Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikaja kunst ja arhitektuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


ANTIIKAJA  KUNST  
 
Vana- Rooma   ja  Vana-Kreeka  antiikkultuuri  ajastut  nimetatakse  antiikajaks,  mis  kestis 
ajavahemikul 800 eKr–500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või
 
 
olümpiamängude  algust  ning  lõpuks  loetakse  Lääne-Rooma  keisri  Romulus  Augustuluse 
kukutamist  gootide  (germaanlaste)  poolt.  Vaatamata  sellele,  jäi  Ida-Rooma  veel  püsima 
tuhandeteks aastateks.  
 
Egeuse   kunst  ja  arhitektuur  
Arhitektuur 
Kõige  silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, 
alumisel  korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist 
ning  laed  olid  puidust.  Sambad  Kreetal  olid  puust  ning  nende  peamised  värvid  olid  must, 
punane  ja  kollane.  Märkamisväärseim  loss  on   Knossose   loss,  mis  koosneb  sadadest  suure 
paraadõue  ümber  koondatud  ruumidest.  Ka  selle  lossi  puhul  esinesid  sambad,  mis  olid 
värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 
 
1. Knossose lossi interjöör 
2. Knossose loss 
 
Kujutav kunst 
Vasakule Paremale
Antiikaja kunst ja arhitektuur #1 Antiikaja kunst ja arhitektuur #2 Antiikaja kunst ja arhitektuur #3 Antiikaja kunst ja arhitektuur #4 Antiikaja kunst ja arhitektuur #5 Antiikaja kunst ja arhitektuur #6 Antiikaja kunst ja arhitektuur #7 Antiikaja kunst ja arhitektuur #8 Antiikaja kunst ja arhitektuur #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Egeuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kujutav kunst ja arhitektuur.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst­ puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised ­ suured kivid 1. menhir ­ 1 suur kivilahmakas 2. dolmen ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi ­ loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur ­ püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1 ) Giza püramiidid Kairos ­ Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum ­ haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias ­ krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud ­ linnade liit. Hiilgeaeg ­ 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid ­ surnute linnad ­ hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu
thumbnail
6
odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Kunstiajaloo töö vastustega

17. Kreeklaste originaaskulptuuride materjal? Aga mis nad andsid edasi roomlastele? Etruskid olid edukad materjalist on tehtud enamus rooma koopiaid? Kreeka ­ põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid, nad elasid 8.-3. saj marmor ja pronks (savi), Rooma ­ marmor. eKr praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel 18. Mida kujutasid kreeklased tavaliselt templite reljeefidel? alal. Nende kultuur, sealhulgas kunst avaldas roomlastele Kas reljeefid olid ühevärvilised? Võitlusstseene (tegelased olilist mõju. mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost). Ei, kas 25. Mis on Etruskide nekropolid? Mida tähtsat me nende sinised või punased, kuid aja jooksul on nad värvi kaotanud. kaudu teada saame? Surnute linnad. Paljudes 19. Mida või keda kujutati kreeka arhailise perioodi vaba hauakambrites on seinamaale, käsitööesemeid ja skulptuure.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun