Esimesed ülikoolid Euroopas (3)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

36

docx

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015  Y ................................................................................................................14 Sisukord  YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5

Ajalugu

8

doc

Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid

idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused

Ajalugu

9

doc

Ülikoolid keskajal - refraat

Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte.  1 Ülikoolide korraldus. Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Enda huvide kaitsmiseks oli vaja ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati

Ajalugu

10

doc

Keskaeg II

,,Ainult kogemus annab tõelise lahenduse" Ennustas iseliikuvaid sõidukeid, tulevikumasinad, teleskoobid. Koostas esimese püssirohuretsepti, tegi kindlaks vikerkaare tekkimise. · Kirikutõdedega vastuollu sattumise tõttu istus 14 aastat vanglas. · Empirism- kogemusele rajatud teadus(matemaatika, astronoomia, füüsika) GUTENBERG JA TRÜKIKUNST · VANAD ROOMLASED KASUTASID PUUPLAADILE LÕIGATUD TÄHTI, LAHTISI SAVITÄHTI ON KASUTATUD Hiinas, 15.saj Koreas metalltähti. Euroopas leiutas selle Johann Gutenberg. Tähti valmistas metallide sulamist ning leiutas ka trükivärvi. Tähed kinnitas esialgu oliiviõlipressi külge. 1456. ilmus tema trükitud Piibel­ esimene trükitud raamat Euroopas. · Trükikunsti leiutamisel saadi avaldada valitseja teadaandeid, reformaatika liikumiste ideid, trükiti mängukaarte, paberraha jne. 1599.-1966.aastal Paavsti keelatud raamatute indeks

Ajalugu

9

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest

Pedagoogika alused

11

docx

Keskaja haridus

Õpipoisiaja alguses oli katseaeg, mille jooksul võis meister õpipoisist lahti öelda ja ta koju tagasi saata. Katseajal end heast küljest näidanud poiss kirjutati õpipoisiraamatusse sisse. Tsunftivanemad jälgisid, et meister ei kohtleks õpipoissi halvasti, et ta ei oleks näljas ja et tal oleksid korralikud riided seljas. Õpipoiss võeti ju meistri perre mitte ainult õpetada, vaid ka kasvatada. Õpipoisiaeg kestis tavaliselt 4-6 aastat, poisse võeti õpipoisteks 9-10aastaselt. Esimesed paar aastat oli õpipoiss pigem pererahva teenija, kuid viimastel aastatel ei tohtinud teda enam erialaväliste töödega koormata. Meistri loal võis õpipiss alustada sellitöö tegemist. Kui töö vastas tsunftivanemate nõuetele, kirjutati ta õpipoisiraamatust välja ja selliraamatusse sisse. Selliaeg kestis tavaliselt 5-6 aastat, kuidoli ka pika staaziga selle. See oli aeg, kui noormees õppis oma meistrilt töö peensusi ja tegi ka rohkem iseseisvat tööd, saades selle eest ka tasu

Ajalugu

37

doc

NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED

NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED Uurimustöö Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 2 SISUKORD 1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine........................................................................................ 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused.......................................................................................19 2.1 Interdistsiplinaarsus........................................................................

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (3)