmised ­ see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. ,,Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ­ ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" ­ oli Andres häiritud. Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas. Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles. ,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie

Vene keel
thumbnail
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
thumbnail
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater
thumbnail
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
thumbnail
2
doc

Nimetu

Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul. Ühesõnaga, jah, ei midagi erilist. Ja kuidas teil päev möödus? Käisite siis seal uues kaubanduskeskuses ringi vaatamas?" "Käisime küll, aga ma tahtsin sinuga hoopis millegist muust rääkida. Nimelt, sinna kõndides ma nägin tee peal üht hirmsasti armsat majakest. See oli nii idülliline ja erakordne.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun