1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist ...
Hollandi realistlik barokk · Esimene kodanlik maa, kus kiriku võim lõdva. · Valitsev usk kalvinism, mis eitas kriku pilte · Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalik...
Prantsusmaa Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Töö sisu 4-13 Kokkuvõtte 14 Kasutatud kirjandus 15 2 3 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma ise olen Prantsusmaal käinud. Eriti meeldis mulle Prantsusmaa pealinn Pariis. Sellest tahtsin rohkem teada. Seal on Eefeli torn, Luuvri muuseum ,Versai muuseum, Disneyland, Loomaaed ja palju muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Töö sisu 4 Prantsusmaa Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pea...
Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste...
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse ning vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. Moulinsis esines Gabrielle ka lauljana varietees Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest piblik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli armulugu ühe ohvitseriga.
Rakvere Ametikool Sten Taklaja Al10 Fibonacci jada Referaat Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................1 Fibonacci Arvud.............................................................................................2 Fibonacci side kuldlõikega.............................................................................3 Pilte................................................................................................................5 Videod...........................................................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................................19 Sissejuhatus Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1= 0 ja F2=1 ning iga järg...
Mind väga lummab gooti kunsti arhidektuur, mis on muidugi ka selle stiili peamine tunnus. See piklikus, vertikaalsus ja detailid tõmbavad kohe tähelepanu. Vitraazkunst annab sellele kõigele veel ideaalsust juurde. Kindlasti loodan isegi tulevikus oma silmaga just Prantsumaa gooti arhidektuuri näha. Arvan, et gooti stiilis suured, mõjuvõimsad ja läbimõeldud ehitised on vägagi täiuslikud. 7 PILTE GOOTI KUNSTIST Vitraazklaas Notre-Dame katedraalis, Pariisis. http://architecture.about.com/od/earlychristianmedieval/ss/gothic_6.htm 8 Amiens katedraal, Põhja-Prantsusmaa http://www.metmuseum.org/toah/hd/mgot/hd_mgot.htm 9 Reims katedraal, Prantsusmaa, 1211 http://www.metmuseum.org/toah/hd/mgot/hd_mgot.htm 10 KASUTATUD KIRJANDUS Interneti lehekülg: http://www.tdl
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikut...
LUUNJA KESKKOOL ELE TUVI XII klass IMPRESSIONISM Claude Monet Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 1 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................. 2 2. SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926)............................................................................................. 4 6.1 Elulugu............................................................................................................................... 4 6.2 Le Havre'i aastad................................................................................................................ 4 6.3 Camille Doncieux................................................................
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjut...
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
KOOL Oscar-Claude Monet Referaat NIMI KLASS KOHT JA AEG 2 3 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Elulugu........................................................................................................................................5 Impressionism ja Argentuil.....................................................................................................5 Camille Doncieux................................................................................................................... 6 Viimased eluaastad........................................................................................
· Inimeste ellusuhtumise muutmiseks kasut. sõna voorus · Patriotismi rõhutamine, prostitutsiooni keelamine · Mõõtühikute süsteem, uus kalender 8.Millist kahju tõi rev. Pr kultuurile ja teadusele? Viha vana korra vastu ja mineviku eitamine viis selleni, et hakati hävitama kõike, mis on seotud kirikuga.Hävitati kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavad kunstiteosed, valitsejate säilmeid. · Notre-Dame 78 s/12v skulptuuride allaviskamine · St. Denis' katedraalis purustati paljude valitsejate sarkofaagid, säilmed visati välja. · Hävitamisele määrati juriidilised, ajaloolised, filosoofilised väljaanded (ligi 5 milj) · Vana korra likvideerimiseks põletati arhiive. Maalikunsti säilitamiseks loodi kunstimuuseum. Dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Vana korra aegsete dokumentide säilitamiseks Rahvuslik Arhiiv. 9
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tä...
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Gootika iseloomulikud tunnused on? Gootika iseloomulikeks tunnusteks on kirikutel teravkaared , roosaken, siir , vertikaalne, kõrged tornid, pürgib kõrgustesse, vitraaz, basiilika, roidvõlv, ristikhein, kesklöövi müürid on kolmeosalised ning külglöövid on madalad ja kitsad nagu romaani ajastul. Näiteks: 1) Reimsi katedraal Prantsusmaal. 2) Sainte Chapelle'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Pari...
