Füüsika 10. klass (0)

1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib  kehade liikumisega seotud probleeme.  2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse  keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva  keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral  keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib  antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta 
lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taeavasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused? - Taustkehaks nimetatakse keha,  mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. 
Taustkeha on soovitatav valida paigalseisvana.  8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? - Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga  seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? - Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis  ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis on s. 10.Mida nimetatakse trajektooriks? - Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda  keha liigub.  11.Millal on vektori projektsioon positiivne? - Vektori projektsioon on positiivne siis, kui  vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje suunas. 12.Millal on vektori projektsioon negatiivne? - Vektori projektsioon on negatiivne siis, kui  vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje 
vastassuunas.  13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha 
liigub ühes suunas. 14.Mida näitab keskmine kiirus? - Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja selle  läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või  kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab  keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha  kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse  sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teid.


19.Milline on ühtlaselt muutuv liikumine? - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse  liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.  20.Mida näitab keha kiirendus? - Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis  näitab kiiruse muutumise kiirust.  21.Defineerida 1 m/s. - 1 m/s on niisugune keha kiirus, mille puhul keha läbib 1 sekundi  jooksul 1 meetri. 22.Defineerida 1 m/s2. - 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille puhul keha kiirus  muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra. 23.Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine? - Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks  nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavehemikes võrdsete 
suuruste võrra. 24.Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine? - Ühtlaselt aeglustuvaks liikumiseks  nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete 
suuruste võrra. 25.Milline liikumine on kõverjooneline liikumine? - Kõverjooneliseks liikumiseks  nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari.  26.Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks? - Kehade vabaks langemiseks  nimetatakse kehade langemist vaakumis. 27.Iseloomusta kiirust kõverjoonelisel liikumisel. - Kiiruse suund muutub pidevalt. Kui  kiiruse suund muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui kiirusvektor muutub on olemas ka 
kiirendus. 28.Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine? - Ühtlane ringjooneline liikumine  on selline liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. 29.Mida nimetatakse pöördenurgaks? - Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub  ringliikumisel keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: φ (fii)fii) [1 rad] 30.Mida nimetatakse nurkkiiruseks? - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab  pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis:  ω (omega) [1 rad/s] 31.Mida nimetatakse joonkiiruseks? - Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud  kaare pikkust ajaühiku kohta. Tähis: v [1 m/s] 32.Mida nimetatakse pöörlemissageduseks? - Pöörlemissagedus on täispöörete arv  ajaühiku kohta. Tähis:  (nüü) [1 Hz]  𝜈 (nüü) [1 Hz] 33.Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks? - Pöörlemisperioodiks nimetatakse füüsikalist  suurust, mis võrdub 1 täisringi läbimiseks kulunud ajaga. Tähis: T [1 s] 34.Iseloomusta kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel. - Kiirendus on suunatud alati  keha trajektoori kõverkeskpunkti poole. Kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti. 35.Mis on kehade vastastikmõju? - Vastastikmõju on füüsikaline nähtus, mille puhul ühe  kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda: keha kuju, 
ruumala või liikumise iseloom. 36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju  kehale kompenseerub, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.


37.Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? - Inertsiaalne taustsüsteem on  selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Taustsüsteem, mille 
suhtes liikuvad kehad on kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 38.Iseloomustada kehade inertsust. - Inertsus on keha omadus, mis näitab keha võimet  säilitada liikumisolekut. Mida raskem on keha kiirendust muuta, seda inertsem keha on. 
Keha inertsuse mõõt on mass [1 kg]. (Inerts ≠ inertsus) 39.Sõnastada Newtoni II seadus. - Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja  pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m 40.Defineerida 1 N. - 1 N on jõud, mis annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2
41.Mis on jõud? Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? - Jõud iseloomustab ühe  keha mõju teisele. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ja arvuline väärtus. 42.Mida nimetatakse deformatsiooniks? - Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju  muutumist. On olemas plastne ja elastne deformatsioon. 43.Sõnastada Hooke’i seadus. - Väikestel deformatsioonidel on keha kuju muutumine  võrdeline elastsusjõuga. Fe= -kΔll 44.Mida nimetatakse toereaktsiooniks? - Toereaktsiooniks nimetatakse aluse poolt kehale  mõjuvat elastsusjõudu, mis tasakaalustab kehale mõjuva raskusjõu. 45.Mida nimetatakse niidi (riputusvahendi) pingeks? - Riputusvahendi pingeks  nimetatakse riputusvahendi poolt mõjuvat elastsusjõudu, mis tasakaalustab kehale mõjuva 
raskusjõu. 46.Sõnastada gravitatsiooniseadus. - Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga,  mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse 
ruuduga.  F = Gm1m2/r2 47.Mida näitab gravitatsioonikonstant? - Gravitatsioonikonstant on füüsikaline suurus, mis  võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad 2 teineteisest 1m kaugusel asuvat 1 kg massiga 
keha. G=6.67×10-11 Nm2/kg2 1. Millest on põhjustatud hõõrdejõud? - Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Pindade  krobelisusest 2) Kokkupuutepindade aatomite vahelistest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? - Hõõrdetegur sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist,  pindade töötlusest ja puhtusest. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? - Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha  liikumist või liikuma hakkamist. 4. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal või liigub ühtlaselt ja  sirgjooneliselt. - Joonisel peab N=mg ja Fh=Fv. 5. … keha liigub kiirendusega. - Joonisel peab Fh olema väiksem kui Fv.
6. Seisuhõõrdejõud - Nähtus kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal (seisuhõõrdejõud on alati võrdne vastassuunalise jõuga). 7. Liugehõõrdejõud - Nähtus kus hõõrdumine takistab mõõda teise keha pinda libiseva keha  liikumist.


8. Kiirendusega liikuva keha kaal. - Kui alus liigub kirendusega üles on keha kaal  raskusjõust suurem. Kiirendusega alla liikumisel on keha kaal raskusjõust väiksem. 
P=m(g±a) ; P- keha kaal [1N], m- kehamass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2],             a- 
kiirendus [1m/s2]. 9. Impulss - keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (sõltub kehade kiirusest ja  massist). p=mv ; p- impulss [1kg*m/s], m- keha mass [1kg],v- keha viirus [1 m/s]. 10.Sõnastada IJS. - Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on  nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2  ; m1,m2- 
kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis  mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle  jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku  muutumise mõõt (füüsikaline suurus), mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ning 
kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. A=Fscosα  A-Mehaaniline töö
[1J], F-jõud [1N], s- nihe [1m], α- nurk s ja F vahel(1˚). 14.Mida nimetatakse võimsuseks? - Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis  võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t ;   N- võimsus 
[1W], A- töö [1J], t- aeg[1s]. 15.Defineerida 1W. - 1W on selline keha võimsus mis teeb 1s jooksul tööd 1J.
16.Mida nimetatakse kineetiliseks energiaks? - Kineetilseks energiaks nimetatakse  energiat mida keha omab liikumise tõttu. (omavad kõik liikuvad kehad). K=mv2/2 K- 
kineetiline energia [1J], m- keha mass [1kg], v- keha kiirus [1m/s]. 17.Mida nimetatakse potentsiaalseks energiaks? - Potentsiaalseks energiaks nimetatakse  energiat mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. π= mgh ; π- potentsialne energia[1J], 
m- keha mass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2], h- keha kaugus nullnivoost [1m]. 18.Sõnastada kineetilise energia teoreem. - Keha poolt tehtud töö on võrdne keha  kineetilise energia muuduga. A=ΔlK ; A- tehtud töö [1J], ΔlK=K-Ko; K-lõpp kineetiline energia [1J], Ko- alg kineetiline energia [1J]. 19.Sõnastada potentisaalse energia teoreem. - Keha poolt tehtud töö on võrdne keha  potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. A=-Δl π ; A- tehtud töö [1J], Δlπ=π-πo; π-lõpp potentsiaalne energia [1J], πo- alg potentsiaalne energia [1J]. 20.Sõnastada EJS mehaanilise koguenergia jaoks. - Suletud süsteemi kuuluvate kehade  mehaaniline koguenergia on nende kehade igasugustel vastasmõjudel jääv. Eo=E=const 
Eo-Keha koguenergia algolekus, E-lõppolekus. 21.EJS üldkujul. - Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise või läheb üle ühelt  kehalt teisele. 22.Mida nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks? - Mehaaniliseks koguenergiaks  nimetatakse keha kineetilise- ja potentsiaalse energia summat. E= K+π ; E- mehaaniline 
koguenergia [1J], K- kineetiline energia [1J], π- potentsiaalne energia [1J].


23.Mida nimetatakse kasulikuks tööks? - Kasulikuks tööks nimetatakse tööd mille  tegemiseks antud seadeldis on konstrueeritud.  24.Mida nimetatakse kasuteguriks? - Kasuteguriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis  näitab kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö. η=Akas/Akogu * 100% ; η- 
kasutegur(ühikuta), Akas- kasulik töö [1J], Akogu- kogu töö [1J].