TÖÖLEHT NR. 2 - EGEUSE KUNST Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 a. e.Kr. Egeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e. Kr.. Egeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest . Tänu headele merelistele tingimustele oli Egeuse mere piirkond sobiv laevadega kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstik...
Archimedes üks antiikaja tähtsaim teadlane. Pani aluse hüdrostaatikale, staatikale, tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tegi kruvipumba Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett). Leiutas nõguspeegli. Pythagoras - vanakreeka filosoof ja matemaatik. Võttis I kasutusele sõna filosoofia. Tegi matemaatikas teoreemi kolmnurkadega. Pheidas osales Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Myron - Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3. korrust (kus oli tuli) kattis kuppel, millel seisis 7m kõrgune Poseidoni pronkskuju. Ruudukujuline põhiplaan. Aleksandria Museion - museion ehk muusade tempel. Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad, seal elasid haritlased. Asub
jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel istekohad pealtvaatajatele. Tuntumad teatrid on epitauruse ja pergamoni teater. Kreeka skulptuur: Arhailine skulptuur alasti meeste kujud, riietatud naisekujud. Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja". Sparta skulptor: Polykleitos - "odakandja". 4. saj. Ekr muutuvad kujud sihvakamaks ja võetakse kasutusele 1/8 proportsioonide suhe. Vaasimaalide 2 eri suunda: 1) mustafiguuriline vaas varem 2) punasefiguuriline vaas hiljem. Fooniks punane savi, peale maaliti mustad figuurid. Vaasidel kujutati kreeklaste igapäevaelu.
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
· Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 5. saj I poolt võib pidada üleminekuajaks arhailisest perioodist klassikalisse perioodi. MYRON ... kujutab meisterlikult liikumist. Teosed on rõhutaltult elulised. Enamus töid pronksist. "Kettaheitja" (Disklobos) ~ 450 eKr "Kettaheitja" kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Figuur on tabatud suurima kehalise pingutuse momendil. Myron tunneb rõõmu inimese keha liikumise jälgimisest, kasutab ära kõik oma tähelepanekud ning püüab oma vahetud muljeid vaatajale lähedale viia. 2 m kõrge pronksist raskepärases stiilis Zeusi/Poseidoni kuju annab samuti edasi hoogsat liikumist. Selle kuju uhtus meri kaldade 1928 a ja pole teada, kes on kuju autor. Pärit on kuju ajast u 470-450 eKr Ülemineku ajast on heaks näiteks ka Olümpias asuvas Zeusi templi kaunistused.
olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme alasti kujusid. See võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste, kuna kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud
· Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju · Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt · Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr · Kõrgklassikat hinnatakse rohkem · Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast · Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron · Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid · Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias · Kuju asus Zeusi templis · Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed · Selline tehnika oli väga kallis · Ükski kuju ei ole säilinud · Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana
) vormid on üldistatud. Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga. Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on tõsised ja rahulikud, kontrapost. Lihaspinge, looduslähedus ja väljenduse veenvus. PoLYKLEITOS "odakandja", Myron ,,kettaheitja", Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest. Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13
toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena
Ilmekaim skulptuur: ,,Vasikakandja". 5 saj. eKr toimus suur muudatus: klassikaline ajajärk: 1) õpiti väga täiuslikult kujutama inimkeha õiged proportsioonid, loomulikud liigutused ja näoilmed, valitsema hakkas looduslähedane stiil. 2) lahendati nõjajala e kontraposti probleem tasakaalupunkt vajab tuge, nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose. Nt: Myron ,,Kettaheitja". Kujunesid välja mitmed koolkonnad, mille keskusteks olid Ateena ja Sparta. Ateena meistrite töid iseloomustab: 1) suurem liikuvus 2) kujutati sportlasi, sõdalasi 3) poosid olid jäigemad. Tähtsaim Sparta meister: Polykleitos, tema tuntud töö ,,Odakandja". Kreeklased kasutasid väga peent tehnikat . krüselefantiintehnikat. Puusasüdamik kaeti kulla ja elevandiluuga. Halikarnassose mausoleumi(hauakamber) loetakse 7 maailmaime hulka, reljeefid tegi
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ...
AJALOO KT KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kunsti funktsioonid 2. Kunsti eeldused 3. Varasemad näited kunstist 4. Vanade tsv kunst 5. Kreeka kunst ja olulisus 6. Kunsti raha väärtused 1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja 2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks...
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
Kujud tehti algselt "egiptuse poosis", kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. "Kritiose poiss", mis loodi 480 eKr, tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt seisev mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga ega pole enam nii tardunud. Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kaared ja võlvid ehitati põhiliselt kivist, müürid tellisest ja tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone
Skulptuurid üldjuhul seisavad sirgelt, käed kõrval rusikas, vasak jalg pisut ees, näol arhailine naeratus. See väljendas enesekindlust ning uhkusetunnet. Klassikaline skulptuur Kaob tardunud poos hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Populaarseks saab sportlaste kujutamine. Klassikalise ajastu kujud olid ilmekad igast küljest. Kaob grimmasitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Keerukamate pooside toetamiseks kasutati tugijalga. Tuntumatel kettaheitja Myron ja odakandja Polykleitos reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlejad on tegelased mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost. Kreeka kunstnikud otsisid oma teostes inimeste täiuslike omadusi. Nad ei jäljendanud mitte olemas olevaid inimesi vaid täiuslikku ideaali. Hellenistlik skulptuur Ideaali hakati kujutama realistlikult. Nägudele ilmusid emotsioonid ja tunded. Maalikunst On enamus osas hävinenud. 7 MAAILMAIMET
Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes. Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju. Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt. Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr; iluklassika 4. saj eKr. Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron. Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias. Kuju asus Zeusi temples. Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed. Selline tehnika oli väga kallis. Ükski kuju ei ole säilinud. Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana. Pheidiase suurteoseks oli ka. Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid. Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron, Polykleitios ja Pheidias. Olulised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", reljeefid ja skulptuurid Parthenonis, erinevaid jumalaid kujutavad skulptuurid. Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a
paljalt(tavaliselt oli ka tugi, et skulptuur oleks tasakaalus). Zeusi tempel Dooria stiilis tugev, mehine ja lihtne. Sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Ülaosas käib ümber templi kaunistusriba friis. Materjaliks marmor Zeusi tempel Skulptuur Kettaheitja Myron ~450e.m.a Rooma marmorkoopia Klassikaline skulptuur Skulptuur Noormehe kuju Nn.kuros Volomandrast ~600e.m.a Arhailine skulptuur Vaasimaal Punasefiguuriline krateer Niobe laste tapmine ~460450 e.m.a. Rooma kunst Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja ristvõlv) ja kupleid.
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (altaes7.saj eKr) (alates5.saj eKr) eesmärk Kasvatada sõdurit , riigi Kasvatada kaitset ja valitsejat. harmoonili-selt
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (alates5.saj (altaes7.saj eKr) eKr) eesmärk Kasvatada sõdurit , riigi kaitset Kasvatada harmoonili-
Kourosideaalne sõjakangelane, sportlaneideaalne keha, et sarnaneda jumalatega alasti mees Koreilmerõõmus ja pidulik, kramplik naeratuspüüd hingeelu kujutada riietatud naine Klassikaline ajajärk Kontrapost(tugipost)keerukad poosid Looduslähedud Täiuslik ideaal "KAUNIS" 1. 5.saj eKr Polykleitos "Odakandja" sõdalane, atleedi ideaaltüüp 1/7 Myron "Kettaheitja" Eelistati kõrgreljeefi friisidel, viiluväljadel võistlussteenid mütoloogiast või ajaloost. Parthemoni templi ehitusdetailid ja naose friiisil PHEIDIASe reljeefid Athena kuju (12m) Ateena Akropolis Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV"
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlak...
nime,autorit ja vb ka osade nimetused. Maaling Lascaux koopas Willendorfi Veenus Agamemnoni kullast surimask Jumalanna madudega Vanem kiviaeg. 1500 e.m.a 16saj 1500 e.m.a kiviaeg Nofretete,Echnatoni abikaasa Tutanchamoni kullast surimask ishtari värav Valmis 1912. 20saj ehitatud 525 e.Kr King Sargoni I büst Poseidoni tempel ateena akropol Myron kettaheitja Samotraakia nike U 2250 u 450 e.m.a 5sai e.m.a u 450 e.m.a u 190 e.m.a Musta,punase kapitooliumi emahunt Panteon Trajanuse foorum Colosseum Figuuriline Vaasimaal 500-480 e.m.a 2 saj e.m.a 9-8saj e.m.a Pont du card keiser Augustuse Kolm graatsiat Hagia Sophia katedraal Keiser justinianus I Marmorportree 1814-1815 532- 537a.p.kr kaaskonnaga 483-565
Korintose stiil, mis sai valdavaks Hellenistlikul ajastul. Kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Dooria Joonia Korintose 12)Nimeta kaks vanakreeka klassikalise ajajärgu kuulsamat skulptorit ja nende olulisem skulptuur! Polykleitos ”Odakandja” umbes 450 aasta eKr. Myron ”Kettaheitja” umbes 450 aasta eKr. 13)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Nimeta kuulsamad neist! Roomlased ehitasid Colosseumi ja Circus Maximuse. Colosseum oli amfiteater, mis sai nime Nero kolossi järgi. Ta mahutas endasse 50 000 vaatajat. Põhiplaan on ellipsikujulne (188*156 m). Areeni mõõtmed olid 86*54 m ning tema kõrgus oli 48,5 m. Circus Maximus oli Colosseumi kõrval teine suur vaatemängude koht
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
millele ei saa midagi juurde lisada tervikut kahjustamata. · Halikarnassose mausoleum · Aleksandria tuletorn Skulptuur · materjal: marmor, pronks · Vähe säilinud · Kreeka kujurid tegid esimesena ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure · Aktiskultuur - Terves kehas terve vaim · Klassikaline - Kujutatakse keerukaid liigutusi; vaadeldav igast küljest; kotrapost e keharaskus ühel jalal nt: Polykletos "odakandja" ; Myron "kettaheitja" · Rhodose Koloss · Milose Venus · Samothrake Nike Maalikunst · Vaasimaalid - meander Palmett · Keraamika · Palmett · Amfora - Musta- ja punasefiguuriline vaasimaal Vana-Rooma · Kapitooliumi emahunt · Ehitusmatejalid: tellised, betoon, marmor, lubimört · Aaared, võlvid, kuplid · Teed, sillad, veejuhtumed · Amfiteater - vabaõhuteater · Colosseum
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Erinevust rõhutati. · kujud mõeldud eestvaatamiseks · NÄIDE: Merejumal Poseidoni pronkskuju Klassikaline periood a)Kõrge stiil · kujunes välja kõik kreekapärane · Tardunud hoiak · tõsine ja rahulik ilme · ! Polykleitos "Odakandja" · 1/7 kehast on pea, mis tekitab üliinimlikkuse. · luuakse kreeka ideaaltüüp, mis kujuneb kehtivaks kaanoniks. · Keha liikumine oluline - Myron "Kettaheitja" · Pronkskuju peajumal Zeusist · Ehitiste juurde hakkasid kuuluma reljeefid-kõrgreljeefid · figuurid reljeefidel katsid osaliselt teineteist · temaatika enamasti Võitlus b) Kaunis stiil · inimlik ja maine elu · alasti naisfiguurid esmakordselt · skulpt-d saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks · proportsioonid läksid paika-pea 1/8 kehast · portreekunst · Halikarnassose mausoleun - autor Skopas
Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud rekordilise horisontaalvälgu, mille pikkus oli 150 km. Suurim halokogum. 11. jaanuaril 1999 nägid geograafilisel lõunapoolusel töötanud teadlased vähemalt 24 eri liiki halo. Halo tekib siis, kui atmosfääris jääkristallides peegeldunud ja murdunud valgus moodustab Päikese ümber sõõre ja taevas nähtavaid värvilisi laike. Poolusel valitsevad atmosfääritingimused soodustavad seda tüüpi nähtuse teket. Suurim langenud jäätükk. 13
alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore 3.Klassikalisel ajajärgul a) kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi b) kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale) c)hakatakse jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget d)kuulsaimad teosed ,,Odakandja" - Polykleitos ,,Kettaheitja" - Myron e)akropolide skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidias (u 490-430 eKr) tegija nii vabaskulptuurides kui ehitusplastikas veenvaima tõestuse oma geniaalsusest andis Parthenoni kaunistamisel(reljeefid,Athena kuju) V VANAKREEKA MAALIKUNST 1.Oma maalikunsti hinnati väga kõrgelt, kuid kahjuks teame sellest vaid kirjalike allikate põhjal 2.Hästi on teada vaid kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud vaasimaalid
Ta sillutab tee hellenistlikku skulptuuri. Näide “Vankrijuht”: on loomulikum juba, näoilmed on inimesele rohkem loomuomased aga suht liikumatu näolihastega. Näide “Atleedi pea”: 5saj. eKr. atleedi kuju kujutas ideaalse inimese kuju. Nii ilus kui sa olid 20a pidid ka surema sama silusana 60a. Näide “kettaheitja figuur”: lopsakus, lihased, jõulisus. Kehtestati ilu kaanon: pea pikkus peab mahtuma alates õlgadest kuni jalgaden 7 korda. Skulptor Myron tuntud dünaamilisuse poolest. Igas Rooma kodus pidi olema Kreeka skulptuuri koopia, tänu sellele tunneme rohkem kreeka skulptuuri. Näide “Pallas Ateena kuju”: Materjaliks oli algsel kujul puu. Pea kaeti elevandiluu plaatidega, pandi selga päris riided ja ehted kaeti kullaga - krüselefantiin tehnika tekkis. Tehnikavõte kus siis materjal kaetakse teise materjaliga nagu siin näiteks. Ideaaliks oli igi ilus inimene, igi muutumatu inimene.
tugevdas häält, kõneledes joostes ja mäest üles ronides pikki lauseid. Ning tema hääl olevat saavutanud kandvuse ja kõla 5.saj I pool - Pindarose ja Aiscylose loomeperiood 5.saj II pool – Sophoklese loomeperiood Kunst klassikalisel perioodil 480 – 323 eKr 8 Ateena akropoli väljaehitamine 5.saj eKr Halikarnassose mausoleum 4. saj eKr Väike-Aasias Skulptuur 9 Myron “Kettaheitja” - figuur dünaamiline, nägu staatiline Polykleitos “Odakandja” - keha proportsioonid, figuur toetamas ühele jalale Pheidias, kelle suurtööd olid Zeusi kuju Olümpias, Athena Parthenos Ateenas (koopia õpik lk 122), säilinud on Parthenoni reljeefid Briti Muuseumis kreeka skulptuur oli idealiseeriv, mitte individualiseeriv. Seetõttu areneski eelkõige figuurikäsitlus, mitte näo modelleerimine. 10
valitsevaks rõivas nais figuurid-kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes. neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus 5 saj algul toimus kreeka plastikas murrang. Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega- pole säilinud. klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron ,,Kettaheitja" ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri. Ideaalse inimese kujutamine!!!!! 4 sajand Praxiteles lõi graatsilisi nooruslike figuure ( ,,Hermes") kujutab samuti inimilu ideaali. on õeldud , et ta töö on hümn inimeste ilule. Hellenistlik kunst Hellenismi aja plastikat iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumnetaalseid, mõõtmetelt kollosaalseid teoseid.
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
veenvus. Pildil Polykleitose “Odakandja”. Polykleitos “Odakandja” Pompeijst 550-40 eKr., 2,12 m, marmor. Kõigile Polykleitose töödele on iseloomulik, et ta laseb figuuri kogu raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost – tasakaal tugijala ja nõjajala vahel). Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”), parempoolne pronksist Rooma koopia. Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
· Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. · Knossose palee · Keraamika `Sõdalase vaas' · Hagia Triada sarkofaag Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud naeratust. · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub. MYRON · ... kujutab meisterlikult liikumist. · Teosed on rõhutaltult elulised. · Enamus töid pronksist. Suured jumalate kujud (ei ole säilinud) · Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis · Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas) · Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist) Hiline e hellenistlik aeg 323 e.m.a-30 p.m.a · Väheneb pidutsemine · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 ...
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 4.sajandil eKr taandub skuptuuris pidulil, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhtuama dramaatikatja kasutama rahutumad, maalilsemat vormi, nt SKOPAS. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. "ODAKANDJA", POLYKLEITOS. ATHENA ja ZEUS'i kujud, PHEIDIAS. "KETTAHEITJA", MYRON. HELLENISM 323 eKr-30 pKr Hellenistlik skulptuur muutus toretsevaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem
(Xenophanes, Parmenides) ja atomistid (Leukippos, Demokritos). Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1
V sajandi teisel poolel saavutab kreeka skulptuur täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb aga ülimal määral ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav usklikkus, tähtsaim kunstikeskus tol ajal oli Ateena, kus tooniandvat osa etendas kuulus riigimees Perikles (umb. a. 495 429). Selle ajastu kaks skulptuuri suurmeistrit olid Polykleitos ja Myron Myron ja Polykleitos esindavad V sajandi kreeka klassika kaht erinevat suunda. nende suundade tegelik ühinemine toimus Atikas sel lühikesel ajavahemikul, mil ateenlased valitsesid Periklese juhtimisel kogu Kreekat (460 431 eKr). Meister, kes sel ajal kreeka plastika suurepärase täiuslikkuseni viib, on Pheidias, kelle elukäigust teame vähe: tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Tema mõju oli niivõrd suur, et paljudes atika skulptuurides,
Maadeavastuste algus. Magalhaes. Ümbermaailmareis kõigutas kiriku autoriteeti. Kõik muudatused leidsid kajastust ka kunstis. Gootika püüdles kõrgustesse, mõõtmed väiksemad. Põhiplaanilt hakkas kirik lähenema ruudule. Sambad, kuplid, kaared. Itaalia Firenze. I õitseaeg, II saj teine pool eKr. Nim kõrgeks stiiliks e kõrgklassikaks.Iseloomustus: täielik vabadus, meisterlikkus loodusvormide edasiandmisel, selgus, lihtsus, ideaalne rahu, sügav religioossus. MYRON. PHEIDIAS. (Ateena Parthenoni kaunistamine, metoobid, viilud, idaviilud) Pheidias tegutses Ateenas, Periklese sõber. Ateena sünd. Zeusi peast. Lääneviilul Ateena võitles Poseidoniga Attica pärast. Veel kujutatud Panatenaiade rongkäik. Peale selle krüselefantiin 12m kõrgune Ateena tehnikas. KRÜSELEFANTIIN (KRÜS kuld; ELEFANTIIN elevandiluu) Pärast seda läks ta Lõuna Kreekasse, Olümpiasse. Seal tegi ta Zeusi templisse 13m krüselefantiintehnikas istuva
viilugrupid. Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa zanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja originaal pronksist afa pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud. Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja
Iga figuur on omanäoline ja kordumatu, kuid siiski üldistatud ja idealiseeritud. Neil kujutati kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 9. Nimeta Polykleitose, Myroni, Pheidiase, Skopase, Praxitelese ja Lysippose tuntuimad teosed või olulisimad panused skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos lõi kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks, tuntud skulptuur ,,Odakandja" Myron kujutas suurepäraselt liikumist, tuntuim kuju ,,Kettaheitja" Pheidias Ateena akropoli skulptuuride peamine autor Skopas üks esimesi, kes hakkas skulpuutides rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid Lysippos üks esimesi portreekunstnikke, lõi ka Aleksander Suure portree 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