Järva-Jaani Gumnaasium Mittestatsionaarne õpe Mari-Liis Reinholdy Claude Monet Referaat Koeru 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................1 Claude Monet.......................................2 Elulugu..................................................3 Havre`i aastad.......................................4 Camille Doncieux..................................4 Viimased eluaastad...............................5 Looming................................................6 ,,Impressioon .Tõusev päike"................7 Teose analüüs.......................................8 Kokkuvõte.............................................9 Kasutatud kirjandus..............................9 Sissejuhatus Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnike. Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnike moodsa ku...
Coco Chanel sündis 19. augustil 1883, Saumuris, Prantsusmaal. Ta ise väitis end olevat ainuke laps, hoolimata sellest, et ta ema Jeanne Devolle sünnitas veel 5 last, kellest 1 peagi peale sündi suri. Kuna Albert Chaneli ja Jeanne Devolle abiellusid alles pärast Gabrielle sündi, oli ta oma vanema õe Juliega ebaseaduslikud lapsed. Peale ema surma kasvas üles Aubazine'i kloostri orbudekodus, seejärel õppis õmblejaks Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. Täiskasvanuna alustas tööd Moulinsis asuvas kuulsas õmblusateljees, kust ta aga vallandati, kuna avaldas oma arvamust. Päris tihti avaldas ta oma arvamust ja just kõrgklassi inimestele, mistõttu Cocot väga palju ei austatud, kui lõpuks hakati ta arvamust tõsiselt võtma. (KLIPP cac 36:10) Tal oli lühike lauljakarjäär enne oma esimese poe avamist. Coco avas oma esimese poe Pariisis kohas nimega Rue Cambon aastal 1910, kus Chanel hakkas kübaraid müüma
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja ...
mängu tasand jne. Sageli on tegelasteks ühiskonnast välja tõugatud või allasurutud inimesed, mis toob näidendisse võimu motiivi (1, 353). Genet on täiesti ainulaadne kirjanik, kes liikus oma üksildast rada läbi prantsuse kirjanduselu sama tavaarusaami trotsivalt, kui ta elas oma äärmustesse kalduvat elu. Tema ema jättis ta lastekodusse ning kasuvanemad nimetasid teda vargaks (4, 122) Tema esimene teos oli romaan Notre-Dame des fleurs (1944), mille ta kirjutas vanglas pliiatsiga jõupaberile, kus ta pani ühtlasi kirja ka oma autobiograafia ,,Varga päevik" (Le Journal du voleur, 1949) (4, 122). Tema teemad olid tihti jäledad, kuid tema proosa kaunidus on hoolikalt valitud ,,räigele" sisule vastukaaluks (4, 122). Draama ,,Toatüdrukud" ( 1947) võtab õdedest teenijannade mäss rituaalse mängu vormi, milles üks neist kehastab prouat (1, 353)
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulg...
,,Alasti tulin ma" Romaan Auguste Rodinist David Weiss Teosest: David Weissi romaan jutustab ühe suurima prantsuse skulptori Auguste Rodinist eluloo alates sünnist, kuni surmani. Teos on tundeküllane, sisaldades nii armuseikade kui ka tööalaste katsumuste kirjeldusi. Rodin oli tugev isiksus , kes ei lasknud ühelgi naisel, ega ka kellelgi teisel muuta oma vaatenurki. Tema jaoks oli töö tema elu. Teose probleeme: · Kunstnik lihtsalt ei saa ilma kunstita elada · Augusti isekas käitumine Rose'i jt puhul · Augusti tööte sügavuse mitte mõistmine ja nene vulgaarseks või sobimatuks pidamine · Vaesus ja rahamured · Auguste'i suutmatus ennast lõpuni siduda · Auguste'i skandaalidesse ja poliitikasse kiskumine. · Probleemid pojaga · Naiste rivaalitsemine · Camille hulluks minemine · Pettumine petit Auguste'is, poj...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Maailmafilmi ajalugu Tod Browning ) Miks keegi ei räägi Tod Browningust, legendaarse "The Unholy three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all harva vaada...
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu...
Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni puhkemise järel naasis ta oma kodukohta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793.aastal oli ta aga sunn...
Uguccione da Pisa juures kanoonilist õigust (ajaloolase Kenneth Penningtoni arvates võis ta Bolognas õppida midagi muud, näiteks teoloogiat). Teda peeti intellektuaaliks ja Catholic Encyclopedia andmetel üheks oma aja tunnustatumaks kanoonilise õiguse tundjaks. Ta käis õpingute ajal palverännakul Canterburys Thomas Becketi haual ja Lille'is Notre-Dame de la Treille' kirikus. Pärast paavst Aleksander III surma asus ta tööle kuurias, kus ta tegutses paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III ametiaegadel. Temast sai Rooma Peetri kiriku kapiitli kanoonik, Gregorius VIII ordineeris ta 1187 alamdiakoniks ja Clemens III määras detsembris 1189 või jaanuaris 1190 Santi Sergio e Bacco kardinaldiakoniks. Coelestinus III ajal (11911198) elas ta tagasitõmbunult Anagnis, kuna valitseva paavsti suguvõsa oli Segni
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähi...
John Locke John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdse...
SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostr...
Traveling Description Traveling is the movement of people or objects (conveyances) between relatively distant geographical locations. Travel may occur by human-powered transport such as walking or bycycling, or with vehicles, such as public transport, automobiles, trains and airplanes. Etymology The term "travel" originates from the Old French word travail. The term also covers all the activites performed during a travel (movement). A person who travels is spelled "traveler" in the United states, and "traveller" in the United Kingdom. Purpose and motivation Reason for traveling include recreation, tourism or vacationing, research travel for gathering information, for holiday to visit people, volunteer travel for charity, migration to begin life somewhere else, religious pilgrimages and mission trips, business travel, trade, commuting, and other reason, such as to obtain health care or ...
1452-1529 madonna litta (ermitaaz) madonna litta pärineb itaaliast litta suguvõsast, algselt puupaneelile maalitud, ülistab emadust. Madonna on itaalastele sama, mis prantslastele notre-dame. leonardo da vinci Bernini 1452-1529 1598-1680 leda ja luik(borghese galerii) apollon ja daphne(borgese galerii,rooma) orginaal on kaduma läinud, säilinud kaks itaalia barokiajastu viljakaim skulptor ja koopiat.üks roomas(munast väljunud vaid arhitekt.ta projekteeris vatikanis paikneva peetri kaksikud poisid, teine mune tervena rohul)teine kiriku esise väljaku
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m) Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil- Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. . Coco Chanel ütles koha üles ning säras peagi Moulinsis lauljanna ja tantsijannana, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest piblik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii.Tal oli
Abu Simbel ja Karnak Abu Simbel Aswanist Nuubias kolmesaja kahekümne kilomeetri kaugusel asub Abu Simbel, mis on Egiptuse ajaloo ühe suurima ja kõige veidrama vaarao kõige ilusam ja illusoorne ehitis. See tempel on teooria järgi pühendatud Amon-Ra-le, Harmakisele ja Ptah-le, kuid tegelikult ehitati see oma ehitaja, Ramses Suure (Ramses II) hiilguseks. Templi ehitamine oli vaarao arhitektidele hiigelsuur väljakutse, mis, 2000 aastat hiljem, oli väljakutse ka maailma ühiskonna inseneridele, kes pidid päästma selle templi Niiluse vete eest. Nuubia kõrbe keskel, üksildases kadunud kohas asuv tempel, 38 meetrit lai ja 65 meetrit pikk, oli nikerdatud ühest kivitükist. Ebatavaline fassaad nikerdati " rohke tööliskonna poolt, kelle mõõgad viisid neid vanglasse", ning kes töötasid peamüürsepa juhtimise all. Fassaad koosneb neljast kolossaalsest vaarao kujust istumas oma trooni peal. Iga kuju on 20 meetri...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
· Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad kimppiilar. Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum vitraaziga suur roosaken ja portaalide ehisviilud. · Hilisgootika Kirikute kaunistamine arenes veelgi, detailide rikkus, dekoor kattis kogu ehitist. · Tähtsamad gooti kirikud o Notre-Dame (Jumalaema kirik) Pariisis o Chatres, Reims, Amiens, Rouen o Kölni toomkirik o Canterbury, Yorki, Salisbury, Lincolni katedraali, King's College kabel Cambridges o Milanos, Itaalias (ei puudutanud eriti Itaaliat) SKULPTUUR · Skulptuuril oli tähtis roll rahvast usuliselt harida ja kasvatada. · Romaani skulptuur kohmakus, ebaloomulikud juuksed ja habe, tegelaste tundeelu haaravalt.
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ran...
1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna kirik(meister Pierre de Montereau) Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Pariisi Notre-Dame (Jumalaema kirik) 1163- 1320 on viielööviline, millele lisaks nii põhja- kui lõunaküljel kabelite rida (meister Pierre de Montereau).Hoone pikkus 127m. 2. Gootika õitseaeg (u XIII ja XIV saj) Akendel oli nüüd juba lihtne raamistik; võlvid olid lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared, empoorid kaovad. Aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad mitmekesisemaks ja rikkalikumaks, trifooriumi taha olevasse müüri tekivad aknad. Sensi katedraal (u 1140-1180)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
