generaatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks Mehhaanilised detailid Laevaehitus + masinaehitus üldiselt Keevituselektroodid (kroompronks) Nõud, mündid, arstiriistad jne 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL Füüsikalised omadused tihedus: 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur: 1455 oC väga hea korrosioonikindlus hõbevalge, kollaka läikega püsiv õhu ja vee suhtes ferromagnetiline Keemilised omadused Keskmise aktiivsusega metall
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõikete...
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...
produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4
· Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused Omadused võimaldavad metallide töötlemist, mis iganes viisil 1. Valatavus 2. Sepistatavus 3. Keevitatavus 4. Lõigatavus 1.4 Legeerivate elementide tähtsus teraste omadustele: · Cr kroom suurendab terase tugevust, läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni nikkel suurendab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. · Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi, terase tugevust ning muudab peenestruktuurilisust. · Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist. · Mn mangaan suurendab elastsust, kulumiskindlust ja kõvadust. · Si räni parandab terase voolavust, suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
Mangaan (Mn) ei mõjuta lõikamist, saab lõigata 13% sisalduse korral ja eelkuumutusega on võimalik lõigata 18% mangaani ja 1,3% süsiniku sisaldusega teraseid. Väävel ja fosfor sellises koguses nagu ta terastes esineb, ei mõjuta lõikamist. Kroom (Cr) nagu ränigi, tõstab räbu viskoosust ja on lõigatav 1,5% juures, soodustades lõikeservade kattumist räbuga. Kroomi sisalduse puhul 1,5...3,0% saab lõigata ainult eelkuumutusega 600° C juures. Nikkel (Ni) ei ole hapikule lähedane metall ja ei sega lõikamist. Kuni 7% niklit on sulam lõigatav, kuid kuni 35% ja süsiniku sisaldusega maksimaalselt 0,3% on lõigatav ellkuumutusega. Molübdeeni (Mo) sisalduse korral 0,15...0,25% ei mõjuta lõikamist. Vase (Cu) sisaldusega 0,5% lõigatav, kuid üle 0,5% tuleb aeglasemalt lõigata. Gaasileegiga lõigatavate metallide keemiline koostis maksimaalsete keemiliste elementide sisalduse puhul. Jrk. Keemiline Saab lõigata ilma
Pestitsiitidega püütakse vähendada saagi ja hoiu kahjustusi. Kahjurite tõttu hävib iga aasta 35% saaki aastas (14% kahjurid, 10% umbrohud ja 12% haigused). Kahjurid kohanevad kasutatavate pestitsiitidega. Nad muutuvad resistseteks. Raskmetallid on tööstustest ja transpordivahenditest ühku või vette pääsenud keskkonnamürgid. Vabaneb ka jäätmete põletamisel. Kõige kahjulikemaks peetakse elavhõbedat ja seatina. Kahjulikud on ka tsink, vask, koobalt, kaadmium ja nikkel. Metallilist elavhõbedat satub keskkonda eriti söe ja jäätmete põletamisel. Pinnasesse ja vette jõudnud elavhõbe võidakse mikroorganismide toimel teha metüülelavhõbedaks, mis on veel ohtlikum keskkonnamürk. Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused. JÄÄTMEMAJANDUS Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis
Mittesuitsetajatel on riskifaktoriks passiivne suitsetamine, mis ei jää oma ohtlikkuse poolest aktiivsele alla (Labotkin 2002). Lisaks suitsetamisele, mille osa kopsuvähi tekkes on tõestatud (Haagedoorn jt 1996) eristatakse teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt. Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
neist kaks kasutab töös samasid vahendeid. Kolmas toob välja asjaolu, et Tema jaoks on mineraal kosmeetika nimetus müügi trend ja ei midagi muud. Tooteid tuleks, kosmeetikute soovitusel, valida eelkõige sobivuse ja mugavuse järgi ning jälgida ka koostisosade nimekirja. Kosmeetikud nimetasid kahjulikest ainetest välja parabeenid, parafiin, sünteetilised värv-ja lõhnaained, fenoksüetanool, silikoonid, raskemetallid nagu nikkel ja koobalt. Kahjustused võivad esineda, kosmeetikute arvates, silmade sügeluse ja kipitamisena, kuivade laikudena, punetusena, lööbena ja vistrikena. Kosmeetikutel pole samuti olnud erilisi kahjustusi enda nahal, kui siis on nahal tekkinud kerge kuivus ja tundlikumas. Tuuakse välja ka asjaolu, et talvisel ajal, kui on külm on nahk kuivem. Mineraal kosmeetikat ei kiida ükski kosmeetikutest. Öeldakse küll, et õigeid valikuid tehes on
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus: Teisendame kõik kontsentr...
Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes
ookeaniline 0-20 3,0 basalt 0-600 vahevöö astenosfäär 50-400 5,5 peridotiidid 1300 Plastiline 27/70-2900 1200- tahke 2500 Tuum Välistuum 2900-5100 10,0 Raud, nikkel 3000 Vedel sisetuum 5100-6370 13,3 Raud, nikkel ~3500 tahke Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km, mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad.
C- grupi terastel on kontrollitud mõlemad. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeeritud terased omakorda jagunevad legeerivate komponentide sisalduse järgi: 1) < 2,5% madalalt legeeritud (ehituses sillad) 2) kui 2,5...10% keskmiselt legeeritud (löögi all töötavad) 3) > 10% kõrgelt legeeritud (roostevabad, kasutatakse ka kunstiliste elementide jaoks). · nikkel suurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist; · kroom suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanukorrosioonile, halvendab aga karastamist; · mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust;
2 korda (90 MPa). Selliseid Al sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena, soojusvahetajatena, reflektoritena.. Eriti tugevaid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 9. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) 7.4.2 Titaan ja tema sulamid Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/cm3); - kõrge sulamistemperatuur (1668 C) - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et
2 korda (90 MPa). Selliseid Al sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena, soojusvahetajatena, reflektoritena.. Eriti tugevaid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 10. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) 7.4.2 Titaan ja tema sulamid Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/cm3); - kõrge sulamistemperatuur (1668 C) - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et
ookeani vahel. · Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit. · Pinnamood: mitmekesine, kõrgete mägedega läänes, tasandikega keskosas ja väiksemate mägedega idas. · Kliima: esindatud on kõik kliimavööndid, välja arvatud ekvatoriaalne. Troopiline kliima Floridas ja Havail ning arktiline Alaskal ja Yukonis. · Loodusvarad: Ameerikas leidub peaaegu kõike: kivisüsi, vask, tina, molübdeen, fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud, mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest. Ameerika Ühendriigid tekkisid Briti kolooniatest 18. sajandil. Peale seda toimusid kokkupõrked põhja ja lõuna vahel, mis viisid Kodusõjani, mille käigus põhi võitis ja orjus kaotati. 1930.ndatel toimus Suur Depressioon, ehk majanduslangus, mille käigus kaotas töö umbes veerand kogu töötavast rahvast
Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer-ja elektersulatuse meetod. Sulateras valatakse vormidesse (kokillidesse) ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele (nt. valtsimisele). 23. Miks kasutatakse terase tootmisel legeerivaid lisandeid? Legeerteraste tootmisel kasutatakse legeerivaid lisandeid, sest need parandavad mitmeid terase omadusi (legeerivad lisandid nt. nikkel, kroom, mangaan). 24. Kirjelda alumiiniumi ning duralumiiniumi kasutuskohti ehitusel Alumiiniumust tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Temast tehakse plekki, käepidemeid, liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktrsioonideks. Duraalumiinium on sulam, mis sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani. Nende lisandite toimel sulami tugevus tõuseb. DA venivus on lisanideta alumiiniumist ca 4x väiksem
Teisest kolonnist: dieldriin, klorodaan, toxafeen, heptakloor etc.); 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen Fraktsioon Keemist-r, °C Saagis, 13 on metallid (antimon, arseen, kaadmium, kroom, vask, (1-buteen ja 2-buteen) dehüdrogeenitakse ca 650 C % seatina, elvhõbe, nikkel, tallium etc.); juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine Värtnaõli 230-250 10-12 Sellese nimekirja on lülitatud ka tsüaniidid, üldfenoolid, ühekordsel läbiminekul kolonnist: Masinaõli 260-305 5 asbest jm. n C4H8 ............CH2=CH - CH=CH2 + H2
värvusega vask(II)oksiidi kihiga• kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus-bioelement Mürgisus • sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid • messing ehk valgevask (Cu - Zn)• pronks (Cu - Sn)• melhior (Cu - Ni)• uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus: 8,9 g/cm3 • sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi • väga hea korrosioonikindlus • hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused- • Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid • kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. • reageerib lahjendatud hapetega • leelistega ei reageeri • konts. HNO3 toimel passiveerub
anorgaanilist ühendit, nt mikroobid, keda leidub nii inimeses kui vees o HÜPOTROOFID – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad elutegevuseks mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka mineraale – kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja muid elemente – boor, molübdeen, tsink, koobalt, nikkel Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE: - Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: · Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. · Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust · Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist · Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust · Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,
süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: · Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. · Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust · Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist · Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust · Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,
ritlõike pindala - S ( mm2 ) Seepärast sulavkaitsmetes ( rahva keeles kaitskorkides ) võetakse võimalikult peenikene juhe, see voolutugevuse suurenedes üle lubatud piiri kuumenedes sulaks ülesse. Juhi takistuse valem R = l /S Mõningate ainete eritakistused ( mm2/m ) alumiinium 0,028 messing 0 071 pronks 0,021 .... 0,04 elavöbe 0,942 nikeliin 0.042 teras 0,12 hõbe 0,016 nikkel 0,09....0,12 vask 0,017 kuld 0,024 nikroom 1,1 volfram 0,055 Praktikas kasutatakse põhiliselt vaskjuhtmeid. Alumiiniumjuhtmete puuduseks on vähese töökindlusega kontakt vaskklemmi ja juhtme vahel halb painduvus ning vananemine. Küsimused 1. 1 2 3 4 Skeemil on ampermeeter(id) ja voltmeeter (id) tähstatud numritega
ookeaniline 0-20 3,0 basalt 0-600 Vahevöö astenosfäär 50-400 5,5 peridotiidid 1300 plastiline 27/70-2900 1200-2500 tahke Tuum Välistuum 2900-5100 10,0 Raud, nikkel 3000 vedel Sisetuum 5100-6370 13,3 Raud, nikkel -3500 tahke Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad.
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
Paksus 510 mm, kõvadus 64 Mohsi skaalal, külmakindlus vähemalt 35 tsüklit. Vee imavus 5%. *pordeplaadid *fassaadiplaadid *kergkruus: saadakse savipõletusel pöördahjus, saadakse eri läbimööduga kuulikesed. Põranda , vundamendi sjoojustamiseks *Santehniline keraamika wcpotid, kraanikausid etc. Helevalge kaoliinsavi. Bajanss, poolportselan, portselan. METALLID 1. Mustad MALM, TERAS 2. Värvilised ALUMIINIUM, VASK, NIKKEL, KROOM, PRONKS. MALM toodetakse kõrgahjudes, rauamaagist, lisandub süsinik 2¤ %, kahjulik, ka väävel ja fosfor, muudavad hapraks. Tõmbetugevus on survetugevusest mitmeid kordi väiksem. Tõmbet. 200 N/mm2, survet. 750 N/mm2. Jaguneb: 1. Valumalm e. hallmalm,kasutatakse valatud toodete puhul, haudepotid, malmvannid, radiaatorid) 2. Toormalm e. valgemalm, kasut. terase tootmisel. 3. Erimalm, ei kasutata ehituses
Õhus põleb etüün eteenist veelgi heledama ja tahmavama leegiga, kuna ta sisaldab eteenist veelgi rohkem süsinikku. 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Liitumisreaktsionide käigus tekivad alküünidest vastavad alkeenid ja nendest omakorda vastavad alkaanid. a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alküünide hüdrogeenimine toimuvad katalüsaatorite manulusel, milleks võivad olla nii plaatina metallid kui ka nikkel. b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Alates propüünist liituvad halogeeniaatomid selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem süsinik- süsinik sidemeid. c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alküüni liitumine vesinikhalogeenidega toimub Markovnikoni reegli kohaselt. d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Erinevalt alkeenidest tekivad alküünide liitumisel veega mitte alkoholid, vaid
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega.
temperatuurist iseloomustab takistuse temperatuuritegur. 2.2 Elektrijuhtmed ja juhtmematerjalid Juhtmete (kaablitoodete) hulka kuuluvad: · mähisetraadid, · montaazijuhtmed, · installatsioonijuhtmed · kaablid. Parimad juhtmematerjalid on vask, alumiinium ja teras ning eriomadustega juhtmetes sulamid koos legeerivate elementidega: nikkel, kroom, mangaan jt. 2.2.1 Mähistraadid Vask- ja alumiiniummähisetraate toodetakse email-, kiud- ja kileisolatsiooniga. Neid kasutatakse laialdaselt elektrimasinate, -aparaatide ja -seadiste mähiste valmistamisel. Praktilist tähtsust omavad tugeva
Püsimagnetite omadusi seletatakse sellega, et elektronidel on olemas oma magnetväli, mis on tingitud elektronide loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. On olemas metalle, mis koosnevad piirkondadest, kus elektronide spinnid on omavahel rangelt paralleelsed. Sellist aineosa nimetatakse domeeniks. Domeenide mõõtmed on 10-4 ...10-3 cm. Selliseid aineid kutsutakse ferromagneetikuteks. Sellised ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid. Tavaliselt on domeenide magnetväljad orienteeritus üksteise suhtes juhuslikult. Magnetvälja paigutatud ferromagneetikus orienteeruvad domeenide magnetväljad välise välja suunas ja hakkavad üksteist tugevdama: tekib püsimagnet. Kui püsimagnetit kuumutada mingi temperatuurini, siis lõhub soojusliikumine domeenide korrastatuse ja aine magnetväli kaob. Seda temperatuuri nimetatakse Curie temperatuuriks (Fe korral on see 768°C).
" 8.1 Rahamasina käivitus Rahamasin pidi kõigepealt käivituma Tallinna Juveelitehases. Esimene eelkokkulepe müntide toorme ostmiseks nurjus, sest Eesti Pank pöördus korduvalt E. Savisaare juhitud valitsuse poole, aga raha liikuma ei hakanud. Uus leping sõlmiti 26. oktoobril Soome firmaga Outukumpu Poricooper OY ja 21,5 miljonit tükki münditoorikuid saabus Tallinnasse 1991. Täna teame, et näiteks viiesendistes mündi koostisesse kuulub lisaks vasele veel ka alumiinium ja nikkel. 1991. aastal kutsus Eesti Panga president Rein Otsason firma United States Banknote Company esindaja viivitamatult Eestisse. Samaks ajaks kutsuti Eestisse ka Inglismaalt firma Thomas De La Rue Limited, kelle küsitud kõrge hinna ja järelmaksust keeldumise tõttu oli eelmisel aastal jäänud leping sõlmimata. Probleem ameeriklastega, kuna tehti suuru kulutusi vesitrükiga paberi ostmiseks, mida mingil muul otstarbel kasutada pole võimalik (kergesti järgitehtavad rahatähed).
