toksiinidest. Kui need organid ei tööta korralikult, kasutatakse jääkainete väljutamiseks nahka, mis on keha suurim organ. Kui siseorganid on millegi tõttu puhastamisülesannetega üle koormatud, võivad inimesel aknepuhangud ägeneda. (San-Jouz, 2005) Neerud asuvad seljal otse rinnakorvi all ja on umbes rusikasuurused. Nad puhastavad verd, filtreerides välja mürgised jääkained ja reguleerivad keha vedeliku tasakaalu. Neer koosneb miljonitest tillukestest torukestest, mida nimetatakse nefroniteks. Veri läbistab nefroneid oma teel mööda vereringet. Kui filtreeritud veri voolab läbi nefronite, imenduvad kehale vajalikud ained uuesti tagasi verre. Kahjulikud ained koos veega väljuvad põie kaudu uriinina kehast. (San-Jouz, 2005) Maks asub paremal pool kõhus alumise roidekaare taga ja kopsude all. Maks täidab rohkem kui 400 funktsiooni, et keha terve oleks. Maks ülesandeks on muuta toit toitaineteks, mida
Süntoopia 25 cm - pead ümbritseb duodenum - colon sigmoideum - taga on alumine õõnesveen 40 cm - kehast on eespool magu ja tagapool aort, arteria et vena mesenterica S-kujuliselt kõverdunud superior, arteria et vena lienalis ja vasak neer Fossa iliaca sinistras - saba ulatub põrna väratini Seina ehitus + limaskesta iseärasused - retroperitoneaalselt - Poolkuukurrud plicae semilunares Funktsioon - Soolenäärmed glandulae intestinales -> rohkesti lima
tekitavaid soolasid. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happe-leelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni
ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja varju, erituselundiks üks neer, avatud vereringega, järglased arenevad mullas, enamik elab vees, tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. · Karbi tunnused- elavad vees, koja poolemid ühendab elastne lukuside, hingavad lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid. · Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest, kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on
liikmesriik. Annetamine tuleb kõne alla ainult juhul, kui tegemist on lähisugulastega. Järelikult inimesel ei ole õigust oma kehaga teha mis pähe tuleb, sest euroopalikus mõttes tuleb kehasse suhtuda lugupidavalt. Muu hulgas ei saa keha olla kaubitsemise objekt. Inimesel on õigus füüsilisele puutumatusele. Kui 1998. aastal transporditi Tallinna kuus rumeenlast, kellel tookordse Keskhaigla uroloogiaosakonnas rebiti seest üks neer, avastati Eestis elundidoonorluse teema. Tundus, et tegemist on arstide küünilise seaduserikkumisega, ent karistada polnud kedagi. Vaesed rumeenlased kinnitasid, et nad annetasid oma siseorganid rikastele juutidele puhtast inimarmastusest. Euroopalikust asjaajamisest olid meie arstid kaugel. Võitlus inimkaubandusega Võitlemaks inimkaubandusega on Eestis tegeldud ennetustööga, mille raames olid ka
** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist:epaksiaalsest ja hüpaksiaalsest müotoomist · Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Arenevad vahelmisest mesodermist (paraksiaalsest). Pronefros on funktsionaalne neer kaladel ja amfiibidel, kõrgematel loomadel degenereerub pronefors varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus
Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool Süljenäärmed- nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised
ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiska...
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
31 Lisa 1 Kasvajaga seotud venoosse tromboosi riskitegurid Patsiendiga seotud riskitegurid: ko rge iga, naissugu rassikuuluvus ko rgem afroameeriklaste hulgas, va iksem Aasias ja Vaikse ookeani saarestikus kaasuvad haigused: u lekaal, infektsioon, neeruhaigused, kopsuhaigused, arteriaalne tromboos eelnev VTE Kasvajaga seotud riskitegurid: kasvaja kolde asukoht (aju, pankreas, neer, kops, lu mfoom, mu eloom) 36 kuud kasvaja diagnoosist kaugelearenenud protsess Raviga seotud riskitegurid: hiljutine operatsioon ka sil olev haiglaravi ka sil olev keemiaravi 32 ka sil olev hormoonravi ka sil olev vo i hiljutine angioneogeneetiline ravi eru tropoeesi stimuleeriv ravi vereu lekanne tsentraalveeni kateetri olemasolu Biomarkerid: keemiaravi-eelne trombotsuutide arv 350 000/mm3
Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne os uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Ainupapillilises neerus on neeruvaagen kusejuha lehtrikujuline laiend, millest hobuse neerudes mõlema otsa suunas väljuvad juhalaadsed lõppsopised. Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe neerukarikaga. Kusejuha ehk ureteer
ajal narkoos on laps ilmale tulles ärkvel. 16. Metabolism ehk biotransformatsioon (mõiste, toimumiskohad, metabolismireaktsioonide jaotus). See on organismi püüe muuta kõigi organismi sattunud võõraste ainete keemilist struktuuri, et nad muutuksid polaarsemateks, vesilahustuvateks ja paremini erituvateks. Metabolismi teine tähtis ül. on lõpetada raviaine toime organismis. Tähtsaim metabolismi toimumiskoht on maks. Kuid olulised on ka soole limaskest, neer, põrn, nahk ja veri. Maksas on selline ensüümsüsteem, mis võitleb võõraste keemiliste ainetega, nii et ta toimib neile metaboliseeruvalt. Metabolismi reaktsioonid jagatakse 2 rühma: 1.esimese astme reaktsioonid oksüdatsiooni-, reduktsiooni reaktsioonid, hüdrolüüs 2.teise astme reaktsioonid iitumis ehk konjugeerumis reaktsioonid Metabolismi kiirendab mõne teise aine sisseviimine koos raviainega. Nendeks aineteks on näiteks: etanool, fenobarbitaal, erütromütsiin
Viimaste mangaani sisaldus sõltub elemendi sisaldusest pinnases. Toidu töötlemine ja terade jahvatamine eemaldab olulise koguse mangaani. Koobalt Koobalt on vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Element kuulub vitamiin B12 koostisesse ja on mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning rauasisalduse tõusu erütrotsüütides. Peamised koobalti sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer, piim. Taimedest sisaldavad koobaltit rõikad, pirnid, mustsõstrad, vaarikad, peet, kaunviljad, astelpaju viljad ja sibulapealsed. Rõhutame siiski, et maismaataimedes on koobalti sisaldus suhteliselt väike, mistõttu ranged vegetariaanid on väga altid koobalti defitsiidi suhtes. Jood Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, organismi metabolismi kiirus,
Aga nagu ratsutamises tihti juhtub, sõltub siin väga palju hobusest. Ratsu viskas Eduardi kaks korda seljast, kord pudenes võistlejal müts, lisaks kaks takistuse mahaajamist ning ajalimiidi ületamine. Zenovka pidi leppima pronksmedaliga. Aasta enne Atlanta olümpiamänge elas Zenovka üle raske autoavarii, milles hukkus tema elukaaslane, maailma tolleaegseid paremaid iluvõimlejaid Aleksandra Timosenko. Eduard ise jäi imekombel ellu. Talle tehti kokku kuus operatsiooni ja eemaldati üks neer. See, et viievõistleja üldse olümpiamängudele pääses, oli juba omaette kangelastegu. Atlantas esines Eduard silmapaistvalt. 4000 meetri krossijooksu alustas ta kuuendalt kohalt, kuid tõusis liidriks kolmandal kilomeetril. Veel kümmekond meetrit enne finisit oli Zenovka ees, kuid sammu kiirendanud Aleksandr Parõgini spurt tuli nii ootamatult, et sellele vastu seista üritanud Zenovka kukkus mõni meeter enne lõpujoont ja pidi kuldmedaliga hüvasti jätma.
Kirjandus: Vikipeedia Klass: Teod (kõhtjalgsed) (Gastropoda) Väga mitmesuguse välimusega loomad, keda iseloomustab palliaakompleksi rotatsioon 180 kraadi võrra. Nii muudavad oma asukohta paljude elundite eritusavad, nihkudes keha eesmisse ossa. Pea on hästi arenenud ja kannab kaht paari kombitsaid ning paari silmi. Sageli moodustub keha kaitseks lubiainest spiraali keerdunud koda. Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool. Mageveevormidel koda suletav kaanekesega. Esindajad: jõe ematigu Viviparus viviparus , järve ematigu V. contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia
- osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1. ülemine e diafragmaalne pind: kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 2. alumine e vistseraalne pind: lame, suunatud taha/alla siseelundite poole - jaotub 4 sagaraks - terav alumine serv - taha suunatud tömp serv Maksaga seotud organid: ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein ● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma ● küljelt: alumised roided, diafragma Vistseraalpinnal (alumisel): ● 2 sagitaalvagu, neid ühendav ristivagu - maksavärat. Vagudes paikenvad: - vasaku sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed - parema sagitaalvao eesmises osas on sapipõis VESICA BILARIS, tagumises alumine õõnesveen
lokaalne kohalik, paikne motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal tsentraalne kesk-, keskne tsüanoos naha või limaskestade sinakaspunane värvus vaskulaarne veresoontega seotud venoosne veenidega seotud 2. Rakk (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 24-49) Inimorganism koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014
meriforellil, harvem lõhel Soome lahte suubuvates jõgedes. Eriti tugevalt on olnud tabandunud samasuvne meriforell Mustojas. PKD on hooajaline haigus , talle omased kliinilised tunnused ilmnevad ,kui veetemperatuur tõuseb üle 16 C . Haigestunud kaladel täheldatakse naha tumenemist , kõhu suurenemist,punnsilmsust. Samasuvistel meriforellidel väärib tähelepanu aneemia: lõpused on heledad. Siseleundite muutustest väärib tähelepanu suurenenud neer, mille pind on hallilaiguline. Laugemale arenenud juhutdel võib kõhuõõnde koguneda vedelikku. Häiritud on neerus nii vereloome kui ka ekskretoorne funktsioon. Nakatumine toimub nädalaid enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Samasuviste kalade hulgas võib suremus olla väga kõrge, eriti neil aastatel,kui suvi on soojem kui tavaliselt. Haiguse läbipõdenud isenditel tekib immuunsus. Proliferatiivse neeruhaiguse profülaktika: Kuna PKD on looduskoldeline
I etapp: Varases embrüogeneesis (inimesel 22 päeval ja hiirel E8) moodustuvad vahelmisest mesodermist paarilised pronefrilised juhad (kasvavad kloaagi poole), mis indutseerivad ümbritsevat mesenhüümi arenema eelneerudeks ehk pronefrosteks (pronefrilised torukesed) Imetajatel on pronefros lühiajaline ja mittefunktsionaalne, taandareneb kiiresti (inimesel asendatakse 3.5 arengunädalal mesonefrosega); funktsionaalne neer pihklastel ja silmudel (täiskasvanuna) ning luukalade embrüotes ja amfiibide kullestel (asendatakse mesonefrosega) Pronefrilised torukesed ja pronefrilise juha eesmine (anterioorne) osa degenereeruvad, tagumine (posterioorne) osa säilib, sellest moodustub nefriline ehk Wolffi juha (erituselundkonna keskne komponent) II etapp: Keskmine osa pronefrilisest juhast indutseerib ümbritseva mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnika...
häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima. PH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaalu häire. · Ainete transport veres. Hapniku transport erütrotsüütides seotuna hemoglobiiniga. Hingamisgaaside molekulid peavad, enne kui nad keemilisse ühendisse astuvad, oma reaktsioonipartnerini rändama lahustunud kujul
Alamsaksa keel sai ametlikuks keeleks. Kujunes omaette Baltimaade alamsaksa murre, kust on pärit ka enamik laene. Alamsaksa laenude rühm on eesti kirjakeeles kõige suurem. Need peegeldavad keskaegse Euroopa elukorralduse tulekut Eestimaale, nende hulgas on esemete, tööriistade, elu- 14 kutsete jm nimetusi. Alamsaksa laenud on nt amet, arst, haamer, hunt, höövel, ingel, kapp ‘mööbliese’, kelm, kokk, kool ‘õppeasutus’, köök, kütt, müür, naaber, neer, orel, paar ‘kaks kokkukuuluvat eset v olendit’, pann, prii, pärm, püss, ruum, saag, sült, tool, undruk, vorst, väärt, õli. Üksikuid alamsaksa laene, peamiselt merendussõnavara, on võinud eesti keelde tulla ka pärast keskalamsaksa perioodi lõppu uusalamsaksa keelest. Niisugused laenud võivad olla nt kiiker, riiul, rump, tali ‘teatud tõsteseade; liitplokk’. * ülemsaksa laenud - ülemsks keel hakkas alamsks asemele tulema 16. sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna).
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
intravaskulaarne koagulopaatia (vere hüübimismehhanismi häire). Närvisüsteemi kahjustusi võib esineda üksikjuhtudel (konvulsioonid). Haigusnähud kaovad kümne päeva jooksul, kuid 25% koertel tekib bilateraalne kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Rebastel põhjustab koerte adenoviirus-1 peamiselt kesknärvisüsteemi kahjustusi (konvulsioonid, ühe või mitme jäseme paralüüs). Diagnoosimine: Materjaliks võtta verd, uriini, nõrevoole kui on, lahatult maks, kops, neer. Viiruse isoleerimine (Madin-Darby canine kidney cells), tsütopaatiline efekt tekib 24-48 tunni jooksul pärast nakatamist. PCR, Seroloogiline uurimine, ELISA, hemaglutinatsioonipidurdusreaktsioon, neutralisatsioonitest. Asfarviridae – ümbrisega Asfarviridae -> Perekond – Asfivirus -> Liik – Sigade Aafrika katku viirus -> Sigade Aafrika katk Püsib kaua eluvõimalisena veres, roojas, kudedes. Eriti nakatunud küpsetamata sealihas, kus püsib 3-6 kuud.
Eriti tugevalt on olnud tabandunud samasuvne meriforell Mustojas. PKD on hooajaline haigus , talle omased kliinilised tunnused ilmnevad ,kui veetemperatuur tõuseb üle 16 C . Haigestunud kaladel täheldatakse naha tumenemist , kõhu suurenemist,punnsilmsust. Samasuvistel meriforellidel väärib tähelepanu aneemia: lõpused on heledad. Siseleundite muutustest väärib tähelepanu suurenenud neer, mille pind on hallilaiguline. Laugemale arenenud juhutdel võib kõhuõõnde koguneda vedelikku. Häiritud on neerus nii vereloome kui ka ekskretoorne funktsioon. Nakatumine toimub nädalaid enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Samasuviste kalade hulgas võib suremus olla väga kõrge, eriti neil aastatel,kui suvi on soojem kui tavaliselt. Haiguse läbipõdenud isenditel tekib immuunsus. Proliferatiivse neeruhaiguse profülaktika: Kuna PKD on looduskoldeline haigus,
pähklid. Oluline vaseallikas on ka joogivesi. Jood on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi leidub vähesel määral kalades ja vees. Koobalt on vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Element kuulub B12- vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist. Peamised koobaltit sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer ja piim. Taimedest sisalda- vad koobaltit rõikad, pirnid, mustad sõstrad, vaarikad, peet, kaunviljad, astelpaju viljad ja sibulapealsed. Rõhutada tuleb, et maismaataimede koobaltisisaldus on suhteliselt väike, mistõttu rangetel taimetoitlastel võib esineda koobalti defitsiiti. Kroom teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Mineraalsoolade vajadus kaetakse täielikult siis, kui toit koosneb mitmekesistest
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima. PH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaalu häire. · Ainete transport veres. Hapniku transport erütrotsüütides seotuna hemoglobiiniga. Hingamisgaaside molekulid peavad, enne kui nad keemilisse ühendisse astuvad, oma reaktsioonipartnerini rändama lahustunud kujul. Iga
1 3,5 3,5 4 4 1 1,44 17,8 3 3 10 17,8 17,8 20 20 3 19,46 19,46 13 13 44 17,47 32,8 22,8 8 1,5 1,33 0,72 0,6 0,6 Sealiha, Sealiha, peekon Verivorst Verileib Verikäkk Neer, Keel, veise seljapekk keskmiselt ENERGIA, kcal 817,4 425,2 132 274,4 182 123,6 196,2 ENERGIA, KJ 3419,9 1779 552,2 1148,2 763,9 517 821 VESI, g 7,7 45 72,9 31 58 74 68 VALGUD, g 2,9 13 7,4 11,95 8,6 17 17
kusepõiest ja kusitist. Neerude ülesandeks on verest vees lahustuvate ainevahetusjääkide ja võõrainete eraldamine ning vee-, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu hoidmine. Neerupealse hormoonid osalevad vereloomes (erütropoetiin) ja vererõhu reguleerimisel (reniin-angiotensiin). Neerud on kopsude kõrval üks tähtsaim erituselund. Neerud Neerud asuvad sümmeetriliselt lülisamba nimmeosa kõrgusel kõhuõõne taga (retroperitoneaalne asend), pakituna rasvakapslisse. Parem neer asub maksast, vasak aga põrnast allpool. Neerude ülaosas asuvad kaanetaolised neerupealised. Neerudel on tüüpiline neeru- või oakuju. 83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib neeru sisemusse – neeruvaagnasse, kust lähtub kusejuha (ureeter). Neerukoor sisaldab neerukehakesi ja väikesi looklevaid neerutorukesi. Neerusäsist moodustuvad 10–20 neerupüramiidi. Püramiidides asuvad Henle’i lingud ja kogumistorud
m¨argib segamini vastavalt s¨ usteemile on l¨ainud niiti koos korrasta- ajastuti olnud erinev, vate k¨atega u ¨lal ja all. Nii- pani vastama tulele di kordaseadmine luust spaat- (maks --puu ; nina -- liga ongi m¨argi alg- maa ; kops --metall ; t¨ahenduseks. t¨ahendab se- neer --vesi ), samas gaduse korrastamist pi- v¨ aidab --; -- ka n~oela abil. Pronks- ; --; --; --. kirjas esineb kujuga on juba pronkskirjas eluj~ou , ja on homofoo- allikas ning ligi 20 m¨argi osa, nid. t¨ ahendas kaitsek~onet
SAGEDUS B . KANJI SHOHO 133 400 339 ✄ ✂象形 ✁Kujutab ごぎょう inimese s¨udant. Inimese organite jaotamine eri elementide vahel vastavalt 五行 s¨usteemile on ajastuti olnud erinev, 〔説文〕pani 心 vastama tulele 火 (maks 肝—puu 木; nina 脾—maa 土; kops 肺—metall 金; neer 腎—vesi 水), samas 〔古文尚書説〕v¨aidab 脾—木; 肺—火; 腎—水; 心—土; 肝—金. 心 on juba pronkskirjas eluj˜ou allikas ning ligi 20 m¨argi osa, luukirjas aga m¨arki veel ei esine, もん kasutatakse 文 m¨arki. 議類 反対 ⇒胸 ⇒ 形
Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Stuart Ball Boston Oxford Auckland Johannesburg Melbourne New Delhi Newnes is an imprint of Butterworth–Heinemann. Copyright © 2001 by Butterworth–Heinemann A member of the Reed Elsevier group All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording, or otherwise, without the prior written permission of the publisher. Recognizing the importance of preserving what has been written, Butterworth–Heinemann prints its books on acid-free paper whenever possible. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data Ball, Stuart R., 1956– Analog interfacing to embedded microprocessors : real world design / Stuart Ball. p. cm. ISBN 0-7506-7339-7 (pbk...
Marina Del Ray, CA: DeVorss & Company, 1984. Neville. Seedtime and Harvest. Marina Del Ray, CA: DeVorss & Company, 1985. Newman, James. Release Your Brakes! New York: Warner Books, 1983. Ouspensky, P. D. The Fourth Way. New York: Random House, 1971. Ouspensky, P. D. In Search of the Miraculous. San Diego, CA: Har- vest Books, 2001. Parkinson, C. Northcote. Parkinson’s Law. Cutchogue, NY: Bucca- neer Books, 1996. Peale, Norman Vincent. Power of Positive Thinking. New York: Bal- lantine Books, 1996. Ponder, Catherine. The Dynamic Laws of Healing. Marina Del Ray, CA: DeVorss & Company, 1989. Qubein, Nido. Stairway to Success. Hoboken, NJ: John Wiley & Sons, 1997. Rand, Ayn. Philosophy:Who Needs It. New York: New American Li- brary, 1985. ccc_tracy_bib_256-259.qxd 6/23/03 3:39 PM Page 259
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
