Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikaja kunst ja arhitektuur (0)

1 Hindamata
Punktid

ANTIIKAJA  KUNST  
 
Vana- Rooma   ja  Vana-Kreeka  antiikkultuuri  ajastut  nimetatakse  antiikajaks,  mis  kestis 
ajavahemikul 800 eKr–500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või
 
 
olümpiamängude  algust  ning  lõpuks  loetakse  Lääne-Rooma  keisri  Romulus  Augustuluse 
kukutamist  gootide  (germaanlaste)  poolt.  Vaatamata  sellele,  jäi  Ida-Rooma  veel  püsima 
tuhandeteks aastateks.  
 
Egeuse   kunst  ja  arhitektuur  
Arhitektuur 
Kõige  silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, 
alumisel  korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist 
ning  laed  olid  puidust.  Sambad  Kreetal  olid  puust  ning  nende  peamised  värvid  olid  must, 
punane  ja  kollane.  Märkamisväärseim  loss  on   Knossose   loss,  mis  koosneb  sadadest  suure 
paraadõue  ümber  koondatud  ruumidest.  Ka  selle  lossi  puhul  esinesid  sambad,  mis  olid 
värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 
 
1. Knossose lossi interjöör 
2. Knossose loss 
 
Kujutav kunst 
Egeuse  kujutav  kunst  koosnes  peamiselt  skulptuuridest,  kuldmaskidest,  seinamaalidest  ja 
vaasidest.  Skulptuurid  oli  tüüpiliselt  marmorist,  suuruselt  väikesed  ning  liigsete  detailideta. 
Erandiks  olid  jumalannade  kujud,  mis  olid  terrakotast  ning  sisaldasid  palju  detaile.  Kõik 
seinamaalid   olid   freskod   ning  illustreerisid  inimesi,  loomi  ning  abstraktseid  ornamente. 
Peamised  värvid  olid  valge,  sinine  ja  punakas  pruun.  Illustratsioonid  seinamaalides  ning 
keraamikal  oli   loomulikud   ning  hetkelised.  Kuldmaskid   kujutasid   nii  inimesi  kui  ka  loomi. 
Emotsioonid varieerusid. 
 
3. Lüüramangija 
4. Jumalanna madudega 
5. Kuningas Agamemnoni surimask  
 
 
 
Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur 
Arhitektuur 
Vana-Kreeka  tähtsaim  kunstiliik  oli  arhitektuur.  Peamisteks  ehitusmaterjalideks  olid 
ehituskivi,  travertiin  ja   marmor .  Kreeka  arhitektuuri  märkamisväärseim  ala oli templiehitus. 
Peamiseks ehitusmaterjaliks oli marmor. Kõik
 
templite
 
 mõõdud ja
  sammaste
 
arv
 
 olid kindlaks 
määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Templite sambad
 
koosnesid
 
kolmest
 
 osast: baas
 
 
(alumine  osa), tüves (keskmine osa),  kapiteel  (ülemine osa).  Samba arhitektuuris eristatakse 
kolme  stiili  :  dooria  (kõige  varasem),  joonia  (hilisem),  korintos  (kõige  hilisem).  Kõige 
kuulsamad Kreeka templid on näiteks Nike tempel, Parthenoni tempel, Erechteioni tempel. 
 
 
6. Nike tempel 
7. Parthenoni tempel 
8. Erechteioni tempel 
 
 
Skulptuur  
Skulptuur  on  Kreeka  kõige  iseloomulikum  kunstiharu.  Põhiliselt  tehti  neid  marmorist  ja 
pronksist . Enamus originaalidest ei ole tänaseks enam säilinud ning ka  koopiad  ei anna edasi 
täielikku  kujutust.  Arhailine  kreeka skulptuur näeb välja  kohmakas  ja liikumatu. Kujud tehti 
algselt “egiptuse  poosis ”,  kus  keharaskus  toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest
 
  eespool
Arhailise   perioodi  mehekuju  nimetatakse  Kuroseks.  "Kritiose  poiss",  mis  loodi  480  eKr, 
tähistab  kreeka  skulptuuri  üleminekut  arhailiselt  klassikalisele  perioodile. Arhailise perioodi 
jäigalt  seisev  mehekuju  on  asendunud  vabalt  seisva  figuuriga  ega  pole  enam  nii   tardunud
Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi -
  näiteks
 
 on tuntumad 
neist kettaheitja Myron.  
 
9. Kuros  
10. Kritiose poiss 
 
 
Vana-Rooma kunst ja arhitektuur 
Arhitektuur 
Kaared  ja
  võlvid
 
ehitati
 
 põhiliselt kivist, müürid tellisest ja
  tähtsamad
 
 hooned vooderdati
 
seest
 
 
marmoriga.  Kaared  laoti   akende   ja  uste  kohale.  Nüüd  oli  võimalik  ehitada  ka  väga  suuri 
ruume ja  katta  need
 
silindervõlviga.
 
 Et saavutada ümar
 
  lagi , ehitati  kuppel . Igas Rooma linnas 
pidi olema  foorum , mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka
   kohtuhoone 
basiilika ,  mille  järgi  hakati  ehitama  hiljem  kirikuid.  Tähtsaimad  ja  kõige  kuulsamad 
Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon,
 
Colosseum
 
 ja Carcalla  termid . Colosseum on
 
aga
 
 
oma  aja  kõige  suurem  amfiteater.   Amfiteatris   tõusevad  reeglina  pingiread  astmetena üles ja 
seal viidi läbi rahva
 
koosolekuid
 
 ja meelelahutustegevusi.
 
Roomast
 
sai
 
 alguse ka triumfikaarte
 
 
püstitamine. Need püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaeti reljeefidega.  
 
11. Rooma Pantheon 
12. Colosseum 
13. Carcalla termid 
Skulptuur 
Kõige  tuntumad  skulptuurid  Roomas  olid  portreeskulptuurid  ja  ajaloolised   reljeefid
Portreesid  püüti  kujutada  väga  täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende  esivanemad  välja 
nägid. Reljeefidel kujutati samuti päris sündmusi ja lahinguid.  
Kui  476.  aastal  eKr  kehtestati  keisrivõim,  hakati  paigutama  linna väljakutele ka ausambaid. 
Samuti paigutati erinevate tähtsate isikute skulptuure. Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. 
Kõige  paremini  säilinud  ratsamonumendiks  on  Marcus  Aureliuse  skulptuur   Kapitooliumi  
väljakul Roomas.  
 
 
14. Marcus Aurelius 
15. Tiberius 
16. Trajanuse sammas 
 
Varakristlik  kunst ja arhitektuur 
Varakristlik arhitektuur 
Varakristlikku  arhitektuuri  võib  ümbersõnastada  ka  kirikuarhitektuuriks.  Selle  perioodi 
suurimaks saavutuseks oli basiilika laialdane kasutuselevõtt. Basiilika pidi tekitama inimeses 
jumalakartust.  Sakraalehitised  koosnesid  kolmest  või  enamast  löövist.  Keskmine  lööv  oli 
kõige laiem, külglöövide ülesse välisseintele ehitati aknad, mis pidid
 
looma
 
  illusiooni  Jumala 
kohalolekust.  Sissekäik  oli  reeglipäraselt  läänest.  Kirikud  olid  põhiplaanil  T- kujulised ,  nii 
nagu idapoolses osas oli veel üks lööv, mis oli  teistega  risti. Idapoolses osas
 
 asus poolkaarega
 
 
ümbritsetud ruum, kus asetses altar.  
Basiilika on tähtsaim saavutus, sest seda on kasutatud juba 2000 aastat. 
 
17. Santa Vitale kirik 
18. Tüüpilise basiilika põhiplaan 
 
Maalikunst 
See  ajastu  oli  üldiselt  kunstivaene  ning  märkamisväärseid  skulptuure  oli  väga  vähe. 
Seinamaalid  ja  mosaiigid  olid  see  eest  peamisteks  kujutavateks  kunstideks.  Nad  kujutasid 
situatsioone  ja  sümboleid  piiblist.  Inimesi kujutati tõsistena ning liigsete detailideta. Teostes 
esines  tähendusperspektiiv-  mida  tähtsam  on  inimene,  seda  suuremana  teda  teosel  kujutati. 
Preestritel  oli  pea  ümber  aupaiste.  Taust  oli  reeglipäraselt   kuldne .  Raamatuid  hakati 
dekoreerima raamatumaalidega ehk miniatuuridega. Eriti märkamisväärsed on initsiaalid
 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
https://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html 
https://kunstiabi.weebly.com/templid.html 
https://kunstiabi.weebly.com/skulptuur4.html 
https://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html 
https://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html 
https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html 
https://tornidjakuplid.weebly.com/kristlik-arhitektuur/varakristlik-arhitektuur 
https://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html 
 
 
 
 
 
Vasakule Paremale
Antiikaja kunst ja arhitektuur #1 Antiikaja kunst ja arhitektuur #2 Antiikaja kunst ja arhitektuur #3 Antiikaja kunst ja arhitektuur #4 Antiikaja kunst ja arhitektuur #5 Antiikaja kunst ja arhitektuur #6 Antiikaja kunst ja arhitektuur #7 Antiikaja kunst ja arhitektuur #8 Antiikaja kunst ja arhitektuur #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Egeuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kujutav kunst ja arhitektuur.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10-klassi konspekt
12
doc

10. klassi konspekt

tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst­ puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised ­ suured kivid 1. menhir ­ 1 suur kivilahmakas 2. dolmen ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi ­ loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur ­ püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad

Kunstiajalugu
Kreeka-Kreeta-Rooma
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1 ) Giza püramiidid Kairos ­ Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum ­ haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias ­ krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud ­ linnade liit. Hiilgeaeg ­ 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid ­ surnute linnad ­ hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

Ajalugu
Kunstiajaloo I kursus
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu-kokkuvõte-esiaeg kuni keskaeg
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu
Kreeka & Rooma kunst
6
odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo töö vastustega
3
docx

Kunstiajaloo töö vastustega

17. Kreeklaste originaaskulptuuride materjal? Aga mis nad andsid edasi roomlastele? Etruskid olid edukad materjalist on tehtud enamus rooma koopiaid? Kreeka ­ põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid, nad elasid 8.-3. saj marmor ja pronks (savi), Rooma ­ marmor. eKr praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel 18. Mida kujutasid kreeklased tavaliselt templite reljeefidel? alal. Nende kultuur, sealhulgas kunst avaldas roomlastele Kas reljeefid olid ühevärvilised? Võitlusstseene (tegelased olilist mõju. mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost). Ei, kas 25. Mis on Etruskide nekropolid? Mida tähtsat me nende sinised või punased, kuid aja jooksul on nad värvi kaotanud. kaudu teada saame? Surnute linnad. Paljudes 19. Mida või keda kujutati kreeka arhailise perioodi vaba hauakambrites on seinamaale, käsitööesemeid ja skulptuure.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun