Egeuse, Kreeka, Rooma kunst (0)

TÖÖLEHT NR. 2 - EGEUSE KUNST
Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 a. e.Kr. Egeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst , mis kestab umbes aastani 1200 e. Kr.. Egeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest . Tänu headele merelistele tingimustele oli Egeuse mere piirkond sobiv laevadega kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike- Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstiks.
Kreeta. Tänu tugevale laevastikule ei olnud neil vaja karta välisvaenlasi, seetõttu ei kaitsenud nad oma linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid - Knossos , Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele kreeta lossile on iseloomulik:
1. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue.
2. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad.
3. Osad ruumid said valgust terrassidelt, galeriidest või valguskaevudest osad ruumid olid aga hämarad.
4. Lossi seinad olid kivist, laed puust .
5. Väga omapärased on ka ruumide toestamiseks kasutatavd sambad – valmistaud olid sambad puidust, sambad peenenesid allapoole ja värvutud olid sambad valgeks punaseks või mustaks .
6. Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte.
Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest.. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad.
Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumitega.
Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele .
TÖÖLEHT NR. 3. – KREEKA SKULPTUUR
Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi.
Vabafiguuride ajalugu saab alguse umbes 7. Saj. e.Kr. arhailisel ajastul, mil loodi peamiselt alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure.
Mis on kourus ? Alasti meesfiguur
Kourusele on iseloomulik:
1. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelolekus.
2. Käed on rusikas ja kõrval
3. Vasak jalg oli veidi ettepoole sirutatud.
4. Keha vormid olid üldistatud, peaaegu skemaatilised .
Kouruste tähendus pole selge kuid arvatakse, et nad kehastavad valitsevat kujutlust ideaalsest sõjakangelastest ja sportlastest .
Mis on kore ? Alati riietatud naisfiguur.
Koredele on iseloomulik:
1. Alati riietatud.
2. Näol rõõmus ja pidulik ilme.
3. Olenemata kohmakustest mõjusid alati õrnade ja sarmikatena.
Muutus vabafiguuride kujutamises toimus klassikalisel ajajärgul , nimelt :
1. Kadus tardunud poos ja hakkagi kujutama keerulisemaid liigutusi.
2. Kui eelnevalt olid kujud olnud eest vaatamiseks, siis nüüd olid kujud ilmekad igas küljest vaadatuna.
3. Skulptorid hakkasid jälgima seisakust tulenevaid skeletiluude asendit ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduselähedus ja väljenduse veenvus .
4. Kontrapost e. tugijalg , kui inimene seisab vabalt, toetud tema keha ainult ühele jalale , teisele ta ainult nõjatud.
500.a. e. Kr. valmis skulptor Polykleitose kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi – „ Odakandija“ (teose nimi), mis sai inimkeha kujutamise normiks e. kaanoniks. Liikumist on väga hästi tabanud skulptor Myron oma teose „ Kettaheitjaga“
Leia kunstnikule õige töö!
Praxiteles - „Hermes Dianysos-lapsega”
Kore- alasti meesfiguur
Lysippos - „ Kaapija ”
Myron - „ Kettaheitja ”
Polykleitos - „ Odakandja ”
Kourus - riietatud naisfiguur
Reljeefkunst . Kreeka reljeefkunst erines egiptuse omast, nimelt eelistasid kreeklased .......................... ..............................., mis mõjusid omaette mahuliste teostena. Kreeka reljeefkunstis kujutatakse enamasti ........................................................ . Parimad ehitusega seotud teosed leiame Hegeso hauakivil ja ka Nike templitel .
400 a. e. Kr. hakkas levima reljeefkunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni.
TÖÖLEHT NR. 4 - ROOMA
Öeldakse, et kui Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, siis Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle endale eeskujuks . Näiteks võtsid roomlased üle kreeka jumalad, kellele nad andsid oma nimed näiteks:
Zeus (Kreeka) = peajumal ning taeva- ja äikesejumal. / Aphrodite (Kreeka)= armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna .
Roomlaste elulaad oli lihtne nad hindasid praktilisust , väärikaks peeti oma riigi teenimist, sõdurina või ametnikuna. Vaimset kultuuri ja kunsti ( filosoofia, kirjandus jne. ) arendati samuti kreeklaste (kelle?) jälgedes. Kuid hoolimata kreeka kunsti tugevast mõjust leidub ka roomlaste päris enda loodud kunsti. Kõige varem avaldus see arhitektuuris Näiteks ühe uuendusena võtsid roomlased kasutusele lubimördi, mis võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid . Võlve on kahte liiki silindervõlv ja ristvõlv . Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon Kõik need uuendused olid vajalikud Rooma suurriigi ühtseks toimimiseks. Nimelt oli vaja korralikke teid sõjavägede liikumiseks, samuti sildu, et ületada jõgesid. Haruldased on ka roomlaste veejuhtmed , mille abil juhiti puhast vett aina suuremaks kasvavatesse linnadesse. Ühiskondlikest hoonetest tähtsaimateks on amfiteatrid ja saunad e. termid . Termid olid roomlastel väga uhked, nimelt võis suurest saunakompleksist leida erineva temperatuuriga higistamisruume, basseine, suuri saale, mis olid mõeldus lõdvestumiseks, suhtlemiseks ja jalutamiseks .
Roomlased armastasid väga vaatemänge, selle tarbeks ehitati Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad istmeread. Suurimaks ja tuntuimaks amfiteatriks oli Colosseum . Colosseumi iseloomustab:
1. Kolmes erinevas stiilis sambad, 1. Korrusel dooria , 2. Korrusel joonia ja 3. Korrusel korintose stiilis.
2. Neljandal korrusel kasutati pilastreid- poolsambataolisi, kui õhukesi müüriribasid.
3. Ehitise kindlus ei sõltu sammastest vaid hoopis kaartest ja võlvidest.
Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängupaik – Circus Maximus , kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi.
Roomlased armastasid püstitada suurte sõjaliste võitude ja muude tähtsate sündmuste auks triumfe
e. võidukaari. See oli ühe või kolme kaarega massiivne kivisein. Alati oli triumfikaarel reljeefe või tekste , mis selgitasid selle püstitamise põhjust.
Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud e. foorumid . Foorumid olid alati ümbritsetud esinduslikest hoonetest. Üheks uhkeimaks foorumiks oli Tranjanuse foorum , mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Foorumit ümbritsevad esindushooned ehitati Basiilika tüüpi. Seda ehitustüüpi on kasutatud näiteks raamatukogu Basilica Ulpia ehitamisel . Basiilika oli hoonetüüp, mille põhjal ehitasid roomlased endale avalike ehitisi kus peeti kohut, tehti äritehinguid ja korraldati koosolekuid. Basiilikale on iseloomulikuks :
1. Oli ristkülikukujuline.
2Kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks – lööviks.
3. Keskmine lööv oli külgmisest kõrgem.
4. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad.
Samuti on keiser Trajanusele püstitatud sammas, mis sisaldab tema matuseurni. Sammast ümbritseb spiraal ribana ligi 200 m pikkune kivisse tahutud reljeefriba. See reljeefriba on suurepärane näide roomlaste enda loomingust. Sellel reljeefribal jutustatakse tema juhitud sõda daaklastega. Lisaks triumfikaartele armastati keisritele püstitada ka ratsakujusid, mis paigutati esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud on Marcus Aureliuse ratsamonument . Roomlased on ka ühe maailma täiuslikuma kuppelehitise autoriks . Selleks on kõikidele jumalatele pühendatud Panteoni tempel.
