anekdoodis ette mängitakse." (Freud 1958: 9293) Jutu teemana võiks nimetada alkoholi ja selle kütkeist pääsemise raskust, kuid nalja tuum asub selle lõpus (vrd. unenägude tõlgendamist, mida samuti alustatakse lõpust). Tehnika all vaatleb Freud koomilise mõjulepääsemiseks kasutatavaid vahendeid. Nagu unenäole, nii ka anekdoodile on iseloomulik tihendus, kokkusurutus (Verdichtung), kaudne kirjeldus, st ümberütlemine (indirekte Darstellung) ja nihe (Verschiebung). Et antud uurimus kujutab tõsist ja põhjalikku naljaanalüüsi, näitab naljatehnika võtteid tutvustav tabel (Freud 1958: 33) ning selle edasine lahtiseletus. Lisaks eelpool mainitule pööratakse tähelepanu unifitseerimisele, absurdsusele, vastandusele. Sõnade mitmetähenduslikkusel põhineb järgmine anekdoot: Kaks juuti kohtuvad supelmaja lähedal. "Kas sa võtsid vanni?" küsib üks. "Kuidas," vastab teine seepeale "kas üks puudub?" (Freud 1958: 39)
Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari- järjenumbriga elemendid. 3. Sideme polaarsus Ühine elektronpaar nihkub aktiivsema mittemetalli poole, see on suurema elektronegatiivsuse poole. Selle tagajärjel muutub side polaarseks, ühte otsa jääb negatiivne laeng ja teise ossa positiivne. Sidemel oleks nagu kaks poolust. Mida suurem on elektronegatiivsuste vahe , seda suurem on elektronide nihe, seda polaarsem on side ja seda suuremad on osalaengud. Kui dX > 1,7 loetakse side valdavalt iooniliseks. Kuna elektronegatiivsuste vahe ei saa olla lõpmatult suur, siis pole puhast ioonilist sidet tegelikult olemas. keemiline side on seda polaarsem, mida erinevamad on elementide elektronegatiivsused. Kõige polaarsem side: leelismetalli ja halogeeni aatomite vahel. Sama tüüpi ühendite korral sidemete polariseeritavus ksavad siduva elektronpilve tiheduse
Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energiakvante. Võimalik jälgida: ● Ergastuse kiirguse lainepikkust ● Emissiooni kiirguse lainepikkust 26.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) 27.Stokes´i nihe Stokes’i nihkeks nimetatakse vahet absorptsiooni ja emissiooni spektrite vahel. Kui süsteem absorbeerib footoni, siis ta saab energiat ja ergastub. Aga kui ta kiirgab footoni siis ta annab ära energiat ja soojust. Kui kiiratud footoni energia on vähem kui absorbeeritud footoni energia, siis seda energiate vahet nimetatakse Stokes’i niheks. Märkus üks: toimub soojuse äraandmine (vibreerimisel) 28.Luminestsentsi soodustavad/pärssivad struktuursed faktorid Soodustavad faktorid:
Jne jne. Ning järjekordselt tuleb tähelepanu pöörata kasvavate alternatiivkulude seadusele. Alternatiivkulud 1/8 1/6 ¼ ja ½ ühikut traktoreid on tõepoolest kasvavad! 30. b; paraku saab kapitalikaupu (e investeerimiskaupu) rohkem toota ikkagi praeguse tarbimise piiramise või mitte nii kiire kasvu arvelt. Tarbijatena me sooviksime paremini elada aga juba praegu. See-eest on investeeringute tegemisega tagatud tootmise suurenemine tulevikus (TVK nihe väljapoole) ja suuremad (tarbimis)võimalused tulevikus.
endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud. Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam
mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt (füüsikaline suurus), mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. A=Fscosα A-Mehaaniline töö [1J], F-jõud [1N], s- nihe [1m], α- nurk s ja F vahel(1˚). 14.Mida nimetatakse võimsuseks? - Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t ; N- võimsus [1W], A- töö [1J], t- aeg[1s]. 15.Defineerida 1W. - 1W on selline keha võimsus mis teeb 1s jooksul tööd 1J. 16.Mida nimetatakse kineetiliseks energiaks? - Kineetilseks energiaks nimetatakse energiat mida keha omab liikumise tõttu. (omavad kõik liikuvad kehad). K=mv2/2 K-
13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine) päikese(UV kiirguse) koormuse kasv (vereplasma mahu langus, südame töö efektiivsuse langus, O2 transpordi efektiivsuse langus) piimhappe konsentratsiooni tõus Langeb töövõime: suureneb laktaadi produktsioon, puhversüsteemi kaitse on pärsitud, langeb max
Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : H Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment. Kiirendused ja seega ka inertsjõud esinevad ainult manöövri sooritamise ajal. Manöövri lõppedes kaovad ka inertsjõud. Kui inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi peatelje nihe tähistada b, siis Bjx b i t t Hg Vaatleme kuidas mõjub kiiruse muutusest tulenev inertsjõud tundliku elemendi peateljele. Laev liigub kursiga NE veerandis ja suurendab kiirust. Joon 22 Kiiruse suurendamisel kiirendus j x on suunatud ettepoole, inertsjõud Fx aga tahapoole. Inertsjõu
Tarbitava voolu väärtus sõltuv koormus takitstusest ja väljund voolust. 3.Suurim lubatav sisendpinge- Võidakse anda kas ühe sisendi suhtes või sisendite vahelise pingena, enamasti on tema väärtus võrdne toitepingega. 4.Nihke pinge- Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge erinevust 0st kui sisend pinged on nullid. Parameetrina antakse nihkepinge sisendi suhtes ja ta on kujuteldav sisend pinge, mille toimel väljund pinge nihe muutub nulliks. Nihke pinge väärtus sõltub Op võimendi tüübist ja on vahemikus 0,01-6mV. Mõnedel Op võimenditel on ette nähtud võimalus reguleerida nihke pinget nulliks väljast poolt lisatava potensiomeetriga. 5.Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite vahele. Sisend takistus ühissignaalile: See Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika Op võimendi
Otsene operand on mälus kindlas kohas, väärtus võib muutuda aga koht mitte. Käsukoodis on aadress kohe antud. Kaudne käsukoodiga on antud aadressi aadress. Autodekrementne seotud pinumällu kirjutamisega. Osutit vähendatakse nii et see näitaks kõige esimest vaba pesa, kuhu kirjutatakse siis väärtus. Autoinkrementne seotud pinumälust lugemisega. Võetakse osuti esimene väärtus ning suurendatakse seda siis. Baseerimisega on antud baasregistri väärtus nihe, ning nende summast saab aadressi. Indekseerimisega on antud baasaadress ja indeks ning nende summast saab aadressi. Bas + indeks kahe registri summa (ühes baasaadress, teises indeks) Suhteline nihe + käsuloendur Käsuformaadid (0, 1, 1.5, 2, 3) 0-aadressiga: käsukoodis pole aadresse. Põhineb pinumälul: operand saadakse pinumälust ning kirjutatakse sinna. 1-aadressiga: 1 pikk aadress, mis viitab operandi või tulemuse asukohta mälus. 1
Jõud on suunatud mööda kehi läbivat sirget. Kui üks kehadest on kera ja teisest tunduvalt suurem (näit. Maa)ning asub suure kera pinna lähedal, siis valemis tuleb võtta r asemele suure kera raadius. Väikese keha raadiuse ja tema mõõtmed võib jätta r-iga võrreldes arvestamata. Elastsusjõud on elektromagneetiline jõud, mis tekib keha deformeerimisel ja mille mõjul keha püüab taastada oma esialgse kuju. Deformatsiooni põhjus kehas on kehaosakeste erinev nihe. Deformatsiooni liigid: 1)kuju järgi : vääne, venitus, nihe, surve... 2) *elastne deformat. : on def, mille korral keha taastab oma esialgse kuju pärast deformeeriva jõu katkemist. * Plastiline on def. , mille korral keha ei taasta oma kuju. Hooke'i seadus elastsel deformeerimisel kehas tekkinud elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. F = -k * x F = k * | x | Jäikus K on võrdetegur, mis iseloom. keha elastseid omadusi ning arvuliselt väljendab keha ühikulisel
poolusele. Võib öelda, et loksodroom on logaritmiline spiraal, mis assümptootiliselt läheneb poolustele. 7 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 8. Tuletada Mercatori kaardi paralleeli kaardimõõdu valem. Maa pinnal asuva punkti A projektsioon silindrilisel ristprojektsioonil a. Punkti A lõpmatult väike nihe paralleeli punkti B kutsub esile projektsioonil punkti a nihke punkti b. Seega kaardimõõt piki paralleeli väljendub suhtega: ab p ,milles ab a ja AB r AB ,kus r on paralleeli raadius ja a on ekvaatori ellipsi suure pooltelje pikkus. Tehes valemisse vastavad a asendused, saame p . r a cos
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe 3. Kuvarid CRT (Cathode Ray Tube) kuvar
See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365 päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Egiptuse kalendris puudus liigaasta ning selletõttu tekkis päikese- ja kalendriaasta vähele aja jooksul üha suurenev nihe. Geomeetria: Egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Arstiteadus: Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused. Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid ravimeid ja salve. Kirjandus: Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu.
Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; · pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva;
ühiskonnas. 11 Kokkuvõte Need kirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide strateegiates. Jätkustsenaariumi positiivne mõju on Eesti arengule ennast ammendamas, nihe uue arenguskeemi suunas on paratamatu. Ühiskonnas on täna selgelt rohkem ootust ja valmisolekut liikuda konservatiivse mudeli suunas, samas Eesti jätkusuutlikkuse vaatepunktist omab just partnerlusühiskonna tee mitmeid eeliseid. 12 Kasutatud kirjandus http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf 13
Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik
Quine'i empirismi kirjeldamiseks on tark seostada seda Quine'i enda poolt välja toodud empirismi arengu "viie teetähisega" empirismi sajanditepikkuse ajaloo vältel." Kõigepealt nihkus empirismi arengus rõhuasetus ideedelt sõnadele, asendades privaatse avalikult ligipääsetavaga. Ideedel puuduvad kindlapiirilised identsustingimused, samuti pole selge, mida nad endast peaksid kujutama, sõnad seevastu on selgepiirilisemad ning paremini käsitletavad. Järgmiseks sammuks oli nihe sõnadelt terviklausetele, millel on vaadeldavad tagajärjed ning millel on seega empiiriline sisu. Kolmas teetähis on liikumine lausetelt lausete süsteemidele. See on holistlik teetähis, mille kohaselt ei ole võimalik seada iga üksikut lauset eraldi vastavusse verifitseeriva olukorraga, mis kujutaks endast selle lause tähendust. Empiirilist tähendust kannab terve teooria. See ei tähenda veel, et üksiklausetel tähendus üldse puuduks, kuna erinevus teoreetilise ning
selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Sageli, kui keha libiseb mööda horisontaalset pinda, on toereaktsioon arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga ja sel juhul Avaldame hõõrdejõu valemist (2.22 ) hõõrdeteguri: Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega.Selle põhjal, kuidas kuju muutub, eristatakse viit liiki deformatsioone: tõmme, surve, paine, vääne ja nihe. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakseelastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju taastumist ei toimu ja järelikult puudub seda põhjustav jõud, st elastsusjõud on null. Teame, et vastastikmõju üheks võimalikuks tagajärjeks on kuju muutumine. Keha kuju muutumist nimetataksedeformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat
Valgustusaeg – 18. saj, esitati realistlikkuse ja loomulikkuse nõuet, teater peaks olema elulähedane, 60-aastane ei peaks last mängima (nt enne oli ampluaasüsteem, kus 1 näitleja terve elu samas rollis) Misansteem – pr k lavale pandud, nt näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Lavastajateater – Saxe Meingeni hertsog Georg II oli esimene lavastaja- produtsent, hakkas massiliselt töötama massistseenidega, antiigi taaslavastamisega ja tekstide lavastamisega tekkis eristav nihe, et lavastused pidid olema antiigitäpsed 8. Tegelane Põhimõtted, mille alusel tegelane luuakse: personifikatsioon – isikustatud idee v nähtus mask – commedia dell'arte tüüpkuju ampluaa – tüüptegelane melodraamas ja operetis, näitleja ''amet'' tüüp – üldistatud tegelane, täidab kindlat funktsiooni, tüüpkuju karakter – mitmeplaaniline ja dünaamiline tegelane Commedia dell'arte – praeguseks hääbunud teatriliik, seotud Itaaliaga,
kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. 2 Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
koonusrakkudel erinev funktsioon: -kepprakud on tegevad madalatel valguse intensiivsustel ja tekitavad värvitu aistingu -koonusrakud toimivad suurematel valguse intensiivsustel ja vastutavad värvide tajumise eest.Teooriat tõendavad spektraalse tundlikkuse kõverad ·Kokkuvõttes: inimsilma tundlikkus kogu spektri ulatuses pole ühesugune: maksimaalne on see `türkiis-rohe-kollases' osas (500-600 nm vahel) · Purkinje (Purkyn) nihe - erinevate lainepikkuste (värvide) näiva heleduse muutumine juhul, kui valguse intensiivsus muutub: · Valguse muundamine närviimpulssideks algab fotokeemilise protsessiga, mille käigus lagundatakse erinevaid nägemispigmente fotoretseptorites, mis siis hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Niisiis tähe temperatuuri mõõtmiseks tuleks uurida tähe kiirgust võimalikult suures lainepikkuste vahemikus ja määrata koht, kus tähe kiirgus on kõige tugevam. ( 1.) Tähe kiiruse mõõtmine Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud vesiniku alfajoone lainepikkus on 656,3 nm. Kui mingi tähe spektris mõõdetakse alfajoone lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm. Tähe kiiruse leiame valemist kiirus = valguse kiirus x (nihe/ labori lainepikkus). Spektrist saame teada vaid vaatlejasihilise kiiruse, mis on suunatud vaatleja poole või vaatlejast eemale. Et arvutada tähe tegelikku kiirust ruumis, peame teadma veel vaatekiirega risti suunatud kiirust. See nn.omaliikumise kiirus mõõdetakse taevasfääril tähe aeglasest nihkumisest teiste, võimalikult kaugete tähtede suhtes. Tõelise ruumikiiruse määramiseks peame teadma ka tähe kaugust. ( 1
Töötuabirahad ja vanaduspensionid. Töökonfliktid ja streigid kasvasid. Pooldajaid said juurde äärmuslikud õpetused. Inglismaa- sarnaselt USAga kuid mitte nii tugevalt, sest olid olemas nagu Prantsusmaalgi majanduse riikliku aguleerimise mehhanismid ning 1920ndatel kujunes välja sotsiaalkindlustuse süsteem. Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline reziim pidasid vastu.. Nihe paremale.Kolooniad tegid kergemaks, sest ka sinna sai toota. Tööpuuduse kasv polnud nii suur. Prantsusmaa - sarnaselt USAga kuid mitte nii tugevalt, sest olid olemas nagu Prantsusmaalgi majanduse riikliku aguleerimise mehhanismid ning 1920ndatel kujunes välja sotsiaalkindlustuse süsteem. Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline reziim pidasid vastu.. Nihe vasakule
) Ei sõltu laine omadustest (lainepikkus, sagedus) Elektromagnetkiirguse levimise kiirus vaakumis 3*108 m/s, aines alati väiksem. Helilaine: õhus temp. 30°C 344 m/s, tahkistes palju kiirem (nt alumiiniumis 5000 m/s) Energia levimine lainena: Näited: Päike soojendab maapinda, lained muudavad kallast, heli tõttu purunenud klaasid jne. Laine tekitamiseks tehakse tööd, pannes keskkonnaosakese võnkuma (töö → kineetiline energia) Mida suurem energia anda, seda suurem on osakese nihe tasakaaluasendist (amplituud) st. mida suurem on laine amplituud, seda rohkem energiat kannab. Lainete intensiivsus: Intensiivsus näitab edasi kantava energia hulka, ajaühikus pindalaühikut läbiv energia. Laine intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga. Mehaaniliste lainete intensiivsust mõjutavad tegurid: Keskkonna tihedus: mida tihedam keskkond, seda intensiivsem laine. Ruumalas on rohkem massi, st. suurem kineetiline energia.
· Suurendab täpsust. · Lihtsustab programmeerimist. Interpolaator Lineaar- interpolatsioonis liigu tööriist sirgjooneliselt algpunktist lõpppunktini. Lineaare- interpolatsiooni on võimalik kasutada kõikidel tasapindadel XY, XZ ja YZ ning mitmel juhul ka kolme teljega X,Y,Z üheaegselt. Interpolaator Ring-interpolatsiooniga liikumine toimub piki ringjoonekaart. Lähteandmetena edastatakse interpolaatorile (arvutile) algpunkti ja lõpppunkti positsioon ning raadius R (või nihe algpunktist kaare tsentrisse I ja J). Ringjoone liikumisel muudab interpolaator kogu aeg telgede liikumiskiirust. Arvuti arvutab teatud ajavahemikus (näit. 0,001 sekundit) tööriistale uue liikumissuuna või liikumiskiiruse. Tööriist liigub mööda soovitud trajektoori senikaua, kuni määratakse uus suund. Sammu väiksusest tulenevalt on liikumistrajektoor praktiliselt kaare kujuga. Interpolaator Helical-interpolatsioon Tänapäeva kontrolleritel on võimalik kasutada koos nii
spiraalselt suurenedes kontrolli alt väljuda SEMINAR pi on siin hinnataseme muutus e inflatsioon pikaajaline kogupakkumise joon vertikaalsena Esimesena nihkub lühiajaline kogupakkumise joon, sest potentsioaalse tootmismahu kasv tähendab et meil on rohkem ressursse, võimalik ka lühiajaliselt rohkem toota. Pikaajaliselt ressursside kogus või nende kasutamise efektiivsus tänu tehnoloogia arengule kasvab, on vertikaaljoone nihe aga sisuliselt see tähendab et potentsiaali kasv, seda on võimalik katta saavutama või ära kasutama juba praegu lühiajaliselt niiet meie nihkub lühiajaline pakkumisjoon ja see nihe peaks olema selles ulatuses et jõuame samale inflatsiooni tasemele uue potentsiaalse tootmismahuni punktis B Ja nüüd kui pakkumine on kasvanud, siis see tähendab, et läbi majandusliku ringkäigu see suurem kogutoodang teiseneb majapidamistele suuremaks tuluks. Toodang müüakse maha
Selle kõrval on noolega näidatud elektroni ergastamiseks 2 n = 3 0 1 W i 1 n = 2 0 W n = 1 valentsnivoolt nivoole n=3, l=0 vajalik energiakvant. Kristallis 0 elektronide energianivood nihkuvad, nihe on umbes 10-20 eV (Pauli printsiip!) Tekivad energiatsoonid. Valentsnivoodel on naaberaatomite elektronide vastastikune mõju suurem ja nivoodest tekivad laiemad tsoonid Tsoonide teke - Valentsnivoode nihkumisega tekib valentstsoon. Liituvad ka valentselektronide nivoodest kõrgemal asuvad elektronidega täitmata energianivood. Neist moodustub vabatsoon. Kui valentstsoonis osa võimalikke olekuid on elektronidega täitmata, tekib nende vaba liikumise võimalus kristalli piires
tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid. Mida madalam hind, seda suurem on ostusoov ja vastupidi. Nõudlusseadus kehtib samal põhimõttel. Nõudlusmõjurid ehk nõudlust määravad tegurid on need tegurid, mis võivad muuta kauba nõudlust. Need on: 1) tarbijate sissetulek 2) teiste kaupade hinnad 3) tarbijate ootused 4) tarbijate arv 5) tarbijate maitse ja eelistused. Liikumine mööda nõudluskõverat ja selle nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või selle nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat toimub siis kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Nõudluskõvera nihe toimub siis kui hinna samaks jääde muutub mõni nõudlust mõjutav tegur. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel soovivad ja suudavad müüa
8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15. Fenotüübi- ja genotüübiväärtus. 16. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. 17. Tunnuste päritavus. 2 1. POPULATSIOONIGENEETIKA MÕISTE
s2 20. Kirjutada energia ühik põhiühikute kaudu Avaldub valemist I = q/t => q = It 1C = 1As 21. Kirjutada võimsuse ühik põhiühikute kaudu J m 2 kg Avaldub valemist N = A/t = (Fs)/t = (mas)/t W= = s s3 22. Mida on vaja teada punkti asukoha leidmiseks mingil ajahetkel? Nihet 23. Mis on nihe? Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga 24. Mis on liikuva punkti trajektoor? Liikuva punkti P trajektoor on ruumipunktide hulk, mida punkt läbib ajavahemiku t 2 - t1 jooksul. 25. Mis on punkti liikumise kiirus? Punkti liikumise kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika vahemaa läbib punkt mingis ajaühikus. Kiiruse suurus on teepikkuse tuletis aja järgi. 26. Mis on punkti liikumise keskmine kiirus? s
Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur Küsimus 10 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Vali üks: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) Küsimus 11 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Vali üks: Kauba K hinna muutus Asenduskauba J hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi Autodekrementne adresseerimine – registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse Segmenteerimine – kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil Indekseerimisega adresseerimine – aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) Baseerimisega adresseerimine – käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris Baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine – nii indeksi- kui baasiregistrid Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse nihe 5.LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 6.Dekooder Dekooder - Lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks.
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt.
vaatamata tugevnesid need pidevalt,saades enesekindlust ..........................(Calvini) õhuitamisest ja käegakatsutavast abist Genfist saadetud vaimulike näol. ............... - ..................(1558-1559) muutusid kalvinistliku liikumise väljavaade mõne kuuga otsustavalt. ........................(Inglismaal) suri katoliiklasest kuninganna .........................(Mary) ja tema asemele sai troonile protestant .......................................(Elisabeth I).See nihe geopoliitilisel kaalukausil sai veelgi ilmsemaks, kui Prantsusmaa kuningas .......................................(Henri II ) Hispaaniaga sõlmitud rahu tähistamiseks korraldatud ....................................(turniiril) saatuslikult haavata sai.Tema 15 aastase poja ............................(Francois II ) trooniletulek vallandas võimuvõitluse õukonnas, mis omakorda teravdas religioosseid pingeid.Tähtsamad aristokraadid võtsis esimest korda kuulda üleskutseid usulisele sallivusele
18) S Ristküliku alumine tahk on kinnitatud aluse külge, ülemisele tahule mõjub puutujasihis jõud F , mis jaotub ühtlaselt kogu tahu pinnale S. Selle tulemusel deformeerub risttahukas selliselt, et ta külgservad kalduvad esialgse asendiga võrreldes nurga võrra. Tegemist on nihkedeformatsiooniga, mida iseloomustab suhteline nihe = tan . (4.19) Hooke'i seadus nihkedeformatsiooni kohta. Elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega: = . (4.20) G Võrdetegurit G nimetatakse materjali nihkemooduliks. Hakkab silma ilmne analoogia valemite (4.17) ja (4.20) vahel. 4.3a Keha kaal
Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise
* Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) * Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) * Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) · Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut.
lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t. madalama õhurõhuga ala suunas. TUULENIHE tuule suuna kuni 30-kraadiline nihe, kõrgemate õhukihtide ja maapinnaläheduses tuule vahel. N. Kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edalatuul. GLOBAALNE ÕHURINGLUS Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Maakeralõhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.
