Claude Monet - referaat (5)

KOOL
Oscar- Claude Monet
Referaat
NIMI
KLASS
KOHT JA AEG

Sisukord:

Sisukord: 3
Sissejuhatus 4
Elulugu 4
Impressionism ja Argentuil 4
Camille Doncieux 5
Viimased eluaastad 5
Tuntuimad teosed 7
„ Impressioon . Tõusev päike“ 7
„San Giorgio Maggiore videvikus “ 7
Kokkuvõte 8
Lisad: 10

Sissejuhatus

Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnikke. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos „Impressioon. Tõusev päike“ andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos.

Elulugu

Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise -Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre ' isse , mis on ka paljude tema maalide teemaks.
1851 asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli . Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 10-20 frangi eest.Monet võttis oma esimesed joonistustunnid Jaqus-Frncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning „en plein air“ (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks kuigi ta isa lootis, et Monet võtab ükspäev üle tema toidupoe äri. 28 Jaanuar 1837 tema ema suri ja ta asus elama enda tädi Marie-Jeanne Lecarde`i juurde.
1859 asub ta õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, pisut hiljem École des Beaux Arts’i, kus tutvus ka Eduard Manet `ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alžeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862 . aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks.

Impressionism ja Argentuil

1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö „Impressioon. Tõusev päike“ (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool . Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks „Impressionistide näitus“, pannes kogemata voolule nime.
Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Peamiseks pildi allikaks polnud mitte süžee vaid selle kujutamise viis. Valguse tähtsust rõhutas ta seeriate maalimisega ühest ja samast objektist erineva valgusega (vt. Lisa 3.).

Camille Doncieux

1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina ning kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "Impressioon. Tõusev päike" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada hüpates Seine'i jõkke.
Aastal 1866 valminud "Camille (The Woman in a Green Dress )" ("La Femme à la Robe Verte") (vt. Lisa 5.) oli üks paljudest maalidest, mis kujutasid tema tulevast abikaasat Camille'i. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg, kes sai nimeks Jean ning 1870. aastal nad abiellusid. Nende teine poeg Michael sündis 1878. aastal. Aastal 1875. jäi Camille haigeks ning 1879. aastal suri ta tuberkuloosi. Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida.
Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu .

Viimased eluaastad

Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari, mis on tänapäeval tema kõige kallimalt maha müüdud maalide sari.
Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte.
1926. aasta detsembris suri Monet 86-aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana.

Tuntuimad teosed

„Impressioon. Tõusev päike“

Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal (vt. Lisa 2.) Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Monet Pealkirja kohta ütles Monet 1898 . aastal: „Olin 1874 . aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates – päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, „Havre`i vaade“ ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: „ Pange „Impressioon“ (Mulje) ““.

„San Giorgio Maggiore videvikus“

Maal kujutav vaadeat San Giorgio kloostrisaarele (vt. Lisa 6.). Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue. Monet maalis maali 1908 aastal Veneetsias. Ta käisid seal gondliga sõitmas, et nautida neid suurepäraseid ja unikaalseid päikeseloojanguid. Minu arvates üks kaunimaid teosed Monet`l.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks tuleks õelda, et Monet` oli oma ajastu üks silmapaistvamaid kunstnikke. Ta jäi oma valitud rajale kuni surmani ning näitas maailmale mismoodi näeb tema maailma. Sellest referaadist sain teada, et Monet`teose „Impressioon. Tõusev päike“ järgi sai nime terve kunstivool. Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides , kui väärtuslikud teosed mida vargad plaanivad varastada. Selle referaadi tegemine on juurde andnud palju teadmisim kui ma ennem teadsin, et Monet´oli impressionist , siis nüüd tean kus ta sündis ja mida ta oma eluajal tegi.
Kasutatud allikad:

Mason A. 1998. „ Kuulsaid kuntnike: Monet“. Tallinn: Koolibri 32 lk

Zeidler B. 2007. „Monet“. Tallinn: Koolibri 96 lk

Vikipeedia „Claude Monet“ [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008)

Wikipeedia „Claude Monet“ [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008)

Lisad:

1. „Saint Lazare Raudteejaam“, Pariis, ( 1877 )
2. „ Impression , Tõusev päike“, (Impression, soleil levant ) (1872/1873).
3. „Rouen`i Katedraal , Fassaad (päikeseloojang)“, (1892-1894) (üks maal seeriast)
4. „Heinakuhjad, (päikeseloojang)“, (1890- 1891 )
5. „Camille ,Naine rohelises kleidis“, (1866)
6. „San Giorgio Maggiore videvikus“ (1908)
12