Kliimarekordid (0)

Maailma kliimarekordid
Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites.
Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas.
Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal “ Vostok “ polaarjaamas, Antarktises.
Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias.
Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises.
Kõige rohkem sademeid minutis on sadanud 31,2 mm 4. juulil 1956. aastal Unionvilles, USA-s.
Kõige rohkem sademeid ööpäevas on sadanud 1870 mm 15.-16. märtsil 1952. aastal Cilaos, Reunionis.
Kõige rohkem sademeid kuus on sadanud 9299 mm juulis 1861. aastal Cherrapunjis, Indias.
Kõige rohkem sademeid aastas on sadanud 26461 mm augustis 1860. -juulis 1861. aastal Cherrapunjis, Indias.
Kõrgeim õhurõhk on olnud 1083,3 mm Hg. See mõõdeti 31. detsembril 1968. aastal Agatas, Krasnojarski krais, NSV liidus.
Madalaim õhurõhk on olnud 870 mm Hg. See mõõdeti 12. oktoobril 1979. aastal taifuunis “Tip“ Guami saare lähedal.
Suurim tuule kiirus puhangus on olnud 104 m/s. See mõõdeti 12. aprillil 1934. aastal Mount Washingtonis, USA-s.
Suurim tuule kiirus mõne minuti keskmisena on olnud 101 m/s. See mõõdeti 12. aprillil 1934. aastal Mount Washingtonis, USA-s.
Suurim tuule kiirus kuu keskmisena on olnud 24,9 m/s. See mõõdeti juulis 1913. aastal Denisoni neemel, Antarktises.
Suurim tuule kiirus aasta keskmisena on olnud 19,4 m/s. See mõõdeti aprillil 1912.- veebruaris 1913. aastal Denisoni neemel, Antarktises.
Suurim lume sügavus 11,5 m on mõõdetud 9. mail 1911. aastal Tamarackis, Californias, USA-s.
Suurim rahetera sadas taevast alla 14. aprillil 1986. aastal Gopalganjis, Bangladeshis. Ta kaalus 1020 g.
Kõige rohkem päikesepaistet on olnud aastas Ida-Saharas, 4300 h. See on 97% võimalikust päikesepaistest.
Maakera kõige kuivem paik. Aastail 1964-2001 registreeriti Quillagua ilmajaamas, mis asub Tšiilis Atacama kõrbes kõigest 0,5 mm sademeid. See selgus 2001. aastal, kui Keo Films väntas tõsieluseriaali “Äärmuste otsinguil“ (“ Going to Extremes“).
Suurim lumehelves. 28. jaanuaril 1887 olevat USA-s Montana osariigis Fort Keogh´is elav rantšoomanik Matt Coleman mõõtnud lumehelbe, mis oli tema sõnutsi pannist suurem: 38 cm lai ja 20 cm paks.
Kõige järsem temperatuurimuutus. Senine temperatuurimuutuse rekord on 27 kraadi kahe minutiga, mis registreeriti USA-s Lõuna-Dakota osariigis Spearfishis 1943. a 22. jaanuari hommikul . Kell 7.30 oli seal 20 kraadi külma, kell 7.32 juba 7 kraadi sooja.
Rekordsoe aasta. Kõige soojem seni registreeritud aasta (mõõtmised algasid 1880. a paiku) on 1998, mis oli 0,57 kraadi võrra kõrgem kui aastate 1961-1990 keskmine temperatuur. 1990. aastad olid ühtlasi kõige soojem aastakümme: seni teadaolevad kuus kõige kõrgema keskmise temeperatuuriga aastat langesid 1990. aastatesse.
Kõige vähem päikest. Lõunapoolusel ei paista päike 182 päeva aastas, põhjapoolusel 176 päeva. See tuleneb nende kohtade geograafilisest asupaigast: Päike jääb pooleks aastaks järjest horisondi taha.
Võimsaim looduslik kliimategur. El Nino nime all tuntud ilmastikunähtuste kogum on seotud lõunavõnkumistega, mida põhjustab Vaikse ookeani ida- ja keskosa tsükliline soojenemine. Tegu on aastaaegade vaheldumisest tulenevate muutuste järel Maa kõige tugevama lühiajalise loodusliku kliimamuutusega. El Nino ja La Nina (eelmise jahedam vaste ) kogutsükkel kestab 3-7 aastat ning see põhjustab kogu maailmas tavatuid ilmastikumuutusi (kõige ootamatumad neist olid aastail 1982/83 ja 1997/98).
Kõige kauem püsinud vikerkaar. 14. märtsil 1994 Suurbritannias Yorkshire ´i krhavkonnas Wetherby kohale kerkinud vikerkaar püsis kuus tundi (kell 9-15). Enamasti ei pea vikerkaar taevas tundigi vastu.
Vanimad fossiilsed vihmapiisad . 15. detsembril 2001 teatas indialane Chirananda De, et ta on avastanud Indias Madhya Pradeshi osariigis Vindhyani mägede iidsetel kaljudel fossiilsete vihmapiiskade jälgi. Nood kivimid kinnitavad, et juba vähemalt 1,6 miljardit aastat tagasi sadas Maal vihma.
Maa kõige kuumem õhk. Kõige kuumem on Maal õhk välgukanali ümber. Sekundi murdosa jooksul kuumeneb õhk sellises kohas lausa uskumatult: selle temperatuur on ligi 30 000 kraadi, s.o viis korda kõrgem kui Päikese nähtaval pinnal.
Püsivaim mereudu. Kanadas Newfoundlandi saarel Grand Banksi ümbruskonnas püsib mere kohal nädalaid järjest udu, milles nähtavus on kõigest 900 m ringis . Keskmiselt on seal rohkem kui 120 udupäeva aastas.
Kõige kõrgemal atmosfääris tekkiv nähtus. Kõige kõrgemal atmosfääris sündiv nähtus on kaunilt värelevad virmalised . Neist kõige madalamad tekivad umbes 100 km kõrgusel, kõrgeimad aga ulatuvad ligikaudu 400 km-ni.
Kõrgeimad pilved. Helkivad ööpilved ulatuvad atmosfääris kõige kõrgemale. Enamasti madalatel ja kõrgetel laiuskraadidel jälgitav kaunis ja haruldane loodusnähtus ilmneb 99,9% juhtudest umbes 80 km kõrgusel maapinnast . Helkivaid ööpilvi võib näha pärast päikese loojumist, kui päikesekiired neid kõrgel asuvaid moodustisi veel valgustavad. Arvatakse, et need koosnevad jääkristallidest ja meteoriiditolmust.
Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool – kuni 500 km/h – mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja- Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse.
Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud.
Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud rekordilise horisontaalvälgu, mille pikkus oli 150 km.
Suurim halokogum. 11. jaanuaril 1999 nägid geograafilisel lõunapoolusel töötanud teadlased vähemalt 24 eri liiki halo . Halo tekib siis, kui atmosfääris jääkristallides peegeldunud ja murdunud valgus moodustab Päikese ümber sõõre ja taevas nähtavaid värvilisi laike. Poolusel valitsevad atmosfääritingimused soodustavad seda tüüpi nähtuse teket.
Suurim langenud jäätükk. 13. augustil 1849 olevat Šotimaal taevast langenud 6 m pikkune jääkamakas. Jää oli läbipaistev, kuid tundus koosnevat väiksematest tükkidest, tõenäoliselt raheteradest. Arvatakse, et raheterad sulasid välgulöögi toimel kokku – jäämass oli maale kukkunud pärast kõuekärgatust.
Kõige hukutavam välgulöök. 8. detsembril 1963 hukkus reaktiivlennuki Boeing 707 pardal 81 inimest, sest USA-s Marylandi osariigis Elktoni lähedal lõi lennukisse välk.
Enim inimesi peavarjuta jätnud tsüklon. Kesk-Ameerikat (Hondurast ja Nicaraguat) 26. oktoobrist kuni 4. novembrini 1998 laastanud orkaan Mitch jättis 2,5 miljonit inimest peavarjuta ja rahvusvahelist abi ootama. Kokku purustas torm 93 690 maja.
Tapvaim üleujutus. 1887. a oktoobris hukkus Huayan Kous (Hiina) Huang He ehk Kollase jõue tulvavetes 900 000 inimest.
Mõrvarlikeim tornaado . 26. aprillil 1989 pühkis koletu suur tornaado Bangladeshis Shaturia linna maa pealt. Umbes 1300 inimest hukkus ja 50 000 kaotas kodu.
Ohvriterohkeim maavärin. Tänapäeva kõige ohvriterohkeim maavärin (7,9 magnituudi ) vallandus Hiinas Tangshanis 28. juulil 1976. Selle tagajärjel hukkus vähemalt 255 000 inimest.
Kõige rängem magnettorm. 1989. a 13. märtsi “suur geogmaatiline torm“ klassifitseeriti kosmose ilmaskaalal kõige kõrgemasse järku (G5). See põhjustas häireid Põhja-Ameerika elektrivõrgus, muutis satelliidi orbiiti ja tekitas jahmatavaid virmalisi. Säärased tormid puhkevad siis, kui Maa magnetvälja sööstab tohutul hulgal Päikese aktiivsusest põhjustatud korpuskulaarosakesi.
Kõige laastavam tulvavesi. Ametlike andmete kohaselt purustas Hwai ja Jangtse jõe üleujutus 1950. a augustis Hiinas 890 000 maja, röövides peavarju 10 miljonilt inimseselt. 490 inimest uppus. Vee alla jäi kokku 2 miljonit ha maad, millest 1,4 ha muutus harimiskõlbmatuks.
Mõrvarlikeim tsüklon. Arvatakse, et 12. ja 13. novembril 1970 Bangladeshis Gangese delta saartel möllanud troopiline tsüklon tappis miljonit inimest. Ellu jäi vähem kui pool piirkonna rahvastikust.
Suurim tsüklonikahju. 23.-26. augustini 1992 USA-s Florida osariigis Homesteadi laastanud orkaan Andrew põhjustas kindlustusfirmadele 15,5 miljardit dollarit kahju.
Enim tapnud mäelihe. 31. mail 1970 põhjustas Peruus Huascarani mäelt alla paiskunud kivimass Yungay linnas rohkem kui 18 000 inimese surma. Mäelihe algas 900 m laiusest ja 1,6 km pikkusest liustikujää- ja rusukeelest, mis mööda mäenõlva 14,4 km allapoole liikus ja lõpuks kiirusega 160 km/h Yungay linna sööstis.
Suurim jäitekahju. Kõige suuremat jäitekahju tekitanud torm mällas 1998. a jaanuari esimesel nädalal Ida-Kanadas ja selle naabruses USA-s. 6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest – ligi 40% Quebeci elanikkonnast – elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali . Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD).
Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida-Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest.
Enim tapnud geisripurse. Augustis 1903 hukkus Uus- Meremaal Waimangu geisri äkkpurske ajal neli inimest. Geisrit toitev termaalveesüsteem oli tekkinud 1886 . a läheduses asuva Tarawera vulkaani purske aegu. Ohvrid olid seisnud 27 m geisrist eemal, kuid nende laibad leiti hiljem 800 m kauguselt . Üks oli kiilutus kahe kalju vahele, üks maapinnalõhesse, üks oli paisatud puu otsa ja neljas leiti tasaselt maalt.
Enim purustanud rahetorm. Juulis 1894 vallandus Saksamaal Münchenis tugev rahetorm, mis kahjustas puid, hooneid ja autosid. Kindlustusfirmadel tuli kinni maksta 500 miljonit USD kahju. Muidugi purustas torm ka kindlustamata ehitisi, kahjude kogusumma ulatus miljardi USD-ni.
Enim inimesi koduta jätnud üleujutus. Septembris 1978 tõusid Indias Bengali osariigis mussoonvihmade tõttu jõed üle kallaste ning kohutava üleujutuse tagajärjel kaotas 44 miljonist inimesest kodu 15 miljonit. Seda on kaks korda rohkem, kui on Londoni elanikkond. Uppus 1300 inimest ja 26 687 veist, majanduslik kogukahju oli 11,3 miljonit USD.
Võimsaim maad tabanud löök. 30. juunil 1908 leidis Venemaal Podkamennaja Tunguska jõgikonnas aset koletu plahvatus . Ilmselt vabanes selle põhjustanud energia, siis kui 45 kraadise nurga all ülehelikiirusega atmosfääri tunginud kivimeteoriit (läbimõõt 30 m) 10 km kõrgusel lagunes . 10-15 Mt võimsusega plahvatus laastas 3900 ruutkilomeetrit. Lööklainet oli tunda isegi 1000 km kaugusel asuvates paikades.
Lisaks nendele kliimarekorditele lisandus neli kuud tagasi veel uus rekord. 26. detsembril 2004 toimunud ülitugevale maavärinale India ookeanis järgnes tsunami , mis tappis üle 240 000 inimese ning ka kolm eestlast. See klassifitseeriti hävitavaima ja tapvaima tsunamina.
Nagu kliimarekorditest nähtub ei ole inimesed loodusõnnetuste eest kaitstud. Globaalne soojenemine ja sellest tingitud muutused looduses on paratamatu.
Kasutatud kirjandus:

“A ja O Taskuteatmik“, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk. 47, 48.

“Guinness World Records 2003“, Kirjastus “Tänapäev“, lk. 66-69.
5