soojusvahetajatena, reflektoritena. Eriti tugevad on kaks Al sulamit: Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 11. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid. Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/); - kõrge sulamistemperatuur (1668C); - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks
Eriti tugevad on kaks Al sulamit: 1) Al + 4,4% Cu + 1,5% Mg + 0,6% Mn tõmbetugevus 470 MPa 2) Al + 1,6% Cu + 2,5% Mg + 5,6% Zn + 0,23% Cr tõmbetugevus 570 MPa. Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 10. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/cm3); - kõrge sulamistemperatuur (1668oC); - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega
kogukonnad; 3) Poonch, mis asus Jammust loodes ja oli asustatud peamiselt afgaani päritolu rahvaga; 4) Ladakh, kus elasid valdavalt Tiibeti budistid; ja 5) Gilgiti piirkond (nüüdne Baltistan) maa põhjapiiril, kus domineerisid imamiidid. Etnilise koosseisu poolest on Jammu ja Kashmir olnud suhteliselt monoliitne. Peamisteks rahvasteks on kasmiirid ja dograd. Kuigi maal leidus mitmeid maavarasid (boksiit, nikkel, kivisüsi jm.), oli tööstus suhteliselt vähe arenenud. Rohkem kui 4/5 elanikest oli tegev põllumajandusega ja sellega seotud käsitööga. Läbi aegade on olnud kuulsad kasmiirisallid, puunikerdus, mitmesugusest materjalist kunstitooted. Ajalooliselt on Kashmir olnud tuntud kultuuri- ja teaduskeskus. Pärast Suurbritannia ülemvõimu alla minekut (19. sajandil) said peamisteks tegevusaladeks maaviljelus ja karjakasvatus. 3
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l Nitrit 0,50 mg/l Pestitsiidid 0,10 µg/l Pestitsiidide summa 0,50 µg/l
primaarmähisest läbistab staatori kolmefaasilise sekundaarmähise nurga all, mis sõltub rootori asendist ruumis. See põhjustab samasuguse efekti kui rootoril asetsevate sekundaarmähiste puhul Magnetoelastsed andurid. Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust μ sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Magnetoelastsete andurite südamike materjalideks võib olla nikkel, nikli ja raua sulam (63%Ni, 37% Fe), aga samuti transformaatoriteraste sordid. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 – 300, seega on nad väga suure tundlikkusega. Magnetoelastsed andurid jaotatakse drosselanduriteks (joonis 0.2.10a) ja transformaatoranduriteks (joonis 0.2.10b). Anduri mehaanilisel mõjutusel jõuga P muutub südamiku magnetiline läbitavus, mille tulemusel muutub drosseli mähise omainduktiivsus L (joonis 0.2.10a) või transformaatoranduri primaar-
Plastiline Väga hea korrasioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall Hea soojus- ja elektrijuht Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga Kuivas õhus on vask püsiv Cu + HCl + O2 = CuCl2 + H2O Cu + H2SO4 (lahjen.) = ei toimu Vasesulamid ▪ messing ehk valgevask (Cu – Zn) ▪ pronks (Cu – Sn) ▪ melhior (Cu – Ni) ▪ uushõbe ehk alpaka (Cu – Ni – Zn) 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur 1455 °C Väga hea korrosioonikindlus Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Reageerib lahjendatud hapetega Leelistega ei reageeri 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Väga hea korrosioonikindlus
Raskmetallide kättesaadavuse tõus. Taimede kaitse: spets orgaaniliste ainete viimine mulda; mükoriisa; fütokelaadid. Keskkonna saastajad. Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele. Saastajad võivad pärineda looduslikust allikast (vulkaanid), aga enamik on siiski antropogeense päritoluga. Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. Tavaliselt ei omasta juured tänu juureraku membraanide selektiivsusvõimele raskmetalle - see on üks viisidest, kuidas nendest hoiduda. Peroksüatsetüülnitraat (PAN) on sudu koostisosa, ta on happeline, silma ärritav hägu suurte linnade ümbruses
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
, ja ). A- grupi terastel on garanteeritud ettenähtud mehaanilised omadused kuid ei kontrollita keemilist koostist. B- grupi terastel on kontrollitud keemiline koostis ja kontrollimata mehaanilised omadused. C- grupi terastel on kontrollitud mõlemad. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on: · nikkel suurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist; · kroom suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile, halvendab aga karastamist; · mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Lääneme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