γ = 6,670 1 0 −11 ( m /kg s ) Raskusjõud- on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. P = mg 4.2.Elastsusjõud Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. 4.3.Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. , kus
x= m x i mi y= m yi mi z= m z i mi 25. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 2 m i vi m r 2 2 Ei = = ii 2 2 26. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand. I = M 27. Deformatsiooni liigid. Hooke'i seadus. Deformatsiooni liigid: tõmme, surve, nihe, vääne, paine. Neid taandatakse kahele põhiliigele: tõmme ja nihe. Es Hooke'i seadus: F= l . Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike l pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. 28.Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne
Järelpihustus toimub töötakti ajal, kui kolb on juba ü.s.s. läbinud ja liigub alla. See kütus ei jõua enam korralikult ära põleda ja jätkab põlemist katalüsaatoris, tänu millele heitgaasi temperatuur tõuseb ja tahmafilter saab kõrgema temperatuuriga Järelpihustuse heitgaasi. Heitgaasi nihe temperatuuri enne ja pärast katalüsaatorit kontrollivad temperatuuriandurid. Kui normaalse järelpõletuse aja jooksul ei jõua tahmafilter kogu tahma ära põletada, järgneb tahma järelpõletuse teine etapp, mis erineb esimesest etapist ainult selle poolest, et järelpihustus antakse silindrisse hiljem: Teise etapi eeltingimuseks on piisavalt kuum heitgaas, alles siis lülitab arvuti kütuse järelpihustuse hilisemale ajale. Seetõttu jääb mootori silindris rohkem kütust põlemata ja
Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu. 1
väga suuri pingeid, eraldub palju soojust. Lôpptulemusena muutuvad kôlbmatuks nii riist kui toorik. 12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest. Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks? Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest. 17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19
? 1 $tekst = 'All thinking men are atheists'; 2 print_r(str_word_count($tekst, 2)); 3 //Array ( [0] => All [4] => thinking [13] => men [17] => are [21] => atheists ) Tekstist otsimine Meie tekstifunktsioonide peatükk on jõudmas lõpule. Viimase osana vaatame kuidas leida tekstist teatud sõnu ning pärast seda kuidas soovitud asendada. Otsimiseks strpos() funktsiooni, mis lubab meil lisada kolm parameetrit: tekst, kust otsitakse tekst, mida otsitakse nihe ehk mitmendast märgist otsimist alustatakse. ? 1 $tekst = 'Happiness in intelligent people is the rarest thing I know.'; 2 $otsitav = 'in'; 3 $leia_tekstist = strpos($tekst, $otsitav, 0); //4 echo $leia_tekstist; 4 Meil on siis tekst, kust otsime näiteks sõna 'in' ja alustame algusest. Tulemuseks saame indeksi väärtuse '4', kuna 'Happiness' sõnas on see täitsa olemas. Kui nihet muuta, siis leiab see kenasti järgmise asukoha. ? 1 ...
valgusesse. Valgustumine ei tähenda, et te teadvustate kõike seda, mis teie sees toimub, vaid, et te soovite teadlikult kohtuda kõigi oma aspektidega. Valgustumine võrdub armastusega. Armastus aga tähendab, et sa võtad end sellisena milline sa oled. Sisemine pimedus ja äratõugatuse tunne oma hingesopis, mida te nii väga kardate, on ajutised. Egoetapp on vaid üks samm teadvuse suures arengu ja avardumise protsessis. Sellel etapil lõpeb esimene nihe individuaalse jumaliku teadvuse poole. Individuaalse teadvuse sünd, kui "eraldi hinge" sünd, toimub üheaegselt mahajäetuse tundega, Emast/Isast eraldumise tundega. Teie füüsilises maailmas võib seda võrrelda sündimise traumaga. Emaüsas tunneb lapse ookeanilist emaga ühtsuse tunnet. Sündides muutub ta iseseisvaks indiviidiks. Tänu sündimise traumale nüüd räägime me hinge sünnist kannab hing endas eraldatuse tunnet, ta on sunnitud lahkuma kõigest, mida uskus
Tallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suuri...
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
