TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI
nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter. Töö käik: Kaaluda seisukolb koos korgiga (m1). Juhtida kolbi CO2, kaaluda (m2). Määrata kolvi maht täites seda veega ning mõõtes mõõtesilindri abil (V). Mõõta temperatuur ja rõhk laboris. Arvutused: 1) Gaasi maht kolvis normaaltingimustel. [V0; dm3] 2) Õhu tihedus normaaltingimustel. [ ρ 0õhk; g/dm3 ]
tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Lahuste kontsentratsioon n aine [mol] mol C m = , NB! murru nimetajas lahusti,
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr FK8 rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC Ka a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH
3. Teha punktis 4.2 saadud lahusest 10X lahjendus (st. alglahuse 100X lahjendus). Mõõta saadud lahuse pH. pH = 3,28 Töötamine pH-meetriga ∗ Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses. ∗ Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse (tav. puhverlahus) järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga. 2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse. 3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem. 4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga. 5. Sukeldada elektrood järgmisesse uuritavasse lahusesse või mõõtmiste lõpetamisel destilleeritud vette. 6. Kõik mõõtmised teha ühe ja sama pH meetriga.
Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel;
tekitatud muutustele. Keemilise reaktsiooni kiirus. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol·dm-3·s-1) Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid · temperatuur- mida kõrgem on te-ur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulode efektiivste kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab liigikaudu hinnata van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmine 10 C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Matemaatiliselt või seda kirja panna · katalüsaatorite toime, · reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus: 1.tahkete ainete reageerimise kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades, 2
1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad konts
Kõik kommentaarid