TÖÖLEHT NR. 1 - VARARENESSANSI MAALIKUNST JA SKULPTUUR ITAALIAS
SKULPTUUR
Võib öelda, et renessanss ilmnes kõige varem Firenzes, nimelt korraldati
15.sajandi algul konkurss , et leida parim kunstnik Firenze ees seisva ristimiskiriku põhjapoolse
Ukse valmistajaks. Võitjaks osutus kulasepp nimega Väiksese ristimiskiriku põhjapoolset ust kaunistab 28 (mitu?) kullatud pronksist
reljeefiga . Reljeefidel on kujutatud sündmusi ajaloost. Gootikast
erinevad reljeefid sellepoolest, et inimesi on kujutad tõepärasemalt kui varem. Lisaks
põhjapoolsele uksele valmistas Lorenzo Ghiberti veel Florence katedraali ukse . Idapoolse 10
suuremat reljeefi erinevad põhjapoolsest uksest :
1. ............................................................................................................................................
2. ..........................................................................................................................................
3. ...........................................................................................................................................
4. ..........................................................................................................................................
Alates 16.saj. nimetatakseseda idapoolset ust tänu oma ilule hoopiski „Paradiisiukseks“
selle nime andis uksele 16.saj. suurmeister Michelangelo 15.saj. I poole kuulsamaks skulptoriks oli Lorenzo Ghiberti . Juba 1417.a. valmis tal
..................................... . Seda skulptuuri iseloomustab :
1.............................................. 2. ................................................. 3. .............................................
4............................................... 5. ..................................................................................................
1430.a. valmis Donatellol peaaegu elusuurune „Taavet“, mis on esimene
pärast antiikaega, vastatndudes sellega keskaja kunstile. Samuti
valmistas Donatello ratsamonumendi Gattamelata auks, mis on jällegi esimene
peale antiikaega.
15.saj. II poole tähtsaim skulptor oli Andrea del Verrocchio . Nagu Donatello
valmistas temagi pronksist „ Taaveti“ ja väepealiku Colleoni monumendi .
15.saj. levis veel ................................................................., väga populaarsed olid veel ......................
...................................... ning taaselustus ........................................, mida vormiti tähtsata sündmuste
või isikute auks.
MAALIKUNST
Esmakordselt tõuseb nüüd maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Esile kerkis väga palju
andekaid, omanäolisi maalikunstnikke, keda erinevalt keskajast teatakse ka nimepidi. Teoste
temaatika oli enamasti ............................................ kuid juba sajandi lõpul tuli moodi ka teemad
..................................................... . Loodi nii freskosid e. .................................... ja ...................... –
maale.
Murrangulise tähtsusega kunstnikuks oli noorelt surnud El Grecot, kes oma
teoses „Püha Kolmainsus” rakendas järjekindlalt tsentraalperspektiivi., mille tulemusena
saavutas ta illusoorse ruumi, mis näib ...................................................... . Kõik Masaccio uuendused
ei leidnud teiste kunstnike poolt rakendamist, alles .................a. hakkasid paljud kunstnikud
kasutama tsentraalperspektiivi.
Ägedas liikumises lahingupilte maalis kunstnik nimega Paolo Uccello Kunstnik Domenico Veneziano maalid meenutavad kui teatrilava, millel inimesed tunduvd
väga reaalsetena.
Huvitav kunstnik oli .............................................................., kes vaimustus .......................................
.................................... ning samuti püüdis ta inimkeha lähendada...................................................
.................................. .
Põhja-Itaalias töötas Andrea Mantega, kes võttis inimeste maalimisel eeskuju ...................
.........................., pidades neid vorme kaunimaks maailmas.
Tähtsaim Veneetsia kunstnik oli ..............................................., kes maalis lüürilise sisuga ..................
............................. .
15.sajandi II poole kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli . Tänu suhtlemisele
kõrgharitlastega jõudis Botticelli loominguse ................................................... . Tema 2 kuulsamaks
maaliks on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484).. Sandro Boticelli maalidele on
iseloomulik:

Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal.

Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised.

Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid.