- Kõneakt - ühtainsat sotsiaalset eesmärki teeniv häälitsus või häälitsuse kogum. - Diskursuse analüüs - inimkogemuse uurimise meetod, milles analüüsitakse inimeste poolt üksteistele öeldavat ja selle väljendamist nii sümbolite kui ka käitumistega. Suhtlemis strateegiad (nt rasismi kohta): - usutavust suurendavad võtted - positiivne enese-esitus - teiste negatiivne esitus 4 Sotsiaalse konteksti mõõded (- Lalljee): - oletus - suhted - sotsiaalne eesmärk - tagajärg inimsuhtele Seletamine võib olla põhjendustega (õigustustega) või vadandustega. Omistuse (atributsiooni) protsessis inimesed toimivad «naiivsete teadlastena», kogudes faktilist infot ja kasutades seda võimalike põhjuste teooriate loomiseks (- Heider). - Sobivusotsustuse teooria - teooria inimeste käitumisele kasvatuste omistamise seletamiseks (- Jones ja Davis).
Protssidel nooruslik välimus võib olla eelistatud vanematel patsientidel. Mitmed autorid on proovinud ennustada patsiendi sugu ja vanust vaadates hamba proteeside paigutust või vaadates suulisi fotosid. Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult. Järgmine saavutus hammaste esteetikas oli artikkel visuaalse taju kohta tuues välja detaililiselt artistlikke põhimõtteid. Oletus oli,et protees on kunstiline töö ja sellel peaks olema samad vaatestandardid nagu maalidel või skulptuuridel. Peamine suund on üritada dünaamilist ühtsust, mis on teisisõnu kutsutud kui ,,Ühtsus sordiga".Kogu proteesi kompositsioon peaks olema komplimenteeriv näole ja iseendale, Samas see ei tohiks olla mehaaniliselt sirge või ilma unikaalsuseta. Anda infot proteeside kohta hambututele inimestele on suur kliiniline väljakutse. Terevat
4.2. Turutõrked Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist (või ka näiteks riiklikust reguleerimisest) parem, siis on tegemist turutõrkega. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjuseid on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil (või konkurentsil üldse). Hüvise nõudlushinna kujunemisel vastavalt piirkasulikkusele on eelduseks oletus, et mida vähem on hüvist turul, seda suurem on iga täiendava hüvise piirkasulikkus ja seda kõrgem on selle hind. Majapidamisteooria ja firmateooria loomisel peetakse silmas nn. individuaalhüviseid (ehk erahüviseid), mille kasutamine (või vähemalt üheaegne kasutamine) mitme tarbija poolt ei ole võimalik ja mille väärtus kas kaob täielikult või väheneb oluliselt pärast selle kasutamist ühe tarbija poolt.
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992...
4) Et hing saaks tunda kirgesid, ei pea ta asuma südames 5) Hing teostab oma funktsioone peaiselt väikeses näärmes, mis asub aju keskel 2.Lugege fragmenti saksa filosoofi Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast leedi Mashamile. Kuidas kritiseerib Leibniz juhuslike põhjuste (okasionalismi) pooldajate seisukohta? Juhuslike põhjuste pooldajad tahavad, et Jumal iga kord kohandaks hinge kehale ning keha hingele. Selline kohandamine on võrdväärne imga ja taoline oletus ei sobi kokku filosoofiaga, mille kohuseks on seletada loodust. Nimetatud oletuse puhul tuleks aga väita, et Jumal rikub pidevalt kehade loomulikke seadusi. 3.Lugege fragmenti Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast kuninganna Sophie-Charlottele. Kuidas seletab Leibniz hinge ja keha toimingute kooskõlastatust? Sageli allub keha hinge korraldustele ja hing võtab kuulda keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing
(gaasudukogude punakas värvus on põhjustatud just vesiniku kiirgusest lainepikkusel 656,3 nm). Ka sisaldab udukogude gaas heeliumi, hapnikku, süsinikku ja teisi Maal tuntud elemente. Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Millest aga koosneb kosmiline tolm, võime vaid oletada. Ja kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel. Järgmine oletus, mille peame tegema, on vastus küsimusele, millises olekus oli see aine. Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks
3. Kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud 4. 0 ei järgne ühelegi arvule 5. Matemaatilise induktsiooni printsiip. Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta. (Tamme, Tammet, Prank 1997) Russelli hüpotees ja Russelli paradoks Russelli hüpotees on oletus, et maailm tekkis viis minutit tagasi koos fossiilidega, mäluga jms põhjuslike jälgedega. Ta esitab selle raamatus "The Analysis of Mind" (1921, lk 159160), et illustreerida meie teadmise piire. Russelli paradoks on Bertrand Russelli poolt 1901. aastal avastatud paradoks, mis näitab, et Cantori ja Frege naiivne hulgateooria on vastuoluline. Russell pakkus sellest välja ka lihtsama versiooni, mis on tuntud kui Russelli habemeajaja paradoks.
Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Isikutaju vead Isikutaju vead takistavad inimese mõistmist ja tema olukorrast objektiivse ülevaate saamist. · Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". · Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust Näiteks: "Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina". · Oletatav sarnasus Objektiivse info puudumisel eeldatakse, et partner on meiega sarnane Näiteks:"Ma tean küll, mida ta tahab, ma ise ka tahaksin seda"
Mükoloogia - seeni uuriv teadusharu. 5. Mõisted: Teaduslik meetod- Uurimisprotsess, mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, kogutakse taustinformatsiooni, pakutakse võimalikke lahendusi, viiakse läbi vaatlusi ja katseid ning tehakse järeldusi. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees- Hüpotees on oletus. Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Liik- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Riik- Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised üksused. Taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Populatsioon- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud
Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui kolmetasandilist peatükkide järjestussüsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid on ilma järjekorranumbrita, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbritega. 3. Sissejuhatus siin antakse põhjendus teemavalikule, lühike ülevaade sellest, milliseid küsimusi uurima hakatakse, millised on varasemad seisukohad, vajaduse korral püstitatakse hüpotees ehk oletus. Samuti tutvustatakse uurimismeetodeid. Sissejuhatuses võib märkida, millised raskused töö kirjutamisel ette tulid. 4. Töö põhiosa see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:· tabeleid,
korrutatakse omavahel erinevate tausttunnuste järgi saadud kaalud. · Valimi keskmise leidmisel kasutatakse aritmeetilist keskmist. · Vea komponendid: valikuviga, loendiviga, kaoviga, objektide asendamise viga, mõõtmisviga, töötlusviga. · Usaldatavus: 1 sigma = 68,27 %; 1,96 sigma (standartne) = 95%; 2 sigma = 95,45%; 3 sigma = 99,73 %. Usaldatavus 100% tähendab vahemikku( lõpmatus... + lõpmatus). HÜPOTEESID · Hüpotees - oletus. Statistiline hüpotees oletus on tehtud üldkogumi koguse kohta ja tegu on arvväärtusega. Nullhüpotees - hüpotees mis määrab üldkogumile võimalikult lihtsa struktuuri, sisuks üldkogumi vastavus standardile. Saame kontrollida trendi seost. Seose juures võimalikult lihtne struktuur ehk seos puudub (pole seost, pole probleemi). Nt. trendi pole, faktori mõju puudub. Alternatiivne hüpotees vaidleb nullhüpoteesile vastu.
kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge
eestlased oluliselt ülejäänud Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastest, indiaanlased välja arvatud. Meie usume teadusesse. Informatsiooni, mille ajaloos tõid meieni jumalasõna, müüdid ja legendid, toob 21. sajandil meieni teadus, mis aga ei välista võimalust, et teadus eksib, kuna kõike ei saa ka teadus selgitada. Kuidas näiteks tõestada, et meie päikesesüsteem sai alguse just Suurest Paugust? Keegi ei ole seda näinud, Suure Paugu teooria on kõigest oletus, järelikult müüt üks paljudest planeedi Maa tekkelugudest. Evolutsiooniteooria väide, mida väga paljud kaasaegses maailmas usuvad, on tees, et inimene põlvneb ahvist, mis ei ole samuti kinnitust leidnud. Viimased uuringud näitavad hoopiski, et inimestel ja ahvidel oli ühine eellane, et seejärel on kumbki liik teineteisest sõltumatult arenenud ning et geneetiliselt on ahvid inimestest arenenud enamgi (võrreldes eellasega on geneetiline kood rohkem muutunud)
valgu molekuli sünteesimiseks. 8) Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. 9) Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 10) Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 11)Biosfäär on suurim ökosüsteem. 12) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. 13) Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 14)Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. 15)Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 16) Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. 17)Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. 18) Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. 19) Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat
on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonilperemeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomimingi osa eraldudes moodustub plasmiid, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid
kinnitust leidis. Ta pakkus nimelt välja, et selline õis võib tekitada mõnedes putukates sugulist erutust ja need nii kohale meelitada. Edasi oleks aga tolmeldamine juba peaaegu kindlustatud. Kui algul tundus selline mõte väga harjumatu, siis ajapikku saadi sellele üha kinnitust juurde. Lõpuks avastati, et kärbesõie õitel on samasugune lõhn, mis mõnede putukate suguküpsetel emasloomadel. Sellega oli oletus peaaegu tõestatud. Tuli veel vaid saada kinnitust elult eneselt. Mis siis ikka, asutigi taimi uurima. Tuli välja, et kärbesõie külalisteks on liivakäikusid kaevavad kaevurherilased. Nad lendavad lõhna peale kohale ja asuvad midagi märkamata tegema paaritumisliigutusi. Niivõrd sarnane tundub kärbesõie õis kõrrel istuva emasloomaga! Enne kui isasputukas mõistab, et teda on petetud, on ta juba uue õietolmuga koos ja teistelt õitelt kaasa toodud õietolmu
närvirühmadel. + kliiniline - praktika tüüpiline meditsiinis, haiglas jne. biograafiline produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad...............................................................................................................4 1.2. Õppimine ja töökogemus..................................................................................................4 ...
Majandusprobleemide uurimiseks kasutatavat teaduslikku meetodit võib vaadelda 4 üksteisele järgneva sammuna. Esimene samm seisneb muutujate kindlaksmääramises ja nende defineerimises. Muutuja (näiteks hind või kogus) on mõõt, millel võib olla erinevaid võimalikke väärtusi. Teine samm seisneb oletuste (eelduste) tegemises tingimuste kohta, milles antud teooria kehtib. Kõige tähtsamad on ceteris paribuse eeldus (st muude tingimuste samaks jäämist) ja ratsionaalse käitumise oletus. Kolmandaks sammuks on hüpoteesi e prognoosi formuleerimine Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta; need on kontrollimata, oletatavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine Ta ei pruugi viidata tulevikule ja tema puhul peavad olema ära näidatud kõik tingimused, mille korral teda eeldatakse kehtivat
konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks. Helena Täht analüüsib artiklis "Hooldusõppes põhihardise omandanud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses" analüüsib ta Eesti Vabariigi seadusandlust, mis tagab jurridiliselt ka neile võimaluse edaspidise hariduse omandamiseks. Kui on olemas kutseõpe hooldusõppe õpilastele (Kiiver, Kogerna, Kaljulaid 2009: 20), mis on märksa raskem, järelikult on see olemas ka toimetuleku õpilastele. See oletus leidis kinnitust. Artiklis "Hooldusõppe põhihariduse omandatud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses" kirjutab autor Helma Täht, et 2006. alustas Päevakeskus Käo juhtimisel tegevust projekt "Õpikeskkonna kujndamine erivajadustega ", mille eesmärk oli kutseõppe edendamine toimetuleku ning hooldusõppe omandanud noortele (Täht 2009: 12). Kokkuvõttes võin öelda, et toimetulekuõpe on mõeldud mõõduka ja raske vaimse
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Tõenäosuslik mõtlemine- mõtlemisviis, kus ei saa kindel olla, et mingi väide on 100% tõene; kasutusele tuleb tõenäosus. 22. Reductio ad absurdum. Vastuväiteline tõestus ehk absurdsusele taandamine (ladina reductio ad absurdum) on kaudse tõestamise meetod, mis seisneb järgnevas: mingi väite tõestamiseks oletatakse, et väide on väär, ning tehakse sellest oletusest järeldusi. Tõestus on edukas, kui jõuame vastuoluni, mis näitab, et meie vastuväiteline oletus ei saa olla tõene. I am going into surgery tomorrow so please pray for me. If enough people pray for me, God will protect me from harm and see to it that I have a successful surgery and speedy recovery. If everyone lived his or her life exactly like Jesus lived his life, the world would be a beautiful place! Ajas rändamine pole võimalik. Kui see oleks võimalik, siis saaksin ajas tagasi minna ja mõrvata oma vanavanemad. Sel juhul ma poleks sündinud ja ei saaks ka ajas rännata. 23
alamääratud või vaegkirjeldav; 7. Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või tugineda [teatud asjaolule]“? 8. Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus nähtuse esinemise või kogemuse seaduspärasuse kohta, või mittekogetud nähtuse esinemise või kogemise võimalikkuse kohta, kusjuures oletusega võib kaasneda nõue seaduspärasust kinnitada või võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga. Hüpotees on:
Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu? See on keelelise relatiivsuse oletus inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks.
omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest teooria. Vastasel juhul heidetakse see hüpotees kõrvale. Teooria püsib seni, kuni avastatakse uued tõsiasjad, mis sunnivad teooriat edasi arendama või uuega asendama, milles objektiivne reaalsus pegeldub paremini. Vaatluste ja katsete juures on oluline lisaks nähtuste kvalitatiivsele kirjeldamisele ka nende kvantitatiivse sõltuvuse kindlaksmääramine. See on võimalik mõõtmiste teel MÕÕTMINE
“terrorismivastast sõda” USA juhtimisel. 11 Arvamused toimunu kohta 1. 9/11 oli ootamatu ning šokeeriv terrorirünnak. 2. Mõned ajaloolased arvavad, et USA valitsus teadis 9/11 rünnakutest, kuid lasi neil siiski toimuda, ohverdades oma inimesi, et õigustada uusi sõdu, ressursside ülevõtmist, politseiriigi loomist ning Pentagoni eelarve suurendamist. 3.Kolmas oletus, et kogu juhtum oli USA valitsuse, CIA ja Pentagoni enda korraldatud. 12 Kokkuvõte Sain oma küsimustele vastused ja see on tore. Toimus terroriakt ja lennukid sõitsid WTC lõuna ja põhja tornidesse. Korraldas Bin Laden ja väga palju on vasturääkivusi. Ohvreid oli peaaegu 3000 ja 90 erinevast riigist. Pärast rünnakut võeti vastu Usa Patriot act.
Rahval on vaja, et neid juhitaks ning teadupärast harjub inimene kõigega. Nii nagu harjus Popi uue liidriga, harjub inimene ka uue valitsuse ning võimuga. Novellis oli aga Huhuu egoistlik ning liialt iseseisev, mis paratamatult tekitas kaose. Niisamuti juhtuks ka ühiskonnas, kus valitsejaks oleks ebasobiv võimuhull. Ehk vihjati siin satiiriliselt tollel ajal võimul olevale kommunistlikule ideoloogiale, mis tahes tahtmata rahvast heaolust tühjaks lüpsis. See on aga kõik minu oletus ning päris täpselt me siiski ei tea, kas Tuglas oli antud novelli pannud sümboleid sõjast või on need vaid minu pettekujutelmad. Üks on aga kindel - sõjasümboolikat võib põimida lugematul arvul teostesse; eriti nendesse, mis sõjaaegses või -järgses ühiskonnas kirjutet on. Tahes tahtmata ilma sõjata me ei saa, see on kõikjal meie ümber ja nõnda ka literatuurses maailmas. On tegelikult väga koletu mõelda, et nii hirmsast asjast on tihti vaja kirjutada ja
Miks inimesed on erinevad? Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv. On inimesi, kes on silmatorkavalt närvilised, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud. Igapäevasest kogemusest teame, et mõned meie tuttavatest on väga kohusetundlikud, samas teame ka neid, kes peavad harva kinni oma lubadustest ja kelle puhul ei saa kunagi kuigi kindel olla, kas nad jõuvad kohale kokkulepitud ajaks. Millest sellised erinevused tulenevad? Üsna tavatu oletus Väga mitmed faktid viitavad sellele, et keskkonna, kultuuri ja elukogemuste mõju põhilistele isiksuse seadumustele on suhteliselt väike! Isiksuse seadumused on inimese bioloogilised omadused, mis elu jooksul vähesel määral muutuvad ja keskkonna mõjude suhtes. Isiksuse mudel Elulugu Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud
Rahvaarvu kasv 0, 33 %, see tähendab, et aatas suureneb rahvaarv 37 444 inimese võrra. Võtsin rahvaarvu kasvu arvestamiseks 15 aastased vahed, alates 2005 - 2050, et paremini välja tuua rahvaarvu kasvu. Võrreldes maailma rahvaarvu kasvuga on see umbes 3 korda aeglasem tempo. Maailma rahvastik kasvab viimasel ajal umbes 1,5 % aastas. Kindalt ei saa midagi nii pika aja peale ette ennustada. Tabel lähtub praegusest statistikast ja on oletus. Kuuba Kuuba 10 suuremat linna + rahvaarv: La Habana, 2,201,610 Kuuba pealinn. Ühtlasi Kuuba ainus linnastu, mille kogu- populatsioon on 2,662,300 (Butler, 2003) Santiago de Cuba, 423,392 Camagüey, 301,574 Holguín, 269,618 Santa Clara, 210,220 Guantánamo, 208,145 Bayamo, 144,664 Victoria de Las Tunas, 143,582 Cienfuegos, 140,734 Pinar del Río,139,336 Matanzas, 127,287
suuremate naftalademete olemasolu kindlaks tunnuseks. Üheks tuntud heaks naftaotsimise juhiseks on maagaasi esinemised. Tuntud on Põhja- Eesti rannikul avanev maagaas (Keri, Ihasalu, Viinistu jt.) oma pideva ja laialdase esinemisega. Geoloogide poolt püstitati selle maagaasi seletuseks kaks oletust. Esiteks Doss arvab, et see gaas on pärit diktüoneemakildast, mis peaks asuma Soome lahe põhjas murrangulises alangus. Teine oletus on tehtud Mikwitzi poolt, kes arvab, et Soome lahe diluviaalsetes setetes leidub rohkesti turvast ja see oleks mõeldav gaaside emakivimina. Kuid uuringud 1929.a. näitasid, et Soome lahes pole olemas niisuguseid murranguid nagu neid oletab Doss ja seepärast puudub seal kindlasti ka diktüoneemakilt. Mckwitzi oletuse vastu kõneleb aga gaaside õige laialdane esinemine. Selgus, et see Põhja-Eesti maagaas tungib päevavalgele läbi sinisavi. Eesti aluspõhja
saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele 21) Mis on epistemoloogia? Teadus teadmiste kohta! Mis teadmine üldse on? Mida võime teadmiseks pidada? Kust teadmisi saame ? Epistemoloogia on teadmisteoori, mille osa on tunnetusteooria. E nim seda osa filosoofiast, mis tegeleb teadmisega. Sellesse valdkonda kuuluvad küsimused "Mis on teadmine?, "Mis on tõde? Epistemeloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumus (usk, usaldus, oletus, arutlus, tõestus, teooria, teadmine) 2) kust pärineb teadmine (empirism ja ratsionalism); 3) mis on teadmine (st millised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks); 4) kas teadmine on võimalik (skeptitsism? teadmise allika küsimus!) Klassikalised empiristid ainus teadmise allikas saab olla kogemus. See ka 22) Mis on skeptitsism? Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei
elusolenditel on kõva pind jalge all. Meie päikesesüsteemis on selliseid kaljuseid planeete kui Maa veel üksnes kolm Merkuur, Veenus ja Marss. Lisaks veel kaljune kuu. Kõigist neist teame nüüd, mil hulk kosmoselaevu on käinud asja uurimas ja ka inimene Kuul ringi hüpanud, et mingeid eluvorme neil ei esine. Võib-olla elab imekombel näiteks Marsil tillukesi baktereid, ent seegi on kõigest julge oletus. Nõnda siis tuleks otsida planeete, mis tiirlevad meist õige kaugel, kaugustel, kust valgus jõuab meieni mitte kaheksa minutiga vaid koguni kaheksasaja aastaga. Päikesesüsteemi-väliseid planeete ei nähta otse. Kui planeet ümber tähe tiirleb, paneb see ta vibama küll vähe, ent siiski. Ja seda tähe värelemist osataksegi suurte teleskoopide ning nende külge ehitatud kaamerate ja tarkade arvutiprogrammidega näha või õigemini välja rehkendada.
eetikat esile kerkimas. Niisuguses maailmasidemete puuduses sai tema maailmaks Taani ehk täpsemine Kopenhaagen. Ta jagas tolleaegsete taanlaste tavalist ebausku kõige taaniliku suhtes. Kierkegaard arvas, et Taanil oli Mynsteri näol tegemist aegade suurima jutlustajaga, Heibergi näol suurima eksisteeriva esteediga, Madvigi näol esimese filoloogiga, ja mis ta kõik ei öelnud, aga mõnikord ütles ta ka: tema ise on Taani suurim prosaist, mis oli küll vähem ülepingutatud oletus kui eelnevad. On kindel, et ta oli Taanile liiga suur. Kierkegaardile sai lõpuks selgeks, et nii väikese rahva seas võis enam-vähem inimväärset elu elada võimalikult vähe välja paistes, kui sinust on lõpuks saanud „Keegi“ aga Taanis elatakse õnnelikult ainult juhul, kui ollakse „Eikeegi“. Talle jõudis kohale see, et väikeses ühiskonnas toimib salaliit iseseisvate inimeste vastu – inimeste, kel on oma arvamus ja pealekauba tahavad ühiskonnale veel midagi õpetada.
· võimaldab aega maha võtta; · võimaldab teha vahekokkuvõtteid; · vähendab pinget vestlusparterite vahel; · hoida vestlust teema raamides, on mittedirektiivne viis sunnata vestlust; · tõrjub agressiooni eneseväärikust säilitades, ilma vasturünnakuta; · kaitseb ootamatute ettepanekute, rünnakute, küsimuste puhul. Ümbersõnastus esitatakse pigem väite, mitte küsimusena. Väitena sellepärast, et kuulaja ei saa olla kindel, kas oletus on õige. Ümber sõnastatud väide kutsub vähema tõenäosusega esile vastuseisu. Küsimus nõuab vastust. Kui küsida sõnumi tähenduse kohta küsimuse vormis, siis võib see klienti tähenduse mõistmisest kaugemale juhtida. Kliendi tähelepanu on küsimusel ja ta võib hakata mõtlema, kas ta tõesti tunneb või peaks nii tundma, nagu ta end väljendas. Peegeldamine kasutatakse siis, kui soovitakse väljendada oma arusaamist teise tundeseisundist,
Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge
kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge
tulemusi, nt senise lahenduse heade külgede ja puuduste väljaselgitamiseks tehtud uuringu kokkuvõtet. · Järeldused: milline võiks olla parem viis asjade tegemiseks, ettepanekud oma idee kontrollimise võimaluste kohta. Võrdlemine- kuidas on siiani tehtud ja kirjeldada isdeaal ehk kuidas hakkab olema. Võrdlus ka sellega kuidas teised on teinud. Uurimisküsimuse püstitamine. Uurimisküsimust (eesmärki) saab püstitada kahel viisil: 1. Hüpoteesina- oletus selle kohta, milliseid tulemusi uuring annab. 2. Kirjeldava uurimisküsimusena- millised on mingi X asja omadused või eripärad? Kui sageli X esineb? (Nt milliste tööga seotud teguritega ollakse rahul ja millega mitte; kui suur on nende inimeste osakaal, kes tunnevad rahulolematust jne). Hüpoteeside tüübid: · Võrdlevad hüpoteesid: X erineb Y-st või X on suurem/väiksem kui Y.
*Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot) *Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna) *Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine) *Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine) *Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire) *Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling) *Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama. *Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus. *Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato) *Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards) *Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain) *Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore)
11. Biosfääritasand- kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 3. Järjesta uurimistöö etapid 1. Probleemipüstitus 2. Taustainfo kogumine 3. Hüpoteeside püstitus 4. Katse või vaatluse läbiviimine 5. Tulemuste esitamine 6. Kokkuvõte ja järeldused 4. Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees Mingisugune oletus selle ülesande kohta (ei pea olema alati positiivne vastus, st et selle ümberlükkamine pole vale. Mida t Hüpotees, seda parem. 5. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused 6. Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)? Makroelemendid ning mikroelemendid. 7. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid?
(Remmel 2007, 44-45, 76). Kui Imre Lakatosi teadusteooria alusel peavad uurimisprogrammile lisatavad teisendused olema iseseisvalt testitavad ja kontrollitavad (Chalmers 1998, 128), siis M. Remmeli teooria komponendid näivad esinevat omavahelises ringkäenduses, olles üksteise suhtes tõestusargumendiks. Karl Raimund Popperi teadusekäsitluse kriteeriumiks on teooriate falsifitseeritavus. Teooria on K. R. Popperi järgi ajutine spekulatiivne oletus, mis luuakse autori peas vabalt, püüdes varasematele teooriatele omaks saanud takistusi ületada ning kirjeldada adekvaatselt teatud aspekti toimimist. Selliseid spekulatiivseid teooriaid tuleb rangelt kontrollida ning need teooriad, mis testile vastu ei pea, heidetakse kõrvale (Chalmers 1998, 67). Järelikult ei saa siia hulka kuuluda ad hoc hüpoteesid, mis on omavahelises ringkäenduses ning mida vastavalt testida ei saa. Teisalt, raamatu viimastel lehekülgedel esitab M
mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimusobjektid on pärit loodusest. (Õ) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. (V) Biomolekulide esinemine…. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. (V) …. teine tasand 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. (Õ) 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. (V) ...aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (Õ) 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktide üldistus. (Õ) 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. (Õ) Leidke kõige õigem vastusevariant! õp lk 21-22 9. Iga isend paljuneb 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajatest. 11. Rakkude ehitusest ja talitusest uurib: tsütoloogia 12.Bioloogia üheks uurimusobjektiks on: biosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: leida teaduslik probleem 14
3) Eraldatakse olulised tunnused. 4) Muist aspekte kerkib esmatähtsatena esile. 5) Need liigitakse praeguse teadmise piirides võimalikult tähenduslike ja instrueerivate pealkirjade alla. 6) Analüüs viiakse läbi subjekti. Mängude mõisted: 1) Pealkiri. 2) Tees - üldine kirjeldus, mis hõlmab sündmuste vahetut järgnevust (sotsiaalne tasand) ja infot nende psühholoogiliset taustast, arengust a tähtsusest (psühholoogiline tasand). 3) Antitees - oletus, et teatud järgnevus moodustab mängu, on esialgne, kuni selle kehtivust eksistentsiaalselt kontrollitakse. 4) Eesmärk - väljendab, milleks mängu vaja on. 5) Rollid - ei ole mina-tasandi näol tegemist mitte rolli, vaid nähtusega. 6) Dünaamika - kõiki mängujuhtusi ajendavate psühhodünaamiliste jõudude määratlemiseks. 7) Näited - lapsepõlvest pärinevad mängu alged või selle lapselikud prototüübid ja
üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist, saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge
Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt soti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad
sest ta ise kirjanduslikult tegev ei olnud. Karneades lähtub küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui selline võimalik on. Ei ole olemas veendeid ega ka tõekspidamisi, mis võiksid kehtida üldiselt tunnustatud tõena. Pealegi puudub meil ,,tõe" määramiseks igasugune kindel kriteerium, mis tähendab, et tõestamisviisid, mida filosoofid kasutavad, on oma väärtuselt enam kui küsitavad. Nende eelduseks on alati mingi ,,tõestamatu" tõde või oletus. Kui tahaksime midagi tõestamise kaudu tõeks teha, siis osutuks see lõpmatusse kulgevaks ahelaks, sest iga uus tõestusse toodav element vajaks taas tõestamist. Ainus tõeline mõeldav järeldus sellest on see, et iga teadmine, mis tahab pretendeerida kindlale tõele, on tegelikult võimatu ning mõeldamatu. Karneadesele saab omistada vaid ettevaatlikult teatud tõenäosust, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet: ühed kujutlused on iseenesest
o Millistele küsimustele ma otsin vastust? o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstitamist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kujuneb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: · hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; · hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust;
o Millistele küsimustele ma otsin vastust? o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstita- mist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kuju- neb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust;
tõesust (seda verifitseerida), on niiviisi võimalik järeldada üldistuse väärust (see ümber lükata, kummutada ehk falsifitseerida). Seda nimetas Popper falsifikatsiooni ja verifikatsiooni vaheliseks asümmeetriaks. Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehhaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 19001920 aga leiti, et see
laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt soti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate)
Esimese etapi käigus selgitatakse välja, milliseid andmeid on võimalik leida küsitluseta ja milliseid tuleb hankida küsitlusega. Ülesanded jaotatakse põhiülesanneteks ja abistavateks ülesanneteks. Näiteks kui eesmärgiks on teatud automargi müügiperspektiivi väljaselgitamine, siis põhiülesandeks on nõudmise arengu prognoosimine ja abistavaks ülesandeks on nõudmise mahtu ja struktuuri mõjutavate tegurite uurimine. Tööhüpotees on probleemi loogiliselt põhjendatud oletus, mis tugineb saadaolevatele andmetele ja mis aitab määrata üksikute küsimuste otstarbekust.programmküsimustega detailiseeritakse eelnevalt püstitatud küsitlusülesanded. 6.2. Küsitletavate ringi kindlakstegemine. Selle etapi käigus otsustatakse, kes annab vajalikud andmed. Küsitlused võivad olla kas kõiksed või väljavõttelised. Kõikseid üldkogumi küsitlusi kasutatakse lühiajalise uuringu puhul kaubandusäris, teenindussalongis, kus küsitakse kõiki inimesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
