Vana-Kreeka, Rooma (0)

Vana-Kreeka
Arhitektuur . Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1) dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480-320 eKr 3) hiline 323 eKr- 30 pKr.
Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm.
Templi ehitus. Krepidoma – alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat –viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega – viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole . Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos , mille lagi oli kaunistatud kassettidega.
Akropol . Templite kompleks , koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon , ehitatud 5 saj II poolel eKr – selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen.
Skulptuur . 7 saj. – 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri. Iseloomustab: 1) jäigad poosid 2) käed rusikas 3) käed vastu külgi 4) tihti üks jalg teisest eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole – irve. 6) imelikud lokid . Enamasti kujutati alasti noormehi e kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e koresid. Ilmekaim skulptuur : „Vasikakandja“.
5 saj. eKr toimus suur muudatus : klassikaline ajajärk: 1) õpiti väga täiuslikult kujutama inimkeha – õiged proportsioonid, loomulikud liigutused ja näoilmed, valitsema hakkas looduslähedane stiil. 2) lahendati nõjajala e kontraposti probleem – tasakaalupunkt vajab tuge, nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose. Nt: Myron – „Kettaheitja“.
Kujunesid välja mitmed koolkonnad, mille keskusteks olid Ateena ja Sparta . Ateena meistrite töid iseloomustab: 1) suurem liikuvus 2) kujutati sportlasi, sõdalasi 3) poosid olid jäigemad. Tähtsaim Sparta meister: Polykleitos, tema tuntud töö „ Odakandja “. Kreeklased kasutasid väga peent tehnikat . krüselefantiintehnikat. Puusasüdamik kaeti kulla ja elevandiluuga. Halikarnassose mausoleumi(hauakamber) – loetakse 7 maailmaime hulka, reljeefid tegi skulptor Skopas , tegi katusele ka kuju Mausalosest, kes juhtis hobukaarikut.
Hellenistlik skulptuur 4 saj. eKr.: kujudes hakati kujutama ärevust liikuvust, tundlikust. Lapsi kujutati sageli täiskasvanu keha väiksema variandina. Tuntumaid töid: 1) Samothrake Nike –tiivuline võidujumalanna 2) Farnese härg – pahatahtlik naine seotud karistuseks järja sarvede külge 3) Laokoon – meremadu surmab Laokooni preestri ja tema lapsed karistuseks 4) Milo Veenus - naise ideaal.
Hellenistlik arhitektuur: teatrid ehitati alla orgudesse, väga suured, pinkide read mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul – orkestra , mille taga skeene.
Hellenistlik maalikunst : väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule . Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal . Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid – geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid .
Rooma
Väga palju võeti üle Kreeklastelt , mõjutanud on ka etruskid . Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur – „Kapitooliumi emahunt“. Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel – Panteon , pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum – Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused – olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku – ja vestlusruumid ning kanalisatsioon . Ansamblid – kuulsaim Foorum. Triumfikaared – monumendid mingi sündmuse auks.
Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu – looduslik betoneerimine – inimkujujäljendid) ja Herculaneum.
Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur , inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule . Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente . Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas.
Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal , teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa – seinamaalid . Sageli maaliti avatuid uksi . Mosaiigikunst – kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid.
Varakristlik kunst . Esimene varakristlik kunst : katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti kristlikku sümboolikat: 1) mees, kes kannab õlal lammast (Kristus) 2) tuvi (püha vaim) 3) kala 4) hiljem lisandusid ristid – Ladina ja Johannese . Hiljem tekkis reljeefikunst. Basiilika – eeskujuks Rooma kohtuhoone. Kõik kirikud olid alati ehitatud päikesetõusu ja loojangu suunda. 313 a. Kuulutati ristiusk riigiusuks.