Vana-Kreeka, Rooma, Varakristlik (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Vana-Kreeka
Arhitektuur :

templitüübiks oli megaron
sambad olid kindlas rütmis

sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks
sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3) kapiteel

sambatüübid on: 1) dooria (kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2) joonia (saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega)

templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor
templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2) friis (sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all)
kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte
templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks
seinad olid kivist
naose taga asus jumala kuju
tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid
naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused)
Akropol : ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon , seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust . Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel

Arhailine skulptuur :

jäigad poosid, käed rusikas , üks jalg eespool , suunurgad ülespoole suunatud
kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid
üks tuntumaid skulptuure on „Vasikakandja“
Egiptuse kunsti mõjutused

Klassikaline skulptuur :

õpiti kujutama inimkeha täiuslikult
õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused
looduslähedane laad
lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool)
skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt
kujunesid mitmed koolkonnad : Ateena : tähtsaim meister Pheidias (kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(„ Aphrodite “), Myron (skulptuur „Kettaheitja“). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta : tuntuim meister on Polykleitos („ Odakandja “). Tugevad lihaselised figuurid , jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased.
Mausoleum: hauakamber , suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid

Hellenistlik ajajärk:

Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: „Sanothake Nike“, „ Farnese härg“, „ Laokoon “
Arhitektuur: Pergamoni altar – varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike-Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat.
Maalikunst : kasutati vahavärve. Maaliti kas puidule või kivitahvlitele(pole säilinud ühtegi maali). Säilinud vaasimaalid(punase- ja mustafiguurilised). Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander ). Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks.

Rooma
Arhitektuur:

eeskujuks etruskide ehitised
valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid olid teistsugused
võtsid kasutusele ehitamisel sideained
ladusid suurepäraseid võlve
alguses ladusid tavalisi kaari, pärast silindervõlve. Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid
Panteon : seal on üks suur ümar ruum, mis on kaetud suure kupliga . Sees sambad, poolsambad ja pilastrid. Pühendatud kõigile rooma jumalatele. Olemas peasissekäik. Lagi kaetud kassettidega. Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit . Ehitis on kompaktne ja terviklik. Ehitati 10 aastat.
Colosseum : ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks. Kompaktne, kaunis ja suur ehitis. Mahutas palju pealtvaatajaid. Ehitustööd kestsid 12 aastat. Ovaalse kujuga amfiteater .
Termid e. saunad : kõige kuulsam on Caracalla termid. Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa- alustes ruumides olid katlamajad . Korralik veevärk, kanalisatsioon , õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid . Kõrged laed , kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest.
Akveduktid – vee vedamiseks

Skulptuur:

realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust
täisfiguuris portreekujud( pronksist ), üks tuntumaid „Oraator“
ajaloolised reljeefid – tõelised sündmused ja võidetud lahingud, „ Traianuse sammas“. Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga.
monumendid – alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele
surimaskid, et kujutada hästi loomutruult tähtsaid esivanemaid

Maalikunst:

enamus maalidest leitud Pompejist
täiesti looduslähedane laad
maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone
suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud
maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud
värvikad ja elurõõmsad stseenid
maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale

Varakristlik kunst

välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev
maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega
kehvad maalingud , kristlased ise maalisid (paletavad inimesed,)
skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid
kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist
kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid
eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati kolmeks lööviks. Keskm lööv tunduvalt laiem ja kõrgem(üleval müürides aknad, nimetati valgmikuks) kui kaks äärmist(aknad välisseintes). Kirikutes oli veel üks lööv idapoolses osas, mis paiknes teiste suhtes risti. Lagi oli lame v puudus üldse.
tavaliselt oli kirik tornita, mõnel seisis eraldi kellatorn
kirikutes seinamaalid ja mosaiigid(sündmusi piiblist)
kunagi ei kujutata alasti keha
ehitati ka kodakirikuid(ühtse katusepinnaga) ja tsentraalehitisi

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mammu53 Õppematerjali autor

Vana-Kreeka skulptuur, arhitektuur, maalikunst.
Rooma arhitektuur, skulptuur, maalikunst
Varakristlik kunst

vana-kreeka arhitektuur arhailine skulptuur klassikaline skulptuur hellenistlik ajajärk rooma varakristlik kunst

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Kreeka, Rooma

mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid

Kunstiajalugu

doc

Vanaaeg

· templeid pole säilinud · templid sarnased kreekatemplitega, kuid proportsioonid erinesid oluliselt · templi kivist alus peaaegu ruudukujuline · Hoone põhiliselt puust · Ühel küljel 1 või 3 väikest pühakoda, teisel lai ja sügav eeskoda · puust talastik kerge, sambaid sai asetada hõredald · sambad algselt puust, hiljem puust. Meenutasid dooria sambaid, kuid oli olemas baas. · Arvukad keraamilised kaunistused 8. Vana - Rooma arhitektuur · arengule said määravaks ehitustehnilised muutused : lubjamördi kasutuselevõtt, põletatud tellis, uued konstruktsioonid. · Kaar - kasutati seinaavade katmiseks (aknad, uksed). Lihtsaim vorm on poolringikuj. kivirida · Võlvid: a) silindervõlv b)ristvõlv - kaks silindervõlvi risti asetatud. Võlvikuju, mis tekib sil. võlvide ristuval lõikumisel.

Kunstiajalugu

docx

Vanakreeka kunst

Vanakreeka kunst  Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks  Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel  Kreeklastel oli kõrge enesehinnang  Teisi inimesi nimetati barbariteks  Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid)  Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks  Sealt pärit sportimine  Olümpiamängud (776 eKr)  Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid  Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast  Templi

Kunstiajalugu

docx

Kreeka,Rooma ja Romaani kunst

puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika.Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Rooma kultuur ja kunst-Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus.Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Ehituste juures kasutati võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga.Eeskujulik tänavatevõrk ja kanalisatsioon,majades oli veevärk ja keskküte. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid,

Kunstiajalugu

pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.  Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu.  Tähtis ilu ja harmooni

Kunstiajalugu

doc

Kunsti arvestus

Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile. Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale, kükloopilised väravad Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul)

Kunstiajalugu

docx

Vana Kreeka kunst

lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju (14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad.

Kunsti ajalugu

docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid